Tsiviilasja number
2-09-1093
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. mai 2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
QBE Insurance (Europe) Limited (Eesti filiaali kaudu) hagi X vastu 32 000 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
32 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.10.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja QBE Insurance (Europe) Limited (Eesti filiaali kaudu) (registrikood 11392150, asukoht Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn), esindaja RP Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
Harju Maakohtu 02.10.2009 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ühtlasi käesolevas otsuses sisalduvaid põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
QBE Insurance (Europe) Limited (Eesti filiaali kaudu) esitas 12.01.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X vastu 66 375 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi 13.01.2009 makseettepaneku, millele X esitas 27.01.2009 vastuväite. Hageja esitas 17.04.2009 oma nõude hagiavalduse vormis ja palus X-lt välja mõista põhivõla 32 000 krooni ja viivise 32 000 krooni, kokku 64 000 krooni. Menetluse jooksul loobus hageja viivise nõudest ja palus kostjalt välja mõista põhivõla 32 000 krooni. QBE Kindlustuse Eesti AS (hageja eriõiguseellane) sõlmis kostjaga 01.07.2005 võla tagastamise lepingu nr 1056. Lepingu objektiks oli kahju hüvitamise nõue 38 000 krooni LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel, kuna kostja, olles alkoholijoobes, põhjustas liikluskahju. Vastavalt võla tagastamise lepingu lisale 1 kohustus kostja tasuma võlgnevuse igakuiselt 500 krooni alates 28.07.2005 kuni 25.06.2006. Lepingu lisa p-s 1 sätestati kostja kohustusena kontakteeruda hiljemalt 26.06.2006 hagejaga, et sõlmida kokkulepe selleks ajaks moodustunud maksegraafikujärgse võlgnevuse tasumiseks 32 000 krooni. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, tasudes 30.07.2005 ainult ühe osamakse 500 krooni. Kostja väide nõude aegumisest ei ole õige. Võlgnevuse summas 32 000 krooni tasumise nõue muutus sissenõutavaks alates 26.06.2006. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja nõue on aegunud. Hagi aegumistähtaeg möödus 25.08.2008. Vastavalt lepingule võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale 38 000 krooni ning lepingus on määratud konkreetne kohustuse täitmise alguse tähtaeg 25.07.2005. Lepingu lisas nr 1 oli toodud maksete tähtajad igakuiselt kuni 25.06.2006 500 krooni kuus ja pärast seda tähtpäeva võla jääk 32 000 krooni. Seega tõendab lepingu lisa, et poolte vahel oli koheselt kindlaksmääratud nõudesumma 38 000 krooni ja summat 32 000 krooni ei saa käsitleda eraldi kohustusena TsÜS § 154 mõttes. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 25.08.2005, mil kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust ja sellest hetkest algas ka aegumistähtaeg. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 32 000 krooni ning jättis menetluskulud kostja kanda. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Käesoleval juhul pidi kostja osa võlgnevusest tasuma igakuiste maksetega summas 500 krooni kuni 25.06.2006 ning 26.06.2006 võtma ühendust võlausaldajaga, et leppida kokku ülejäänud võla (32 000 krooni) tasumise aeg. 32 000 krooni nõue ei saanud muutuda sissenõutavaks enne 26.06.2006. Tulenevalt TsÜS § 154 algas aegumistähtaeg 2006.a lõppemisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 12.01.2009. Seega ei ole nõue aegunud. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kohaldada aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Vastavalt TsÜS § 147 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Selline õigus tekkis hagejal 25.08.2005, mil kostja ei täitnud oma kohustusi ja sellest hetkest algas aegumistähtaeg 3 aastat. Kohustuste mittetäitmise alguse, aga järelikult ka nõude alguse tähtaja kinnituseks on hagiavaldus, milles hageja palus välja mõista viivise kohustuste mittetäitmise eest alates 25.08.2005 lepingu lisa 1 alusel võlgnevuse kogusummalt. Lepingu lisas 1
on toodud, et pooled võivad kokku leppida kuidas välja maksta võlajääk 32 000 krooni täiendava kokkuleppe allakirjutamisega. Sellisel juhul oleks pooled vastavalt TsÜS § 145 lg 2 pikendanud aegumistähtaega. Kuid kokkulepet allakirjutatud ei ole ning kostja ei ole võtnud endale korduvat kohustust. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige, kuid otsuse põhjendusi tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p 2 1 muuta. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub apellandiga, et 32 000 krooni tasumise kohustuse puhul ei ole tegemist korduva kohustusega TsÜS § 154 tähenduses, kuid ei nõustu kaebuses sisalduva käsitlusega hagi aegumise kohta. 01.07.2005 sõlmitud lepingus (tl 28-29), mille esemeks oli 38 000 krooni suuruse võlgnevuse tasumine, lepiti kokku selles, et kostja tasub korduvate kohustustena ühe aasta jooksul 6000 krooni (ajavahemikus 25.07.2005-25.06.2006 igakuuliselt 500 krooni). Pooled leppisid kokku, et ülejäänud võlgnevuse, s.o 32 000 krooni, osas toimub tagasimakse küsimuse otsustamine 26.06.2006. Kostja võttis lepinguga endale kohustuse kontakteeruda sel kuupäeval kindlustusseltsiga, lahendamaks võlgnevuse edasine hüvitamine (selle kohustuse rikkumise eest võis selts nõuda leppetrahvi). Seega lepiti kokku, et 32 000 krooni tasumine toimub pärast 26.07.2006. Asjaolu, et kostja ei täitnud endale võetud kohustust tasuda aasta jooksul osamaksetena kokku 6000 krooni, ei muuda ülejäänud võlasumma - 32 000 krooni - sissenõutavaks muutumise aega. Selles osas olid pooled leppinud kokku, et kostjal ei tule seda kuni 26.07.2006 tasuda. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et nimetatud summa oleks muutunud teatud tingimustel sissenõutavaks varem. Seega sai hagi aegumine 32 000 kroonise võla osas alata alles 27.06.2006, seega ajast, mil möödus 01.07.2005 lepingus kokkulepitud tähtaeg. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, § 147 lg-st 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldus esitati kohtule 12.01.2009. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse lõppjärelduse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.