2-08-75913/11 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.13.11.2008. a esitas M Y Harju Maakohtule hagi AS-i RC vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2008/7268. Hagiavalduse kohaselt esitas AS RC kohtutäiturile avalduse, et viimane pööraks sundtäitmisele kostja nõude VI OÜ vastu summas 4 550 000 krooni. Kõik kostja ja VIOÜ vahelised laenulepingud on tagatud hagejale kuuluva kinnistuga nr XXX, aadressil XXX; Tallinn, millele on seatud hüpoteek kostja kasuks summas 4 550 000 krooni. Hageja on seisukohal, et tema kui tarbija ei saanud piisavalt selgitust selle kohta, milliseid nõudeid ta siis lõppkokkuvõtteks oma koduga tagab. Ei saanud notari juures lõpuni asjast aru. Nagu nähtub, on hageja kui tarbija aga taganud oma varaga kogu VIOÜ ja kostja vahelise laenulepingulise suhte, kusjuures ette ka tulevikuks, mis tähendab, et hagejal puudus igasugune kontroll selle üle, milliseid lepinguid ta oma vara tagab, millises summas ja kui pika aja vältel. VIOÜ on esitanud kohtusse hagid laenulepingute vaidlustamiseks. Täiteavaldus kostja poolt esitati täiturile aga 23.09.2008. a. ehk peale seda, kui kostja sai teada kohtumenetlusest tema vastu. Isegi kui arvestada, et hüpoteegileping võib olla korrektne ja sundtäitmist võimdalda, ei saa ka siis sundtäitmist jätkata, sest enne sundtäitmise algatamist on toimunud olulised õigusmuudatused, mis sundtäitmist ei võimalda. VIOÜ väidete kohaselt ei ole kostja nõue kogu hüpoteegi summa ulatuses seaduslik ja seetõttu on hüpoteegiga tagatud laenulepinud kohtus vaidlustatud. Kohtusse on esitatud hagid ja taotletakse kõikide kostja ja VIOÜ vaheliste laenulepingute tühisuse tuvastamist. Põhjus laenulepingute vaidlustamiseks on ebamõistlikult suured kõrvalnõuded, seadusevastased lepingu punktid ja ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused, milliste enda kasuks tõlgendamisele ja kuritarvitamisele kostja on asunud. Vaidlustatud on laenulepingute kehtivus, mis tõstatab üles küsimuse, kas kostjal on ikka sellises ulatuses nõue VIOÜ vastu tekkinud, nagu on hüpoteegi lepingust ja mille täitmist hagejalt nõutakse. Täitemenetluse läbiviimine ei annaks kostjale soovitud tulemust, sest esimese järjekoha hüpoteek on Nordea Pank kasuks, kes saaks müügist raha esimeses järjekorras. Seega ei saavuta kostja sundtäitmisega mitte midagi, kuid hageja ja tema kolm alaealist last kaotaksid kodu. Kostja käitub pahatahtlikult, tema toimingute resultaat on selgelt kahju tekitamine hagejale, kusjuures ilma et ta seejuures oma õiguste teostamisel üldse midagi täitetoimingu tulemusel saavutaks. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 025/2008/7268. 14.11.2008. a. määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja kohustas M Y t märkima hagiavalduses hagihinna ja tasuma vastavalt riigilõivu.

2-08-75913 AS RC ja VIOÜ vahel on sõlmitud kokku kolm laenulepingut - laenulepingud ja ning tulenevalt hüpoteegi seadmise lepingutest ning asjaõiguslepingutest on teise järjekoha hüpoteegiga hageja kinnistule tagatud laenulepingust tulenevad nõuded ning kolmanda järjekoha hüpoteegiga kõik ülejäänud AS RC nõuded VIOÜ vastu. Kuna VIOÜ ei ole täitnud laenulepinguid kohaselt, on tõepoolest AS RC kasutanud oma õigust ning esitanud notariaalsed täitedokumendid ning laenulepingud täitmiseks Harju tööpiirkonna kohtutäiturile Kaire Põltsile. Nimetatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks ongi esitanud hagi M Y , seega on kostja eelpool loetlenud hagi alusesse kuuluvad asjaolud. M Y hagi lahendamise seisukohast on oluline tuvastada, milline on see asjaolu, mis õigustaks hagi rahuldamist. Viidatud lahendi kohaselt on selliseks asjaoluks Riigikohus pidanud täitmist õigusmuudatuse toimumist peale täitmisel oleva nõude tekkimist (Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-134-07 p. 11). M Y hagiavaldusest ei selgu üheselt aga see, milline õigusmuudatus on tekkinud peale kostja poolt nõuete täitmisele andmist, mis täitmist ei võimalda, kuna hagiavalduses ei taotleta mitte ühegi õigussuhte puudumise mittevõimaldava või olemasolu tuvastamist ega ole esitatud tasaarvestuse vms. vastuväidet. Eeldades, et hageja peab täitmist mittevõimaldava õigusmuudatuse tekkimiseks VIOÜ poolt tuvastushagide esitamist Harju Maakohtule, ei ole selline seisukoht esiteks õige ning teiseks ei mõjuta VIOÜ poolt Harju Maakohtu menetluses olevate hagide lahendamine AS RC poolt esitatud nõuete (sund)täitmist. Lisaks on hageja varjanud käesoleva vaidluse seisukohast olulisi asjaolusid kohtu ees. Hageja käsitleb VIOÜ poolt esitatud tuvastushagisid sellisena, et nende lahendamisest sõltub täitemenetluse lubatavus. Selline väide ei ole õige, kuna mingisugust õigusmuudatust kolmanda isiku poolt kohtule esitatud hagi hageja ja kostja vahelistesse suhetesse iseenesest ei too, vaid täitemenetluse lubamatuks tunnistamise seisukohast tuleb välja selgitada tuvastushagi ese ning hagi rahuldamise mõju käimasoleva täitemenetlusele. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud VIOÜ kolmest identse sisuga hagiavaldusest nõutakse nendes laenulepingute graafikute, viivisemäära kokkuleppe ning leppetrahvi kokkuleppe tühisuse tuvastamist. Samas ei ole tuvastushagides vaidlustatud asjaolu, et VIOÜ-le on üle antud laenulepingutes toodud laenusummad, mistõttu ei mõju tuvastushagide lahendamine laenulepingust tulenevale VIOÜ põhikohustusele tagastada saadud laen. Seega saab omada VIOÜ poolt esitatud tuvastushagide lahendamine mõju laenulepingustest tulenevatele kõrvalnõuetele ning viivisenõudele, aga mitte laenusumma tagastamise nõudele. Laenulepingu järgi on VIOÜ-l tagastamata AS-ile RC laenusumma 854 291,67 krooni; laenulepingu järgi laenusumma 621 703,87 ja laenulepingu järgi 3 806 345,65 krooni, seega on laenulepingute alusel tagastamata laenusummad kokku 5 282 753,39 krooni. Nimetatud summat tuleb käsitleda laenulepingutest tuleneva vaidlustamata nõudena, mis on tagatud hageja kinnistule seatud teise ja kolmanda järjekoha hüpoteekidega. Pidades silmas, et hüpoteegisummad kokku moodustavad 4 550 000,00 krooni on ilmne, et VIOÜ tuvastushagide lahendamine viiviste ja leppetrahvide osas ei mõjuta mitte mingilgi määral hageja kinnistu vastutuse määra s.o. laenulepingute järgsete laenusummade tagastamise nõue on suurem kui teise ja kolmanda järjekoha hüpoteegisummad kokku. AS RC on õigustatud nõudma laenulepingu alusel üleantud summade tagastamist VÕS § 401 lg 1 alusel ning nimetatud kohustuse täitmatajätmise korral hüpoteekide sundtäitmist TMS § § 2 lg 1 p. 19 alusel. M Y vastutus on piiratud kinnistul lasuvate hüpoteekide summaga ning seda ületavas osas puudub niikuinii AS-il RC õigus suunata nõuet hageja vastu. Seega on hagiavaldus täielikult põhjendamata ja õigusmuudatust, mis hüpoteekide sundtäitmist ei võimalda, ei ole tekkinud.

6.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • AS RC avalduse ning M Y ja AS-i RC vahel 11.07.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepingu ning M Y ja AS-i RC vahel 28.10.2005. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepingu alusel on M Y suhtes algatatud täitemenetlus hüpoteegiga tagatud laenulepingutest tuleneva võlgnevuse 4 550 000 krooni sissenõudmiseks (täiteasi nr 025/2008/7268). Asjaolu on tõendatud täitmiseteatega (tl 30). • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa I jakku on kantud omanikuna M Y ja IV jakku teisele järjekohale hüpoteek summas 2 000 000 krooni AS-i RL(alates 11.04.2006. a. AS RC) kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ja kolmandale järjekohale hüpoteek summas 2 550 000 krooni AS RC kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Asjaolu on tõendatud registriosa väljavõttega elektrooniliselt kinnistusraamatust (tl 7-8). • M Y ja AS-i RC vahel 28.10.2005. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepingu p-i 2.2 järgi on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded OÜ VI vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ VI vahel 27.10.2005. a. sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Asjaolu on tõendatud 28.10.2005. a. notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepinguga (tl 39-44). • M Y ja AS-i RC vahel 11.07.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepingu p-ide 2.2.1. ja 2.2.2. järgi on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded OÜ VI vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ VI vahel 27.10.2005. a. sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning kõik nõuded M Y ja/või OÜ VI vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, M Y ja/või OÜ VI vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Asjaolu on tõendatud 11.07.2006. a. notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepinguga (tl 3337).

8.Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel on sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingud, millega hageja on kostja kasuks oma kinnistule aadressil XXX, Tallinn seadnud esimesele vabale järjekohale hüpoteegid vastavalt 2 550 000 krooni ja 2 000 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Kohus on ka käesoleva kohtuotsuse p- is 6 tuvastanud, et pooltevaheliste 28.10.2005. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepingu p-i 2.2 järgi on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded OÜ VI vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ VI vahel 27.10.2005. a. sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Samuti on kohus tuvastanud, et vastavalt 11.07.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepingu p-des 2.2.1. ja 2.2.2. sätestatud tingimustele on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded OÜ VI vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ VI vahel 27.10.2005. a. sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning kõik nõuded M Y ja/või OÜ VI vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, M Y ja/või OÜ VI vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Hageja hinnangul hüpoteegiga tagatavat kostja nõuet kõrvalnõuete osas võlgniku vastu ei eksisteeri põhjusel, et kostja ja võlgniku OÜ VI vahelised laenulepingud on kõrvalnõuete osas vaidlustatud ja viimase arvates selles osas ei kehti. Kostja väitel on tema ja OÜ VI vahel sõlmitud laenulepingu järgi OÜ-l VI agastamata kostjale laenusumma 854 291,67 krooni; laenulepingu järgi laenusumma 621 703,87 ja laenulepingu järgi 3 806 345,65 krooni, seega on laenulepingute alusel tagastamata laenusummad kokku 5 282 753,39 krooni Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja ja OÜ VI vahelistest laenulepingutest tulenev kostja põhinõue OÜ VI vastu on 5 282 753,39 krooni. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et vaidlusalune sundtäitmine on alustatud 4 550 000 krooni sissenõudmiseks, millele vastab ka hüpoteegisumma. Seega käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma tähtsust see, kas kostja ja OÜ VI vaheline leping on tühine kõrvalnõuete osas. Iseenesest on aga õiged kostja väited, et OÜ VI poolt kostja ja OÜ VI vaheliste laenulepingute kehtivuse vaidlustamiseks esitatud tuvastushagide menetlemiseks alustatud kolmest tsiviilasjast on Harju Maakohtu 26.11.2008. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-08-53706 keeldutud hagi menetlusse võtmisest (vaidlustatud laenuleping [tl 26-28]) ning tsiviilasi nr 2-08-53755 (vaidlustatud laenulepingu [tl 19-21]) on jäetud Harju Maakohtu 29.04.2009. a. määrusega läbi vaatamata. Osundatud kohtumäärused on jõustunud nähtuvalt kohtute infosüsteemist (KIS) vastavalt 13.12.2008. a ja 26.05.2009. a. Seega on sundtäitmisele esitatud nõuete aluseks olevate lepingute vaidlustamise võimalik mõju käesolevale sundtäitmisele lõppenud. Käesolevalt on Harju Maakohtu menetluses OÜ VI hagi AS RC vastu, kus on vaidlustatud laenulepingu kõrvalnõuete kokkulepped ([tl 14-16] tsiviilasi nr 2-08-53705). Kuivõrd laenulepingute ja järgi kostja poolt OÜ-lt VI nõutav võlgnevus koos kõrvalnõuetega on kokku 15 333 964.38 (1 726 068.35+ 13 607 896,03 [tl 10-11]) ületades sellega hüpoteegisumma, siis ei saaks ka laenulepingu vaidlustamine täiteasja nr 025/2008/7268 sundtäitmist mõjutada. Hageja ise ei ole käesolevas vaidluses tuginenud sellele, et lepingud kõrvalnõuete osas on kehtetud.