Marina Yushchenko hagi AS Reval Credit vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2009.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4 550 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marina Yushchenko apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Marina Yushchenko (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, aadress xxxxxxxx xx xxxxxxxx xxxxx) tehinguline esindaja Ivo Kaurit; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Reval Credit (registrikood 10589092, asukoht: Tallinn, aadress: Pärnu mnt 21, 10141 Tallinn) tehinguline esindaja Tarmo Friendenthal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 30.09.2009.a otsus jätta muutmata.
2.Marina Yushchenko apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Välja mõista Marina Yushchenko ́lt riigi tuludesse 290 250 krooni. Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates. Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-75913
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Marina Yushchenko kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.11.2008.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 025/2008/7268. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja kohtutäiturile avalduse, et viimane pööraks sundtäitmisele kostja nõude Vivus Invest OÜ vastu summas 4 550 000 krooni. Kõik kostja ja Vivus Invest OÜ vahelised laenulepingud olid tagatud hagejale kuuluva kinnistuga nr XXXXX, aadressil XXXXXXXX XX, XXXXXXX, millele oli seatud hüpoteek kostja kasuks summas 4 550 000 krooni. Hageja asus seisukohale, et tema kui tarbija ei saanud piisavalt selgitust selle kohta, milliseid nõudeid ta oma koduga tagab, samuti ei saanud hageja notari juures tehingust aru. Hageja kui tarbija oli taganud oma varaga kogu Vivus Invest OÜ ja kostja vahelise laenulepingulise suhte, kusjuures ka tulevikus tekkivate nõuete osas, mis tähendas, et hagejal puudus igasugune kontroll selle üle, milliseid lepinguid ta oma varaga tagas, millises summas ja kui pika aja vältel. Vivus Invest OÜ oli esitanud kohtusse hagid laenulepingute vaidlustamiseks. Isegi kui arvestada, et hüpoteegileping võis olla korrektne ja sundtäitmist võimaldada, ei saanud sundtäitmist jätkata, sest enne sundtäitmise algatamist olid toimunud olulised õigusmuudatused, mis sundtäitmist ei võimaldanud. Vivus Invest OÜ väidete kohaselt ei olnud kostja nõue kogu hüpoteegi summa ulatuses seaduslik ja seetõttu olid hüpoteegiga tagatud laenulepinud kohtus vaidlustatud. Kohtusse olid esitatud hagid ja taotleti kõikide kostja ja Vivus Invest OÜ vaheliste laenulepingute tühisuse tuvastamist. Põhjuseks laenulepingute vaidlustamisel olid ebamõistlikult suured kõrvalnõuded, seadusevastased lepingupunktid ja ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused, milliste enda kasuks tõlgendamisele ja kuritarvitamisele kostja oli asunud. Kostja käitus pahatahtlikult, tema toimingute resultaat oli selgelt kahju tekitamine hagejale. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja kinnitas, et poolte vahel sõlmiti notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud, mille alusel oli seatud hagejale kuuluvale kinnistule teisele ja kolmandale järjekohale hüpoteegid kostja kasuks hüpoteegisummadega vastavalt 2 000 000 krooni ning 2 550 000, 00 krooni. Kuna Vivus Invest OÜ ei täitnud laenulepinguid kohaselt, kasutas kostja oma seadusest tulenevat õigust ning esitas notariaalsed täitedokumendid ning laenulepingud täitmiseks kohtutäiturile. Kostja leidis, et hagiavaldusest ei selgunud üheselt, milline õigusmuudatus oli tekkinud peale
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-75913 kostja poolt nõuete täitmisele andmist, mis oleks täitmise välistanud. Kostja eeldas, et hageja pidas täitmist mittevõimaldava õigusmuudatuse tekkimiseks Vivus Invest OÜ poolt tuvastushagide esitamist Harju Maakohtule. Kostja asus seisukohale, et selline seisukoht ei ole õige ja see ei mõjutanud Vivus Invest OÜ poolt Harju Maakohtu menetluses olevate hagide lahendamist kostja poolt esitatud nõuete (sund)täitmist. Kostja leidis, et hageja oli varjanud käesoleva vaidluse seisukohast olulisi asjaolusid kohtu ees. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud Vivus Invest OÜ kolmest identse sisuga hagiavaldusest nõuti nendes laenulepingute graafikute, viivisemäära kokkuleppe ning leppetrahvi kokkuleppe tühisuse tuvastamist. Samas ei vaidlustatud tuvastushagides asjaolu, et Vivus Invest OÜ-le oli üle antud laenulepingutes toodud laenusummad, mistõttu ei mõjunud tuvastushagide lahendamine laenulepingust tulenevale Vivus Invest OÜ põhikohustusele tagastada saadud laen. Seega sai Vivus Invest OÜ poolt esitatud tuvastushagide lahendamine omada mõju laenulepingustest tulenevatele kõrvalnõuetele ning viivisenõudele, aga mitte laenusumma tagastamise nõudele. Laenulepingute järgi oli Vivus Invest OÜ-l tagastamata kostjale laenusummad kokku 5 282 753,39 krooni ulatuses. Nimetatud summat tuli käsitleda laenulepingutest tuleneva vaidlustamata nõudena, mis oli tagatud hageja kinnistule seatud teise ja kolmanda järjekoha hüpoteekidega. Arvestades, et hüpoteegisummad kokku moodustasid 4 550 000,00 krooni oli ilmne, et Vivus Invest OÜ tuvastushagide lahendamine viiviste ja leppetrahvide osas ei mõjutanud hageja kinnistu vastutuse määra. Kostja oli õigustatud nõudma laenulepingu alusel üleantud summade tagastamist VÕS § 401 lg 1 alusel ning nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral hüpoteekide sundtäitmist TMS § § 2 lg 1 p 19 alusel. Hageja vastutus oli piiratud kinnistul lasuvate hüpoteekide summaga ning seda ületavas osas puudus kostjal õigus suunata nõuet hageja vastu. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 30.09.2009.a otsusega hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et pooltevaheliste notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepingu järgi olid hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded OÜ Vivus Invest vastu, mis tulenesid hüpoteegipidaja ja OÜ Vivus Invest vahel 27.10.2005.a sõlmitud laenulepingust nr 05109360 ja selle võimalikest lisadest. Samuti tuvastas kohus, et vastavalt notariaalselt tõestatud hüpoteegi ja asjaõiguslepingu tingimustele olid hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded OÜ Vivus Invest vastu, mis tulenesid eelnimetatud lepingutest. Kohus leidis, et vaidlusalune sundtäitmine oli alustatud 4 550 000 krooni sissenõudmiseks, millele vastas ka hüpoteegisumma. Seega käesoleva vaidluse seisukohalt ei omanud tähtsust asjaolu, kas kostja ja OÜ Vivus Invest vaheline leping oli tühine kõrvalnõuete osas. Kohus ei nõustunud hageja väitega, justkui oleks kostja käitumine täitemenetluse alustamisel pahatahtlik seetõttu, et sundtäitmisega ei saavutaks kostja hageja kinnisasja esimesel järjekohal koormava, Nordea Bank Finland Plc kasuks seatud hüpoteegi tõttu soovitud tulemust. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 158 lg-le 1 jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Seega jääks hageja kinnistu müügi korral Nordea Bank Finland Plc kasuks seatud esimesel järjekohal asuv hüpoteek püsima, kinnisasja müügihind selgub aga enampakkumise käigus. Kohus leidis, et asjakohane ei olnud ka hageja väide, et tema kui tarbija ei saanud aru, milliseid nõudeid ta kokkuvõttes oma koduga tagab. Kohus märkis, et juhul, kui käsitleda hagejat VÕS § 34 tähenduses tarbijana, ei omanud see käesolevas asjas tähendust, sest hüpoteeki reguleerivad sätted ei näinud ette erinorme juhuks, kui hüpoteegiga koormatud
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-75913 kinnisasja omanikuks oli tarbija. Hageja ei tõendanud ka oma väidet, nagu notar oleks jätnud täitmata tõestamisseaduse §-st 18 tuleneva selgitamiskohustuse. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Hageja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme ja hageja subjektiivseid menetlusõigusi. Maakohus ei nõudnud hagejalt seisukohta kostja vastuse suhtes esitatud hagiavaldusele, ehkki kostja vastusest tulenevalt oli see vajalik hagi täpsuse huvides ja asja õigeks lahendamiseks. Hageja leiab, et sellega rikkus kohus õiglase kohtupidamise reegleid TsMS § 7 ja § 5 lg 2 tähenduses, kuna hagejal puudus võimalus esitada oma seisukohti. Hageja on seisukohal, et maakohus on otsuses ekslikult maininud, et poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et laenulepingute kohaselt oli olemas kolm põhinõuet kokku summas 5 282 753.39 krooni. Selline kohtu seisukoht põhineb hageja arvates kostja paljasõnalistel väidetel, millele ei olnud lisatud ühtegi tõendit. Materiaalõigusnormi ebaõigeks tõlgendamiseks peab hageja kohtu seisukohta, mille kohaselt on kohus ekslikult piisavaks täitedokumendiks lugenud hüpoteegi seadmise lepingud. Antud juhul pidi kostja lisaks täitedokumendi täiturile esitamisele tõendama, et nõuded on sissenõutavaks muutunud ning nõuete sissenõutavaks muutumise aluseks olnud tingimus on saabunud. Hageja arvates on maakohus vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi, lugedes ekslikult täidetuks kõik eeldused, mis TsMS on seadnud täitetoimingutega alustamise tingimuseks. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmise osas ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi üle ei korda. Apellant on apellatsioonkaebuses korranud suuresti hagimenetluses esitatud väiteid, millele maakohus on vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
7.Ei apellatsioonkaebuses esitatud väidete ega tsiviilasja materjalide alusel saa tuvastada maakohtupoolset menetlusnormi rikkumist. Maakohus edastas hagejale kostja vastuse, mis jõudis hagejani enne esimest kohtuistungit. Hagejal oli piisavalt aega ja võimalusi vastusega tutvuda ning sellele vastata. Hagejal oli piisavalt aega selleks, et hankida endale õigusteadmistega esindaja. Samuti oleks hageja saanud endale esindaja võtta oma abikaasa kaasabil, kes hagejat maakohtu menetluses algselt esindas. 16.06.2009.a toimunud kohtuistungil ei lahendanud maakohus mitte ühtegi sellist küsimust, mida oleks pidanud tegema hageja osavõtul – kõiki neid menetluslikke küsimusi oleks kohus saanud lahendada ka kirjalikus menetluses pooli ära kuulamata, sest vastamistähtaegade ja uue istungi aja määramine ei eelda poolte ärakuulamist (vt t lk 118). Kohus saatis istungi protokolli mõlemale poolele ning hageja sai selle kätte. Kõik kohtu poolt määratud tähtajad on hagejale teatavaks tehtud (vt t lk 123).
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-75913
8.Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited on vastukäivad. Üheltpoolt heidab hageja maakohtule ette seda, et kohus rikkus asja kiire ja õige lahendamise nõudeid, samas taunib hageja seda, et maakohus määras uue istungi juba 30ks juuniks 2009.a.
9.Hageja väited selle kohta, et tal ei olnud haiguse tõttu võimalik kostja vastusele vastata, vajalikke seisukohti ja väiteid esitada ega õigusteadmistega esindajat võtta, on paljasõnalised. Tsiviilasja toimiku materjalide alusel ei saa tuvastada, et hageja oli vastava perioodi jooksul sedavõrd haige, et ta ei saanud menetluses osaleda. Esimesest kohtuistungist osavõtmist takistava terviserikke kohta esitatud perearsti tõend (t lk 131) puudutab vaid seda istungit. Maakohtu menetluses ühtegi teist arstitõendit kohtule ei esitatud ning enne 08.09.2009.a toimunud kohtuistungit muust takistusest kohtule ei teatatud. TsMS § 422 paneb aga menetlusosalisele kohese takistusest teatamise kohustuse. Teine kahest arstitõendist, mille hageja kohtule esitas, lisati apellatsioonkaebusele. Selle kohaselt viibis hageja 26.06.2009.a24.07.2009.a Jõgeva haiglas. Tõend väljastati 24.09.2009.a. Tegemist ei ole TsMS § 422 lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava arstitõendiga. Tõend ei vasta õigusaktidega kehtestatud vormile ning tõendi väljaandja ei ole tuvastanud, et hagejal oli menetlustoimingute tegemise takistus. Haiglas viibimine ei välista alati sealt ajutist lahkumist. Samuti ei välista haiglas viibimine reeglina õigusabilepingu sõlmimist ega posti teel menetlusdokumentide kohtule saatmist. Tõendi kohaselt lahkus hageja haiglast 24.07.2009.a ning selle kohta, et hagejal oleks peale seda mingi tervisehäire esinenud, igasugused tõendid puuduvad. Hageja esindaja väitis apellatsioonkaebuses, et tema poole pöörduti vaid üks päev enne viimast maakohtu istungit. Isegi kui see nii oli, ei mõjuta see apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, sest menetlusosaline kannab tsiviilkohtumenetluses riski, mis seondub sellega, kas ja kui, siis millal ja kelle poole ta õigusabi saamiseks pöördub. Eespool toodust tulenevalt tuleb kõik need hageja väited ja etteheited, mis seonduvad sellega, et ta ei saanud menetluses oma seisukohti esitada ega menetluses osaleda, jätta arvestamata. Maakohus toimis õiguspäraselt, kui ta jättis hageja vastavasisulised taotlused 08.09.2009.a kohtuistungil rahuldamata, sest menetlustoiminguid sooviti teha peale kohtu poolt määratud tähtaja möödumist, see oleks põhjustanud asjas menetluse venimise, vastaspool ei olnud menetlustoimingute hilisema tegemisega nõus ning hageja ei olnud põhistanud menetlustoimingu hilisema tegemise eelduseks olevat olulist põhjust TsMS § 422 tähenduses (vt TsMS §-d 329- 331).
10.Kohus märgib, et laenulepingute tsiviilasja materjalide juurde võtmine ei olnud ka sisuliselt vajalik, sest hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et kostja oli andnud OÜ Vivus Invest ́ile laenu ning laenu põhiosa jääk oli 5 282 753 krooni, mis ületas oluliselt hüpoteekide summasid, millest tulenevalt täitemenetlust läbi viidi.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et OÜ Vivus Invest hüpoteekidega tagatud põhivõlg kostja ees on 5 282 753 krooni ja 39 senti. Sellise väite esitas kostja hagile esitatud vastuses. Kostja sai selle vastuse kätte ning selles osas mitte ühtegi vastuväidet ei esitanud. Seetõttu tuleb vastav kostja väide lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Ka hageja üldised väited, mida ta sundtäitmise lubamatuse alustena esitas, ei ole sellised, mis annaksid aluse omaksvõtu eeldusest kõrvale kaldumiseks. Hageja esitas apellatsioonkaebuses väite, et omaksvõtu eeldus ei peaks kehtima järgmiste, hageja poolt hagis esitatud väidete tõttu: „Antud juhul on täitemenetluse aluseks notariaalne leping, mida ei ole eelnevalt vaadelnud mitte ükski kohus. Enne täitemenetluse algatamist pole tuvastatud, kas laenulepingutest tulenev nõue, mille tagamiseks on seatud hüpoteek, on üleüldse olemas. Seda alles kohtus selgitatakse, aga täitemenetlus juba käib? /.../ Kohtusse on esitatud hagid ja taotletakse kõikide kostja ja Vivus Invest OÜ vaheliste laenulepingute tühisuse tuvastamist.“
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-75913 Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellised, algses hagiavalduses esitatud väited välistada kostja vastuses esitatud väidete omaksvõtu eeldust, sest ei nendes avaldustes ega mujal väitnud hageja, et OÜ Vivus Invest ei ole kostjale võlgu. Hageja heitis ette seda, et nõude olemasolu ei ole enne täitemenetluse algatamist kohtulikult tuvastatud, kuid see ei välista OÜ Vivus Invest kohustust tagastada kostjale raha, mille kostja OÜ-le Vivus Invest üle kandis.
12.Ringkonnakohus ei nõustu hageja nägemusega tõendamiskoormise jaotuse osas. Kui hageja esitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, siis see ei tähenda, et tõendamiskoormis lasuks üksnes kostjal. Hageja peab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitama väited ja asjaolud ning vajadusel väiteid kinnitavad tõendid, mille alusel saaks järeldada, et täitemenetlus on lubamatu. Juhul, kui hagejale ei ole üleüldse teada, millist nõuet täidetakse või millisest õigussuhtest täidetav nõue tuleneb, tuleb kostjal vastavad asjaolud esitada. Kuid antud juhul oli pooltele teada ja selge, et täidetakse OÜ Vivus Invest ning kostja vahelistest lepingutest tulenevaid nõudeid. Seega pidi hageja esitama asjaolud, mis oleksid viidanud sellele, et selliseid nõudeid ei esine. Selliseid väiteid oleks hageja saanud kergesti esitada ka seetõttu, et kostja tõi sendi täpsusega esile ka Vivus Invest OÜ poolt tagastamata laenude põhiosa jäägid.
13.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et vaidlusaluse täitemenetluse aluseks oleva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tingimuse või tähtpäeva saabumisest. Täitmisele pöörati rahalisi kohustusi tagavad hüpoteegid, mis olid seatud selliselt, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja igakordsel omanikul lasus kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteekidega olid tagatud võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded. Mitte miski käesoleva tsiviilasja raames kogutud asjaoludest ei viita sellele, et võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete sissenõutavus sõltuks mingi tingimuse või tähtpäeva saabumisest. Samuti ei tähenda TMS § 19 seda, et kohesele sundtäitmisele allumise kohustust sisaldava kokkuleppe alusel algatatud täitemenetluse alustamisel peaks täitur nõude olemasolu kontrollima.
14.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega täiendavad tõendid. TsMS § 652 lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolud ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui esinevad seaduses sätestatud alused. Ringkonnakohtu hinnangul vastavaid aluseid ei esine. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud tõendid apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestamata. Eespool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus ja riigilõivu väljamõistmine
15.Käesoleva tsiviilasja raames sai hageja menetlusabi nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel (vt Harju Maakohtu 07.01.2009.a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2009.a määrus). Maakohus vabastas hageja riigilõivu 95 000 krooni tasumisest, mis oleks sellise hagihinnaga hagilt tulnud tasuda. Ringkonnakohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest 195 250 krooni ulatuses. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb vastavad summad hagejalt riigi tuludesse välja mõista. TsMS § 190 lg-st 4 tulenevalt mõistab kohus hagejalt riigi tuludesse (95 000+ 195 250= 290 250 krooni) 290 250 krooni.
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-75913 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.