Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Malle Seppik ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-27117
Tsiviilasi
Marko Mõts ́i hagi OÜ Reviv Auto vastu 160 000 krooni koos intressiga suuruses 23 236 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.03.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marko Mõts ́i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14.09.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Marko Mõts (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x xx-xx xxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras määratud adv Andres Lusmägi Vastustaja OÜ Reviv Auto (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx), lepinguline esindaja Alik Karajev
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
183 236 krooni
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 25.03.2009 otsuse resolutsioon, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jätta Marko Mõts ́i kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.06.2008 esitas Marko Mõts (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse OÜ Reviv Auto (edaspidi kostja, vastustaja) vastu lepingu järgi saadu 160 000 krooni koos intressiga suuruses 23 236 krooni väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 08.02.2007 lepingu sõiduauto ostmiseks, lepingu allkirjastas kostja nimel äriühingu töötaja R. U.. Lepingu kohaselt pidi kostja tooma hagejale hiljemalt 26.02.2007 Saksamaalt kasutatud sõiduauto Volkswagen Passat. Hageja tasus kostjale 160 000 krooni. 02.03.2007 vahendas kostja hagejale sõiduauto, see registreeriti ARK-is hageja nimele.
3.Kostja poolt vahendatud sõiduauto tehniline seisund ja väljalaskeaasta ei vastanud kokkulepitule. Korduvatele palvetele vaatamata ei ole kostja hagejale üle andnud sõiduautot, mis vastaks hageja poolt tasutu turuväärtusele, ka ei ole tagastanud raha ega intresse. Hageja soovib lepingu järgi makstu koos intressidega tagasi saada. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei sõlminud hageja lepingut mitte kostjaga, vaid R. U.ga kui füüsilise isikuga, kes töötas kostja juures kuni 30.09.2007 autode müügimehena. R. U. töö sisuks oli sõidukite müük ja vormistamine, tal puudus volitus sõlmida kostja nimel muid võlaõiguslikke lepinguid. Hageja poolt esitatud leping võib olla fabritseeritud. Hageja ei ole kordagi kostja seadusliku esindaja poole pöördunud ega esitanud ei suuliselt ega kirjalikult pretensioone. Ei ole tõendatud, et hageja oleks seoses probleemse sõiduautoga pöördunud kostja töötajate poole. Ka ei ole tõendatud, et temale R. U. poolt üle antud sõiduauto ei vastaks nende vahel kokkulepitud tingimustele. Sõiduauto ARK-s enda nimele vormistamise ajal oli hageja teadlik, et selle väljalaskeaastaks on 2001 ja et sel ei ole hooldusraamatut. Ei ole tõendatud, et hageja oleks tarbijana pöördunud kostja poole seaduses ettenähtud mõistliku tähtaja jooksul, kui ta sai asja lepingutingimustele mittevastavusest teada.
Esimese astme kohtu otsus
5.25.03.2009 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud sõiduauto müügileping ning kas hagejale üle antud sõiduauto vastab lepingus kokkulepitud tingimustele. Hageja on esitanud nõude, mis põhineb asjaolul, et ta on lepingust taganenud ja soovib lepingu järgi saadu tagastamist kostjalt.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kostja on juriidiline isik, järelikult on vaja kontrollida, kas lepingule alla kirjutanud isikul oli pädevus juriidilist isikut esindada. TsÜS § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 121 lg 2 sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kohtule esitatud müügilepingust nähtub, et selle on sõlminud OÜ Reviv Auto ning lepingule on alla kirjutanud R. U.. Tunnistaja R. U. ütluste järgi töötas ta lepingu sõlmimise ajal OÜ-s Reviv Auto autode müügimehena. Ka kostja kinnitab, et tunnistaja töötas autode müügimehena, kelle ülesanneteks oli sõidukite müük ja selle vormistamine. Kohtule esitatud leping on sõiduki müügileping. Seega oli R. U.l pädevus sõlmida kostja nimel sõiduki müügileping ja tema esindusõigus tuleneb TsÜS § 121 lg 2 sätestatust.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingu kohaselt võttis kostja endale kohustuse müüa hagejale tulevane asi, st asi, mis müügilepingu sõlmimisel ei olnud veel kostja omandis ega valduses. Selline kokkulepe on VÕS § 208 lg 1 järgi lubatud.
9.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Lepingust nähtub, et pooled leppisid kokku sõiduauto margis ja hinnas. Tunnistaja R. U. ütluste järgi leppisid pooled suuliselt kokku selles, et auto pidi olema uuema kerega Volkswagen Passat, millel on kliimaseade, manuaalkäigukast ja diiselmootor, lepiti kokku ka mootori võimsuses. Autol pidi olema võimalikult väike läbisõit. Seega leppisid pooled lisaks kirjalikus lepingus nimetatud sõiduauto margile kokku ka muudes asja kvaliteedinäitajates. Muuhulgas peab sõiduauto kokkulepitud kvaliteet vastama ka kokkulepitud hinnale. Tunnistaja väitel oli talle kui autode müügiga tegelevale inimesele autode hinnaklass teada. Järelikult pidi talle olema ka teada see, millise kvaliteediga sõidukit on kokkulepitud hinna eest võimalik soetada.
10.Sõiduki Eestis arvele võtmisel 02.03.2007 koostatud tehnoülevaatuse kontrollkaardist nähtub, et sõiduki odomeetri näit oli 154 000 kilomeetrit. Saksa Auto Kaks AS hooldusnõuniku J. K. e-kirjast nähtub, et Saksamaal oli sama sõiduauto odomeetri näiduks 27.12.2006 toimunud viimase hoolduse ajal 251 306 kilomeetrit. Mõistlik on eeldada, et sõiduauto läbisõit on asja kvaliteedi oluline näitaja. Kostja poolt hagejale üle antud sõiduki tegelik läbisõit erines odomeetri näidust ligikaudu 100 000 kilomeetri võrra. Hageja nõustus vastu võtma sõiduki, mille odomeetri näit oli 154 000 kilomeetrit, järelikult ei vastanud asi kokkulepitud kvaliteedile VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 6 sätete järgi.
11.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Kuna odomeetri näit erines auto tegelikust läbisõidust oluliselt asja üleandmisel, vastutab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
12.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Käesoleval juhul on tegemist tarbijalemüügi lepinguga.
13.Tunnistaja ütluste kohaselt võis hageja tulla tema töö juurde ostetud autot puudutavate dokumentidega. Hageja e-kirjadest nähtub, et hageja ja R. U. olid ühenduses seoses auto ostmise või vahetamisega 2008.aasta veebruaris ja märtsis. Tunnistaja sõnul ei töötanud ta sel ajal enam kostja juures. Tunnistaja ütlustega ja e-kirjadega on tõendatud asjaolu, et hageja pöördus R. U. poole seoses auto ostmise sooviga, kuid ütlustest ja kohtule esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks kahe kuu jooksul asja üleandmisest alates välja toonud ostetud auto puudused ja nõudnud kostjalt asja parandamist või ümber vahetamist vastavalt VÕS § 222 lg 1 sätestatule või muul moel teavitanud kostjat asja puudustest.
14.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 220 lg 1 ja VÕS § 116 lg 1 koostoimest lähtuvalt pidi hageja kostjale vähemalt kahe kuu jooksul teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest ning juhul, kui ta seda õigeaegselt ei teinud, kaotab ta õiguse kasutada õiguskaitsevahendina lepingust taganemise õigust, sest ta ei saa tugineda lepingu rikkumisele. Lepingu rikkumine on aga lepingust taganemise eelduseks. Hageja on minetanud õiguse lepingust taganeda, sest ta ei teavitanud õigeaegselt kostjat sellest, et kostja on lepingut rikkunud ja müünud hagejale auto, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kuna hagejal ei ole õigust lepingust taganeda, ei saa ta nõuda ka lepingu järgi saadu tagastamist kostjalt ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Apellatsioonkaebus
15.Marko Mõts palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
16.Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus otsuse tegemisel arvestamata tunnistaja ütlused ja apellandi seletused. Otsus on ebaobjektiivne ning rajatud tunnistaja valikulisel lünklikul mälul baseeruvatele vastuolulistele ja valedele ütlustele. Vastustaja ei vaidlustanud fakti, et firma esindajat on õigeaegselt ja mõistliku aja jooksul teavitatud kooskõlas VÕS §-ga 220. Tunnistaja R. U. kinnitas, et oli teadlik, et apellant ei ole sõidukiga rahul ning apellant esitas selle kohta kirjaliku tõendi sõiduki mittevastavuse kohta, mis anti tunnistajale üle koos pretensiooniga. Tulenevalt VÕS § 211 ja tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg 6 kohaselt peab müüja ostjale esitama kauba vastuvõtmiseks ostmist tõendava dokumendi. Vastustaja ei ole tänase päevani vormistanud sõiduki müügilepingut, millest tulenevalt ei saa ka tarbija minetada õigust lepingust taganemiseks. Vastustaja esindaja oli teadlik, et toode ei vasta lepingutingimustele ja on lubanud tunnistaja juuresolekul lõplikku hinda korrigeerida ja
ostuhinda langetada. Kohtule esitatud e-kirjavahetus on tõendiks, et apellant suhtles müüjaga aktiivselt pärast auto soetamist kuni 26.05.2008, mil teatas müüjale, et pöördub kohtu poole.
17.Maakohus oleks pidanud lähtuma VÕS-i §-st 221, mis sätestab, et ostja võib asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
18.Vastustaja on toote müümisel sihipäraselt tegutsedes varjanud sõiduki tegelikku seisukorda. Vastustaja esindaja R. U. ei soovinud kirjalikult kokku leppida muudes sõidukit puudutavates kvaliteedinäitajates, sellest tulenevalt oli eelleping üldsõnaline. Ostjale raha üleandmise kohta tõendavat dokumenti ei antud. Vastustaja esindaja ei esitanud OÜ-le Reviv Auto fakti sularaha saamise ja eellepingu sõlmimise kohta. Ostjat kohustati tasuma ettemaksu enam, kui poole ostuhinna ulatuses, mis on vastuolus VÕS § 213 lg-ga 4. Vastustaja esindaja kasutas eksitavaid kauplemisvõtteid, väljastades müüdava toote kohta ebatõest ja puudulikku informatsiooni, nt sõiduki vale väljalaskeaasta ning puuduvad dokumendid sõiduki hoolduse kohta.
19.Sõiduki registreerimisel selgus, et sõiduk ei vasta lepingutingimustele, st väljalaskeaasta oli 2001. Vastustaja esindaja lubas sõiduki ostuhinda langetada, kuid ei soovinud vormistada selle kohta kirjalikku dokumenti. Kui sõiduk oleks ostetud 2002. aasta sõidukina ning tasutud selle eest õiget hinda, ei oleks vastustajal vahendeid olnud sõiduki hinna langetamiseks. Seega pidi vastustaja teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest. Seaduse kohaselt oleks R. U.l olnud võimalus puuduse ilmnemisel pöörduda Saksamaal sõiduki müünud isiku poole, seda aga ei tehtud. Seetõttu on alust arvata, et müüja teadis asja lepingutingimustele mittevastavusest.
20.Sõiduk anti apellandile üle hooldusraamatuta just seetõttu, et sõiduki näitusid oli muudetud. Viieaastase sõidukimüügi kogemusega kostja esindaja pidi olema teadlik, et väikese läbisõiduga ja vähekasutatud sõidukil oleks pidanud hooldusraamat kaasas olema ja selle puudumine oleks pidanud tekitama põhjendatud kahtlusi.
21.Seega oli vastustaja esindaja mõistliku aja jooksul teadlik, et toode ei vasta lepingutingimustele ja on tunnistaja juuresolekul kinnitanud, et lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandab ostuhinda ning täiendavate mittevastavuste ilmsikstulekul lubas müüja toote ümber vahetada. Kõik see juhtus vähem kui kahe kuu jooksul pärast tehingut.
22.Vastavalt 08.02.2007 sõlmitud lepingu p-le 4 püüdis apellant lahendada firma esindajaga erimeelsused kokkuleppe teel. Kokkulepped ka saavutati ning apellant uskus, et vastustaja esindaja oma lubadused ka täidab. Kuna aga lubadused ei realiseerunud, pöördus apellant 2008. aastal kohtu poole. Vastustaja seisukoht
23.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära apellandi ja tema esindaja ning vastustaja esindajate selgitused, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse tühistamiseks, kui muuta tuleb otsuse põhjendusi. TsMS § 657 lg 1 p 2.1 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus muu hulgas muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
25.Hageja nõude aluseks on tema poolt 08.02.2007 allkirjastatud lihtkirjalik leping (t lk 78), mille kohaselt OÜ Reviv Auto esindaja R. U. ja hageja leppisid kokku järgmises:
hageja kohustus andma R. U. üle sularaha 160 000 krooni ja R. U. kohustus tooma Saksamaalt kasutatud sõiduauto VW Passat ning andma selle hagejale üle hiljemalt 26.02.2007 või tagastama sularaha. Hageja on seisukohal, et tema sõlmis selle tehingu R. U.ga kui kostja esindajaga, kostja on seisukohal, et tehing oli sõlmitud R. U.ga kui füüsilise isikuga. Seega esmalt tuleb jõuda selgusele, kes on 08.02.2007 tehingu teiseks pooleks, kas kostja või R. U. füüsilise isikuna. Maakohus jõudis järeldusele, et kostja, kuid kolleegium sellise järeldusega ei nõustu.
26.Vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte tegelikust tahtest. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Sama sätte lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada selle sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p 1), tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud (p 2), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3), lepingu olemust ja eesmärki (p 4).
27.Asjas puudub vaidlus, et lepingu sõlmimise ajal töötas R. U. kostja müügimehena ja tegeles Kadaka teel asuvas kostja autoaias kasutatud autodega, müües kostja poolt Saksamaalt toodud sõidukeid ja vormistades ka vastavaid müügilepinguid, millede alusel said ostjad võtta ostetud autod Eestis arvele. Samuti puudub vaidlus, et 08.02.2007 tehing sõlmiti R. U. töökohas. Ka on lepingu sissejuhatavas osas nimetatud R. U.d OÜ Reviv Auto esindajaks. Samas muud asjaolud, millised kinnitaksid, et R. U. sõlmis selle tehingu oma tööandja esindajana, tõendamist ei leidnud.
28.Hageja selgituste kohaselt sai ta R. U.ga tuttavaks oma kooliõe kaudu, kelle elukaaslane R. U. oli. Samuti selgitas hageja nii maa- kui ringkonnakohtu istungitel, et lepingu teksti kirjutas tema abikaasa, kuna R. U. ei olnud võimeline seda ise kirjutama. Lepingu visuaalsel vaatlemisel on tuvastatav, et see on vormistatud valgele A-4 formaadis paberile ilma igasuguste kostja rekvisiitideta. Kostja juhatuse liikme selgituste kohaselt ringkonnakohtu istungil vormistavad tema müügimehed lepingud äriühingu blankettidel. R. U. tunnistajana antud ütluste (t lk 53, 67) kohaselt tunneb ta hagejat oma endise elukaaslase kaudu, kes rääkis talle, et tema klassivend Marko soovib osta Saksamaalt autot, nad võtsid telefoni teel ühendust ja said kokku selleks, et tunnistaja tooks Saksamaalt hagejale auto.
29.Tunnistaja ütlustega on ka tõendatud, et ta tõepoolest sai hagejalt auto toomiseks sularaha 160 000 krooni. Sama kinnitas tunnistaja ka eelnevalt oma endisele tööandjale antud seletuses (t lk 27-28) --- ta sai hageja käest raha 160 000 krooni auto toomiseks Saksamaalt. Samas puuduvad tõendid, et see raha oleks üle antud äriühingule (näiteks kviitung sularaha maksmise kohta kassasse). Hageja selgitas, et mingit kirjalikku kinnitust (peale lepingu) raha vastuvõtmise kohta ta R. U.lt ei saanud ega küsinud.
30.Hageja selgituste kohaselt tõi R. U. sõiduki isiklikult Saksamaalt oma tuttavale kuuluva treileri peal ja seal olles helistas ning andis teada, et on olemas 2002. aasta sobiv sõiduk. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja lisaks, et võttis auto ARK-s ise arvele ning et on nüüdseks teada saanud, et ühegi dokumendi peal, ka mitte Saksamaal vormistatud müügilepingu peal, ei esine OÜ Reviv Auto nimetust ning et R. U. ostis auto Saksamaal tema nimel. R. U. ütlused tõendavad sama --- tema sõitis hageja rahaga Saksamaale ja andis hagejale teada, milliseid sõidukite variante saadaval on; ostis Saksamaal auto ja leidis võimaluse selle Eestisse transportimiseks; ARK-s arvele võtmine toimus hageja enda poolt ja tunnistaja oli abiks toimingute tegemisel. Kostja juhatuse liikme selgituste kohaselt on nende äriühingu igapäevapraktika teistsugune --äriühing ostab Saksamaal kasutatud sõidukid oma nimel, toob Eestisse, teeb siin esmase ülevaatuse ja siis paneb autoaeda ostjaid ootama; ostusoovi korral vormistatakse ostjaga
müügileping, mille alusel (koos Saksamaal vormistatud müügilepinguga) võtab ostja ARK-s auto arvele; konkreetse ostja konkreetse soovi alusel on nad autosid toonud vaid paaril korral ja siis oli tegemist juhatuse liikme sõpradega, sest selliselt auto toomine on seotud suure riskiga ja kui auto ei meeldi, peab kostja ise selle realiseerima.
31.Hageja selgituste kohaselt suhtles ta ka peale auto kättesaamist ja sellel puuduste ilmnemist põhiliselt R. U.ga, kuna arvas, et viimane on kostja esindaja. Hageja selgituste kohaselt andis ta R. U. teada, et sõiduki tegelik läbisõit on 100 000 km enam kui odomeeter näitab ning et R. U. lubas alguses hinda alandada ja hiljem auto välja vahetada. Muu kostja töötajana, kellega ta ka suhtles, tõi hageja välja ühe sama autoaia töötaja, kellelt ta sai teada, et R. U. ei tööta enam seal. Hageja selgituste kohaselt otsis ta siis R. U. üles tema elukohas ja suhtles edasi auto vahetuse teemal, kuni otsustas kohtusse pöörduda juunis 2008. Tunnistaja ütluste ja kostja esindajate selgituste kohaselt töötas R. U. OÜ-s Reviv Auto kuni 30.09.2007. Hageja poolt esitatud ekirjadega (t lk 43-45) on tõendatud, et hageja tõepoolest suhtles veebruaris, märtsis, aprillis 2008 tunnistajaga auto soetamise teemal. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles ta hagejaga peale auto üleandmist edasi, kuid konkreetsest autost enam juttu ei olnud; küll aga soovis hageja uut autot ja sel teemal nad suhtlesidki; ta sai aru, et alguses oli hageja saadud autoga rahul, aga hiljem see enam ei sobinud ning hageja tahtis auto maha müüa ja tunnistaja hakkas hagejale teisi variante otsima.
32.Kolleegium on seisukohal, et otsuse p-des 27-31 analüüsitud tõendite (tunnistaja ütlused, dokumentaalsed tõendid) kogumiga, arvestades hageja ja kostja seadusjärgse esindaja selgitusi, on veenvalt tõendamist leidnud sellised elulised asjaolud, millised ei anna alust nõustuda hageja seisukohaga, et ta sõlmis 08.02.2007 lepingu R. U.ga kui kostja esindajaga. Ainuüksi asjaolud, et lepingu sõlmimise ajal töötas R. U. kostja müügimehena, et leping sõlmiti tema töökohas ja et hageja abikaasa kirjutas lepingu sissejuhatavasse ossa OÜ Reviv Auto nimetuse, ei anna alust seostada R. U. tolleaegset tööandjat selle tehinguga. Lepingu tekstist nähtub, et kohustused leping täita võttis endale R. U. ja ka raha selleks sai R. U.. Asjaolu, et hageja andis suure summa sularaha igasuguse vormistuseta oma tuttava kätte, mitte aga kostja kassasse, viitab ühemõtteliselt sellele, et hageja käsitles lepingu teise poolena nimelt R. U.d, mitte aga kostjat. Tegelikkuses R. U. ka täitis lepingu, ostes Saksamaal hageja nimele auto, tuues selle Eestisse ja andes hagejale üle. Ka peale auto üleandmist suhtles hageja auto teemal ainult R. U.ga ja seda isegi pärast seda, kui sai teada, et R. U. ei tööta enam kostja juures. Kui isegi mingil põhjusel eeldada, et senini oli hagejal arusaam, et ta ajab asju OÜ Reviv Auto esindajaga, siis täiesti arusaamatu on hageja edasine tegevus peale seda, kui ta sai teada, et R. U. ei tööta enam selle tööandja juures --- otsida R. U. isiklikult üles ja ajada saadud auto asju ikkagi edasi sama isikuga, mitte aga pöörduda kostja juhtkonna poole, et kujunenud olukord asjakohaselt lahendada. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vaidlusalune leping oli tegelikkuses sõlmitud hageja ja R. U. kui füüsilise isiku vahel. Ka R. U. tunnistajana ja oma endisele tööandjale antud seletuskirjas on kinnitanud sõnaselgelt, et kirjutasid hagejaga omavahel lepingu ning et sel ei ole OÜ-ga Reviv Auto midagi pistmist ning et OÜ Reviv Auto ei olnud tehingust teadlik. Kohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda.
33.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja kui 08.02.2007 lepingu pooleks mitte olev isik ei saanud nõude esitamise aluseks olevatel asjaoludel hageja õigusi rikkuda, hagi on esitatud ebaõige kostja vastu ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Seega ei ole käesolevas menetluses vajalik analüüsida lepingu täitmise nõuetekohasust ja seeläbi lepingust taganemise kehtivust.
34.Lisaks on kolleegium seisukohal, et 08.02.2007 sõlmitud lepingu näol ei ole tegemist müügilepinguga, nagu seda käsitleb hageja ja käsitles ka maakohus, vaid tegemist on
käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Otsuse p-des 27-31 analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud asjaolude kohaselt kohustus 08.02.2007 lepingu järgi R. U. käsundisaajana osutama hagejale kui käsundiandjale teenust (tooma Saksamaalt kasutatud auto), saades selleks käsundiandjalt vajalikud rahalised vahendid ja vajalikud juhised sõiduki margi, väljalaskeaasta, läbisõidu, tehniliste näitajate, kliimaseadme olemasolu kohta; Saksamaal autot otsides konsulteeris hagejaga telefoni teel ja sai vähemalt väljalaskeaasta osas uue juhise (hageja nõustus aastaga 2002); ta ostis Saksamaal auto hageja nimel, organiseeris transpordi Eestisse ja andis siin hagejale üle. Arutelu selle üle, kas käsundisaaja täitis käsundi vajaliku hoolsusega, väljub käesoleva hagi piiridest ja tuleb vajadusel lahendada iseseisvas hagimenetluses.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
Malle Seppik
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.