Tsiviilasi nr.2-08-27117
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-27117
Tsiviilasi
MM hagi ROÜ vastu 160 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja MM, isikukood XXX elukoht XXX, lepinguline esindaja
esindajad
EL Jõgi Kostja ROÜ, registrikood XXX asukoht XXX, seaduslik esindaja R Reinson, lepinguline esindaja A Karajev
Kohtuistungi toimumise aeg 12.03.2009
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja sõlmis kostjaga 08.02.2007 lepingu sõiduauto ostmiseks, lepingu allkirjastas kostja poolt
tema töötaja RU. Lepingu kohaselt pidi kostja tooma hagejale hiljemalt 26.02.2007 Saksamaalt kasutatud sõiduauto Volkswagen Passat, hageja tasus kostjale 160 000 krooni. 2.03.2007 vahendas kostja hagejale sõiduauto, see registreeriti ARK-is hageja nimele. Kostja poolt vahendatud sõiduauto tehniline seisund ja väljalaskeaasta ei vastanud kokkulepitule. Korduvatele palvetele vaatamata ei ole kostja hagejale üle andnud sõiduautot, mis vastaks hageja poolt tasutu turuväärtusele, tagastanud raha ega intresse. Hageja leiab, et ta on lepingust taganenud ja soovib lepingu järgi saadu tagastamist. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu järgi saadu ja viivised 23 236 krooni.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei sõlminud lepingut mitte kostja vaid RUga, kes töötas kostja juures kuni 30.09.2007 automüügimehena. RU töö sisuks oli sõidukite müük ja vormistamine, tal puudus volitus sõlmida kostja nimel võlaõiguslikke lepinguid. Hageja poolt esitatud leping võib olla fabritseeritud. Hageja ei ole kordagi kostja seadusliku esindaja poole pöördunud.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja, kostja ja tunnistaja RU ütlused ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud sõiduauto müügileping ning kas hagejale üle antud sõiduauto vastab lepingus kokku lepitud tingimustele. Hageja on esitanud nõude, mis põhineb asjaolul, et ta on lepingust taganenud ja soovib lepingu järgi saadu tagastamist kostjalt. Vaidluse lahendamiseks on vaja välja selgitada, kelle vahel on sõiduauto müügileping sõlmitud st kas RUl oli pädevus tegutseda kostja nimel ning millises asja kvaliteedis müügilepingu sõlmimisel kokku lepiti. Samuti on vaja välja selgitada, kas on täidetud lepingust taganemise tingimused. Esmalt käsitleb kohus lepingu sõlmimist ja selle kehtivust. TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kostja on juriidiline isik, järelikult on vaja kontrollida, kas lepingule alla kirjutanud isikul oli pädevus juriidilist isikut esindada. TsÜS § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 121 lg 2 sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kohtule esitatud müügilepingust nähtub, et selle on sõlminud OÜ R ning lepingule on alla kirjutanud RU. Tunnistaja RU ütluste järgi töötas ta lepingu sõlmimise ajal OÜ-s R autode müügimehena. Seda kinnitab ka kostja oma 09.12.2008 esitatud vastuväidetes, et tunnistaja töötas autode müügimehena, kelle ülesanneteks oli sõidukite müük ja vormistamine. Kohtule esitatud leping on sõiduki müügileping. Kohus asub seisukohale, et RUl oli pädevus sõlmida kostja nimel sõiduki müügileping ja tema esindusõigus tuleneb TsÜS § 121 lg 2 sätestatust. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et kostja võttis endale kohustuse müüa hagejale tulevane asi st asi, mis müügilepingu sõlmimisel ei olnud veel kostja omandis ega valduses. Selline kokkulepe on VÕS § 208 lg 1 järgi lubatud.
VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled leppisid kokku sõiduauto margis ja hinnas. Tunnistaja RU ütluste järgi leppisid pooled suuliselt kokku selles, et auto pidi olema uuema kerega Volkswagen Passat, millel on kliimaseade, manuaalkäigukast ja diiselmootor, lepiti kokku ka mootori võimsuses. Autol pidi olema võimalikult väike läbisõit. Kohus asub seisukohale, et pooled leppisid lisaks kirjalikus lepingus nimetatud sõiduauto margile kokku ka muudes asja kvaliteedinäitajates. Muuhulgas peab sõiduauto kokkulepitud kvaliteet vastama ka kokkulepitud hinnale. Tunnistaja väitel oli talle kui autode müügiga tegelevale inimesele autode hinnaklass teada. Järelikult pidi talle olema ka teada see, millise kvaliteediga sõidukit on kokkulepitud hinna eest võimalik soetada. Kohtule esitatud sõiduki Eestis arvele võtmisel 2.03.2007 koostatud tehnoülevaatuse kontrollkaardist nähtub, et sõiduki odomeetri näit oli 154 000 kilomeetrit. Kohtule esitatud Saksa Auto Kaks AS hooldusnõuniku J Kiige e-kirjast nähtub, et Saksamaal oli sama sõiduauto odomeetri näiduks 27.12.2006 toimunud viimase hoolduse ajal 251 306 kilomeetrit. Kohus leiab, et on mõistlik eeldada, et sõiduauto läbisõit on asja kvaliteedi oluline näitaja. Kostja poolt hagejale üle antud sõiduki tegelik läbisõit erines odomeetri näidust ligikaudu 100 000 kilomeetri võrra. Hageja nõustus vastu võtma sõiduki, mille odomeetri näit oli 154 000 kilomeetrit, järelikult ei vastanud asi kokkulepitud kvaliteedile VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 6 sätete järgi. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Kohus leiab, et odomeetri näit erines auto tegelikust läbisõidust oluliselt asja üleandmisel, seega vastab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist tarbijalemüügi lepinguga. Tunnistaja ütluste kohaselt võis hageja tulla tema töö juurde ostetud autot puudutavate dokumentidega. Kohtule esitatud hageja e-kirjadest nähtub, et hageja ja RU olid ühenduses seoses auto ostmise või vahetamisega 2008 aasta veebruaris ja märtsis. Tunnistaja sõnul ei töötanud ta sel ajal enam kostja juures. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja ütlustega ja ekirjadega on tõendatud asjaolu, et hageja pöördus RU poole seoses auto ostmise sooviga. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest ja kohtule esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks kahe kuu jooksul asja üleandmisest alates välja toonud ostetud auto puudused ja nõudnud kostjalt asja parandamist või ümber vahetamist vastavalt VÕS § 222 lg 1 sätestatule või muul moel teavitanud kostjat asja puudustest. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus leiab, et VÕS § 220 lg 1 ja VÕS § 116 lg 1 koostoimest lähtuvalt pidi hageja kostjale vähemalt kahe kuu jooksul teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest ning juhul, kui ta seda õigeaegselt ei teinud, kaotab ta õiguse kasutada õiguskaitse vahendina lepingust taganemise
õigust, sest ta ei saa tugineda lepingu rikkumisele. Lepingu rikkumine on aga lepingust taganemise eelduseks. Kohus leiab, et hageja on minetanud õiguse lepingust taganeda, sest ta ei teavitanud õigeaegselt kostjat sellest, et kostja on lepingut rikkunud ja müünud hagejale auto, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kuna hagejal ei ole õigust lepingust taganeda, ei saa ta nõuda ka lepingu järgi saadu tagastamist kostjalt ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Kostja poolt esitatud väited selle kohta, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole koostatud kostja ametlikul blanketil, paberil puudub pitsati jäljend ja äriühingu logo, ei ole asjakohased. Lepingu välimus ja selle vormistamise kvaliteet ei mõjuta lepingu kehtivust. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.