Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-09-7332
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-7332
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Sxxxxx Axxxvastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Hageja esindajad: Källi Kiik, Ülle-Nancy Liiv (e-post: [email protected]) Kostja: SxxxxxxAxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
üheksa) krooni 92 senti, millest 135 (ükssada kolmkümmend viis) krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest, 600 (kuussada) krooni on pool BIGBANK AS-i poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning 534 (viissada kolmkümmend neli) krooni 92 senti pool BIGBANK AS-i poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad Sxxxxx Axxx kanda.
BIGBANK AS esitas 20.02.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SxxxxxxAxxx vastu võlgnevuse 53 491,50 krooni ja jooksva viivise nõudes. Kohus tegi 26.02.2009.a kostjale makseettepaneku, 17.03.2009.a esitas Sxxxxx Axx makseettepanekule vastuväite, mille kohaselt ta tunnistab nõuet summas 35 661,02 krooni, kuid ei tunnista nõuet summas 17 830,48 krooni ja jooksvat viivist. Nõude kostja poolt tunnustatud osas tegi Pärnu Maakohus 06.05.2009.a maksekäsu määruse, millega Sxxxxx Axxx kohustati tasuma BIGBANK AS-le võlgniku poolt tunnustatud nõude summas 35 661,02 krooni ja hüvitama riigilõivu summas 1069,83 krooni. Määrus jõustus 28.05.2009.a. 05.06.2009.a kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse BIGBANK AS avalduses Sxxxxx Axxx vastu nõude vaidlustatud osas summas 17 830,48 krooni ja jooksva viivise osas ning selles osas anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.07.2009.a Tartu Maakohtule hagi kostja vastu 5727,77 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile vastama 19. augustiks 2009.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 31.07.2009.a. 14.08.2009.a teatas hageja esindaja kohtule, et pooled sõlmivad kompromissi. Kostja ei ole kohtule vastanud. 21.09.2009.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. Lisaks avaldasid pooled soovi, et kohus ei arvestaks 06.05.2009.a Pärnu Maakohtu poolt tehtud maksekäsku ning palusid see TsMS § 489 lg 2 alusel tühistada, kuna kompromissis kajastub kogu nõue, st maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud nõue + hagimenetluses esitatud nõue.
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 489 lg 2 näeb ette, kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Poolte vahel sõlmitud kompromiss sisaldab täies ulatuses ka kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud nõude osa, mille kohta Pärnu Maakohus 06.05.2009.a tegi maksekäsu määruse. Pooled on kompromissis taotlenud 06.05.2009.a tehtud maksekäsu tühistamist, poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist viie päevani. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 1269,92 krooni (1/2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni + 1/2 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 534,92 krooni + hagimaterjalide väljatrüki eest tasutud riigilõiv 135 krooni) kannab kostja. Pooled taotlesid hagiavalduse ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõivude tagastamist hagejale pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 20.02.2009.a maksekorraldusega Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072369 (selgitus „0700853/95st Sxxxxx Axx MK KM avalduse eest“) riigilõivu 1069,83 krooni (tl 6) ning 10.07.2009.a maksekorraldusega nr 92183864 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 (selgitus „0700853/95st-2; RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest; Sxxxxx Axxx) riigilõivu 1335 krooni (tl 34), millest riigilõiv hagi esitamise eest oli 1200 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivudest, s.o 600 krooni + 534,92 krooni taotluses toodud arveldusarvele. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 150 lg 2 p 1; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433, § 489 lg 2, § 661 lg 4.
Kohtunik Ü. Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.