Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt algatati Tallinna Linnakohtu 28.02.2005 määrusega hageja pankrotimenetlus ning 23.12.2005 otsusega kuulutati välja hageja pankrot. EÜ Masti juhatuse 14.04.2003 otsusega arvati hageja elamuühistu liikmete hulgast välja ning ühistu liikmeks võeti kostja. 25.04.2003 üleandmisakti alusel andis hageja Tallinnas Xxxxxx xx-xx asuvale korterile vastava osamaksu elamuühistus Masti üle kostjale. Kostja on hageja tütar, seega pankrotivõlgniku lähikondne. 27.04.2004 kanti kostja Xxxxxx xx-xx asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Ülalnimetatud tehinguga kahjustas pankrotivõlgnik teadvalt võlausaldaja huve, kuna tehingu tagajärjel puudub pankrotivõlgnikul vara, millele võiks pöörata sissenõuet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hageja ei pea põhjendatuks kostja seisukohta, et osamaksu omandiõigus läks kostjale üle 20.08.2000 sõlmitud ostu-müügilepinguga. Vastavalt elamuseaduse § 21 lg-le 2 omandas kostja osamaksust tulenevad õigused ja kohustused elamuühistu juhatuse 14.04.2003 otsuse vastuvõtmisest ja 25.04.2003 akti alusel osamaksu üleandmisest alates. Isegi siis, kui osamaksu üleandmine 25.04.2003 toimus 20.08.2000 lepingu alusel, ei välista see tagasivõitmise hagi rahuldamist. Juhul, kui nõustuda, et osamaksu üleandmisega 25.04.2003 täitis pankrotivõlgnik rahalise kohustuse Ž. K. ees, kuulub hagi rahuldamisele kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 45 järgi. Ž. K. näol on tegemist hageja abikaasa emaga. Täites rahalise kohustuse endaga seotud isikule, kahjustas pankrotivõlgnik teadvalt teiste võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada kehtetuks poolte vahel 25.04.2003 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja andis kostjale üle EÜ Masti osamaksu, millele vastab Xxxxxx xx-xx asuv korter ning kohustada kostjat hüvitama osamaksu väärtuse 290 000 krooni. Alternatiivse nõudena palus hageja tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmise (võla tasumise) Daria Kuzmina kasuks ning kohustada kostjat tagastama pankrotivarasse kehtetu rahalise kohustuse täitmise alusel saadud 290 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et EÜ Masti osamaks võõrandati kostjale 20.08.2000 sõlmitud lepinguga, mille kohaselt läks omandiõigus varale üle lepingule allakirjutamise hetkest. Asjaolu, et osamaksu vormistamine kostja nimele EÜ-s Masti tehti alles 25.04.2003, ei tähenda, et omandiõigus läks üle sellel ajal. 25.04.2003 osamaksu üleandmise akt oli koostatud 20.08.2000 lepingu alusel. Ebaõige on hageja väide, et kostja sai osamaksu omanikuks kinkelepingu alusel. Kostja vanaema Ž. K. andis 16.05.1998 Ukrainas hagejale 45 000 USD, mille hageja kohustus tagastama hiljemalt 27.12.1998. Hagejal ei olnud laenatud summast võimalik tagastada 35 000 USD. Sellest tulenevalt leppisid hageja ja Ž. K. kokku võlakohustuse täitmisviisi asendamises, mille tagajärjel sõlmisid hageja ja kostja 20.08.2000 EÜ Masti osamaksu müügilepingu. Müügilepingu kohaselt teostatakse kostja poolt ostuhinna tasumine hagejale 2(6)

hageja võlasumma kustutamisega Ž. K. ees. Alternatiivne nõue ei ole esitatud õige kostja vastu, kuna võlg tasuti Ž. K.le. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus rahuldas nõude osaliselt ja tunnistas Pavel Kuzmini ja Daria Kuzmina vahel 25.04.2003. sõlmitud EÜ Masti osamaksu, millele vastab Tallinnas Xxxxxx xx-xx asuv eluruum, kinkelepingu kehtetuks ja mõistis välja Daria Kuzminalt 290 000 krooni Pavel Kuzmini kasuks. Maakohus jättis rahuldamata hagi asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskuludest 90 % jättis maakohus kostja kanda ja 10 % hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Linnakohtu 23.12.2005 otsusega kuulutatud välja hageja pankrot. Otsusest ilmneb, et hageja pankrotimenetlus algatati Tallinna Linnakohtu 28.02.2005 määrusega. 14.04.2003 EÜ Masti juhatuse koosoleku protokolli väljavõttest nähtuvalt otsustati arvata hageja elamuühistu liikmete hulgast välja ja võtta kostja elamuühistu uueks liikmeks pärast Xxxxxx xx-xx korterile vastava osamaksu üleandmist. 25.04.2003 EÜ Masti liikme osamaksu üleandmise aktist nr 15/2003 1.1 nähtub, et hageja andis Xxxxxx xx-xx asuvale korterile vastava osamaksu üle kostjale. Kostja on esitanud kohtule Ž. K. ja Pavel Kuzmini vahel 16.05.1998 Ukrainas sõlmitud laenulepingu, millega Ž. K. andis Pavel Kuzminile laenu 45 000 USD. Lepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus hageja laenu tagastama 27.12.1998. 05.01.1999 on Ž. K. ja hageja sõlminud laenulepingu juurde kuuluva lepingu, mille kohaselt on hageja 05.01.1999 tagastanud laenu 10 000 USD. Ühtlasi pikendati laenulepingu tähtaega kuni 27.12.1999. Samuti on kostja esitanud 20.08.2000 Ukrainas sõlmitud müügilepingu, millega hageja müüs kostjale EÜ Masti osamaksud, millele vastavad korterid Tallinnas aadressil XXXXXX XX-XX ja XX-XX. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma korterite eest 35 000 USD. Lepingust tuleneb, et ostuhinna tasumine müüjale toimub hageja võla kustutamise teel Ž. K. ees. Lisaks on kostja esitanud kohtule Ž. K. kirjaliku avalduse, mis on kinnitatud Ukraina notari poolt. Avalduses kinnitab Ž. K., et osamaksude võõrandamisega kostjale kustutati hageja võlgnevus Ž. K. ees. Maakohus leidis, et 20.08.2000 müügileping ei tõenda usaldusväärselt, et EÜ Masti osamaks, millele vastab korter aadressil XXXXXXX Xxxxxx xx-xx, võõrandati kostjale 20.08.2000. Kui osamaks võõrandati juba 20.08.2000, siis puudunuks pooltel vajadus sõlmida 25.04.2003 lepingut osamaksu üleandmise kohta. Ka asjaolu, et hageja arvati EÜ Masti liikmete hulgast välja ja kostja võeti elamuühistu liikmeks 2003. aasta aprillis, viitab sellele, et osamaks võõrandati 2003. aasta aprillis, mitte 2000. aasta augustis. Ž. K. kirjalikku avaldust ei saa käsitleda tõendina, kuna see ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendi protsessivormile. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tõendatuks, et XXXXXXXXX Xxxxxx xx-xx asuvale korterile vastav EÜ Masti osamaks võõrandati hageja poolt kostjale 25.04.2003 sõlmitud osamaksu üleandmise aktiga. Kuna nimetatud aktist ei nähtunud, et kostja oleks osamaksu eest hagejale midagi tasunud, siis asus kohus seisukohale, et hageja kinkis kostjale osamaksu. Kohtu hinnangul sisaldab 25.04.2003 sõlmitud osamaksu üleandmise akt endas nii kinkelepingut kui ka asjaõiguslepingut omandi üleandmiseks.

3(6)

Kohus leidis, et tagasivõitmise alusena tuleb kohaldada tehingu tegemise aja sätteid. Seega kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2003 kehtinud pankrotiseadus. Kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 42 lg 1 sätestas, et tagasivõitmisel tunnistab kohus §-des 43, 44, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning §-des 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. Kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 44 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu sõltumata sellest, kas võlgnik kinkega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui leping oli sõlmitud enne punktis 3 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaajaks oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja tütar. Tulenevalt kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 49 lg 1 on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed tema alanejad sugulased. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 29.03.2004 maksuotsusega määrati hagejale maksustamisperioodide 1997–2000 eest tulumaksu summas 1 685 485 krooni. Samuti kohustati hagejat maksma intressi 637 874 krooni. Maksuotsusest nähtuvalt oli hageja enne osamaksu kinkelepingu sõlmimist 25.04.2003 teadlik maksukontrolli toimumisest. Kohus leiab, et sellises olukorras suure väärtusega vara ärakinkimisega on hageja kahjustanud võlausaldajate huve. Kingisaaja ega võlgnik ei ole tõendanud, et hageja oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Hageja on palunud tunnistada kehtetuks nii kinkelepingu kui ka asjaõiguslepingu. Kohus leiab, et tulenevalt kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 44 lg 1 p-st 4 tuleb kehtetuks tunnistada kinkeleping. Asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks puudub õiguslik alus. Kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 42 lg 2 teine lause sätestab, et kui tehingu teisel poolel ei ole tehingu järgi saadud vara alles, võib haldur tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel nõuda vara eest hüvitist. XXXXXXXXX Xxxxxx xx-xx asuva eluruumi suhtes on moodustatud korteriomand, seega ei ole osamaksu alles. Pooled ei vaidle selle üle, et osamaksu, millele vastab Xxxxxx xx-xx korter, turuväärtus 2003. aastal oli 290 000 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 290 000 krooni. Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude, milles palus tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmise kostja kasuks. TsMS § 442 lg 8 viimane lause sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seega tuleb hagi rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise nõudes jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja 290 000 krooni väljamõistmise ning kohtukulude jagamise osas ning saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei ole 25.04.2003 sõlmitud EÜ Masti osamaksu kinkeleping, vaid toimus osamaksu registreerimine kostja nimele. Kostja ei ole nõus kohtu järeldustega, mis puudutavad osamaksu võõrandamist. Kostja leiab, et EÜ Masti liikme osamaks oli võõrandatud talle hageja poolt 20.08.2000 sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingu punkti 1.4 kohaselt omandiõigus varale (s.t. EÜ Masti liikme osamaksule) läheb müüjalt ostjale üle lepingu allkirjastamise hetkel. Kostja leiab, et 4(6)

vaatamata sellele, et osamaksu vormistamine tema nimele EÜ-s Masti on tehtud alles 25.04.2003, ei tähenda see, et omandiõigus nimetatud osamaksule läks kostjale üle samal ajal. Osamaksu üleandmise akt 25.04.2003 nr 15/2003 oli koostatud hageja ja kostja vahelise 20.08.2000 lepingu alusel, mille punkti 4.1. alusel 20.08.2000 sai kostja eelmärgitud osamaksu ainuomanikuks. Kostja ei ole nõus kohtu järeldustega, mille kohaselt osamaksu üleandmise akt on sisult kinkeleping, kuna aktist ei nähtu, et kostja oleks osamaksu eest hagejale midagi tasunud. Kostja leiab, et 25.04.2003 koostatud osamaksu üleandmise akt ei ole üldse leping, vaid akt, mis tõendab, et üks isik andis üle ja teine isik võttis vastu teatud vara. Nimetatud aktil ei saanud olla kinke iseloomu, kuna 20.08.2000 oli sõlmitud müügileping kostja ja hageja vahel. Müügilepingu sõlmimise põhjus oli keerulistes rahalistes ja isiklikes perekondlikes suhetes, mille tulemusena EÜ Masti liikme osamaks müüdi hageja poolt kostjale 20.08.2000 ja sellega kustutati hageja võlg Ž. K. (kostja vanaema) ees. Sellest võib järeldada, et 20.08.2000 sõlmitud leping ei olnud kinkeleping, kuna elamuühistu liikme osamaks ei olnud üle antud kostjale tasuta, vaid hageja võla kustutamisega Ž. K. ees. Järgnevad protseduurid, nagu osamaksu üleandmise akti vormistamine, olid vajalikud formaalsused EÜ Masti põhikirja ja teiste dokumentide järgi, et kostja võiks probleemideta kasutada elamuühistu liikme õigusi. Kostja ei ole nõus kohtu väitega, et pooled ei vaidle selle üle, et osamaksu, millele vastab XXXXXXXXX Xxxxxx xx-xx asuv eluruum, turuväärtus oli 2003. aastal 290 000 krooni. Kostja on esitanud kohtule kirjalikult vormistatud ekspertarvamuse nr 1333/05/07, mille kohaselt vaidlusaluse eluruumi turuväärtus 2003. aastal oli umbes 290 000 krooni. Kostja leiab, et kohus ei arvestanud seejuures, et hinnang on tehtud lähtudes asjaolust, et nimetatud eluruum on kinnisomandi osa, mitte osamaksule vastav osa majast. Eluruumi hinnang teostati 2007. aastal, peale seda kui korteris oli tehtud remont ja korter oli seisundis, mis oluliselt erines eluruumi 2003. aasta seisundist. Ekspertarvamuse esitas kostja kohtule eesmärgiga näidata, et väär on hageja väide, et eluruumi väärtus 2003. aastal oli 630 000 krooni. Kostja ei ole kunagi arvanud, et osamaksu, millele vastab Xxxxxx xxxx asuv eluruum, turuväärtus 2003. aastal oli 290 000 krooni. Vastuses hagile ja hagiavalduse täiendusele, on kostja öelnud et vaidlusaluse osamaksu hind oli 2003. aasta esimesel poolel umbes 250 000 krooni. Kostja on seisukohal, et maakohus on rikkunud tema õigust olla oma asja kuulamise juures, kuna enne 13.11.2008 kell 10.00 määratud kohtuistungit esitas kostja e-postiga taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks kostja haigestumise tõttu, mida aga maakohus ei arvestanud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Kolleegium leiab, et kaebaja väited, mille kohaselt oli EÜ Masti osamaks talle võõrandatud 5(6)

20.08.2000, ei ole õiged. Maakohus on õigesti hinnanud kostja poolt esitatud tõendeid ja leidnud, et osamaks oli kostjale võõrandatud 25.04.2003 ja selle tehingu tegemist tõendab EÜ Masti liikme osamaksu üleandmise akt, mille kohaselt andis Pavel Kuzmin kaebajale osamaksu üle ja kaebajal oli õigus korterit kasutada pärast EÜ Masti liikmeks astumise maksu 250 krooni tasumist. 25.04.2003 vormistatud dokumendist ei selgu, et osamaksu eest oleks tasutud. Maakohtu järeldus on kooskõlas ES § 21 lg-s 2 sätestatuga, mille järgi elamuühistu osamaksu võõrandanud liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus elamuühistu ees lähevad üle osamaksu omandajale elamuühistu poolt osamaksu omandaja elamuühistu liikmeks võtmise kohta otsuse tegemise päevast arvates. Eeltoodust tulenevalt sai osamaksu võõrandada ainult juhul, kui omandaja võeti EÜ Masti liikmeks. Kaebaja võtmine EÜ Masti liikmeks otsustati 14.04.2003. Maakohus on õigesti hinnanud kostja väidete tõendamiseks esitatud tõendite (20.08.2000 leping, 16.05.1998 laenuleping ja selle 05.01.1999 lisa) usaldusväärsust ja leidnud, et tõendid ei ole usaldusväärsed. Juhul, kui tehing oleks tehtud 20.08.2000, siis tavapäraselt oleks ka liikmelisus elamuühistus pärast tehingu tegemist ümber vormistatud. Kaebuse väide, et elamuühistu osamaksu väärtus 2003. aastal ei olnud üle 250 000 krooni, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Vastavalt BREC Kinnisvara AS ekspertarvamusele oli 2003. aastal Xxxxxx xx-xx asuva korteri turuväärtus 290 000 krooni. Muid tõendeid osamaksule vastava korteri väärtuse kohta kohtule esitatud ei ole. Kolleegiumi arvates ei erine korteriomandi turuväärtus elamuühistu osamaksu turuväärtusest, sest elamuühistu osamaksu omanikul oli õigus kasutada osamaksule vastavat korterit. Kaebaja väitis, et korterit oli pärast 2003. aastat oluliselt remonditud ja 2007. aastal hinnangu andmisel võeti aluseks remonditud korter. Tulenevalt aktist (lk 175) on hindaja toonud välja renoveerimata korteri väärtuse. Seega ei ole kaebaja väide õige. Oma väidet, et osamaksu väärtus oli 250 000 krooni, ei ole kaebaja tõendanud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool oma väidete aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Õige on see, et maakohtu 13.11.2008 istungil arutas maakohus asja ilma kostja osavõtuta. 12.11.2008 on kostja kohtule teatanud oma haigestumisest ja samal päeval on kohus kostjale teatanud, et kostja pole oma taotlust põhistanud ja selgitanud, kas haigus takistab tal asja arutamisest osa võtta. TsMS § 414 lg 2 p 2 järgi kohus ei või asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Kolleegium leiab, et kaebaja taotlus ei vastanud TsMS § 414 lg 2 p-le 2, kuna kaebaja ei olnud põhistanud, miks haigus takistab tal osalemast kohtuistungil. Maakohus on asjas pidanud kaks eelistungit - 19.03.2007 ja 11.06.2007, kus kostja sai oma seisukohti põhistada. Esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks ootamatult haigestunud ja tal oleks olnud takistatud teatada kohtule haigusest aegsasti. Kolleegium märgib, et kostja taotlusel on maakohus korduvalt istungeid edasi lükanud ja ka siis ei selgunud esitatud tõenditest, et haigus oleks takistanud kostjat kohtuistungist osa võtta. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja selgitanud, et istungilt puudumise tõttu oleks välja selgitamata jäänud olulised asjaolud ning kostja ei ole palunud ka asja arutada ringkonnakohtu istungil. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Margo Klaar

Malle Seppik

Tiit Kollom 6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.