Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-07-51851
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
25.09.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Liili Lauri
Kohtuasi
Swedbank Liising AS (endine ärinimi AS Hansa Liising Eesti) hagi R R AS ja A S vastu solidaarselt võla nõudes. 28 460.78 krooni
Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
27.08.2009 Hageja: Swedbank Liising AS Hageja esindaja: Sigrid Pullõnen Kostja: R R OÜ, registrikood xxx, registrijärgne aadress xxx Kostja seaduslik esindaja A S Kostja: A S, isikukood xxx, registrijärgne aadress kuni xxx, xxx, elukoht xxx, e-post: xxx, telefon xxx, xxx, xxx Hagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt kostjatelt R R OÜ ja A S Swedbank Liising AS kasuks liisingulepingutest tulenev võlgnevus koos viivistega 28 460.78 krooni.
Menetluskulud. Jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg
1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 13.12.2007 esitas hageja hagiavalduse võlgnevuse 31 221.65 krooni, viiviste 3456.65 ja vara jääkmaksumuse 56 782.48 krooni hüvitamise nõudes. Hansa Liising Eesti AS ja R R OÜ sõlmisid liisingulepingu , mille esemeks olid suurköögiseadmed, ehitusaasta 2003 ja 01.11.2004 liisingulepingu , mille esemeks oli 2 kohvimasinat ja 2 kohviveskit. 12.11.2004 sõlmiti hageja ja A S vahel käendusleping , kes võttis endale kohustuse solidaarselt vastutada äriühinguga sõlmitud liisingulepingu tulenevate nõuete täitmise eest. 01.11.2004 sõlmiti hageja ja A S vahel käendusleping , kes võttis endale kohustuse solidaarselt vastutada äriühinguga sõlmitud liisingulepingu tulenevate nõuete täitmise eest. R R OÜ jättis tasumata maksed, 28.07.2007 ja 01.08.2007 saatis hageja ülesütlemishoiatuse, võlgnevust ei likvideeritud ja hageja lõpetas lepingud ühepoolselt enne tähtaega. Liisingulepingust on debitoorne võlgnevus 21 291.20 krooni ja viivis 2308.53 krooni, tasumata on üheksa arvet. Liisingulepingu tasumata arveid on kümme summas 11 078.57 krooni, viivis 1148.12 krooni. A S ei ole käendajana kohustusi täitnud, kostjana on ta vastutuse määr liisingulepingust . 218 422.98 krooni ja liisingulepingu järgi maksimaalselt 94 276.74 krooni. Vara ei ole tagastatud, ja hageja palub kas vara tagastada või nõuda välja jääkmaksumus 56 782.48 krooni. 13.01.2009 loobus hageja alternatiivsest nõudest osas, mis puudutav vara väljanõudmist. Hageja täpsustas 09.03.2009, et soovib välja mõista võlgnevuse koos viivistega, varade jääkmaksumuse ja menetluskulud jätta kostjate kanda. 14.05.2009 esitas hageja haginõude täpsustuse seoses asjaoluga, et liisingulepingute esemeks olevate varade valdus on osaliselt taastatud. Hageja esindaja käis kolmanda isiku ruumides ning võttis sealt olemas olnud vara enda valdusesse, ilmselgelt ei ole ülejäänud tagastamata vara üleandmise nõuet võimalik täita, sest kostja A S on ise väitnud, et kogu vara on kolmanda isiku ebaseaduslikus valduses. Seega palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt R R OÜ ja A S Swedbank Liising AS kasuks liisingulepingutest tulenev võlgnevus koos viivistega 28 460.78 krooni. Kostjate OÜ R R ja A S vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ( tlk 114), kohus pidanuks keelduma asja menetlusse võtmisest, sest kohtueelne vaidlus on läbimata, kostja täidab kohustuse hageja ees tulenevalt VÕS § 82 lg 4 korraga ja tulenevalt VÕS § 86 lg 1 omab kostja valikuvõimalust. Võlasuhe on lõppenud kohase täitmisega, jääkmaksumuse osas on nõue alusetu, kostja on vara tagastanud ja ei soovi saada vara omanikuks. Kostja soovib esitada vastuhagi ja kostjate poolt tekitatud kahjuhüvitise väljamõistmise korral esitada AÕS § 80 sätestatud vindikatsiooni nõude kolmanda isiku vastu. Hageja ei ole taotlenud seadmete väljanõudmist äriruumide omaniku ebaseaduslikust valdusest, seega ei ole ta läbinud kohtueelset vaidlust. Hageja ei saanud alternatiivsest nõudest loobuda, sest ta ei esitanud sellist nõuet hagis. 05.05.2009 esitas kostja vastuväited, mille kohaselt hageja nõue R R OÜ vastu on täidetud, sest viimane on tasunud 21.10.2004 hagejale 8965.25 krooni, mille R
R OÜ tasaarvestab ning ülejäänud 2294.11 krooni soovib A. S tasaarvestada hageja nõudega. Hageja nõue A. S vastu on täidetud, sest A. S on hagejale tasunud 17 930.50 krooni- 17.08.2004 ( 8965.25) ja 16.09.2004 ( 8965.25 krooni), tasutud on enne käenduslepingu sõlmimist ja tasumist tuleb käsitada ettemaksuna. Kostjad ei tunnista viivise võlgnevust 2308.53 krooni ning viivise määra 0,25% päevas, sest nõue on tasaarvestatud ning määr liialt kõrge. Kostjad ei tunnista viivise võlgnevust 1148.12 krooni. Menetluse käik. Kostjad esitasid vastuväite kohtu tegevusele asja menetlusse võtmise kohta, kohus jättis 17.03.2009 määrusega vastuväite rahuldamata. 05.05.2009 esitasid kostjad taotluse menetluse peatamiseks, sest kostja äritegevus seiskus 07.08.2007, kui ta tõsteti ilma kohtuotsuseta äripinnalt välja ning hagejale kuuluvad suurköögiseadmed, 2 kohvimasinat ja 2 kohviveskit jäid üürileantud pinnale. Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumajas on menetluses tsiviilasi 2-07- 22140, mille lõpplahendist sõltub, kas kostja R R OÜ saab jätkata oma igapäevast äritegevust, mistõttu ei saa nõustuda hageja alternatiivtaotlusega tagastada suurköögiseadmed. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hageja ( lepingu sõlmimise ajal ärinimega Hansa Liising Eesti AS) ja R R OÜ sõlmisid liisingulepingu , mille esemeks olid suurköögiseadmed, ehitusaasta 2003 ja 01.11.2004 liisingulepingu , mille esemeks oli 2 kohvimasinat ja 2 kohviveskit. 12.11.2004 sõlmiti hageja ja A S vahel käendusleping , kes võttis endale kohustuse solidaarselt vastutada äriühinguga sõlmitud liisingulepingu tulenevate nõuete täitmise eest. 01.11.2004 sõlmiti hageja ja A S vahel käendusleping , kes võttis endale kohustuse solidaarselt vastutada äriühinguga sõlmitud liisingulepingu tulenevate nõuete täitmise eest. Vaidlust ei ole tasumata maksete üle, kostjate vastuväidete kohaselt on hagetav summa tasaarvestatud. Kostjate väidetel ei ole ülesütlemisteade kostjani jõudnud ehk toimunud viisil, et kostja oleks teadlik. Kohtu hinnangul ei ole kostja seisukoht põhjendatud, toimikus ( tlk 53) on vastupidist kinnitav väljastusteade, mis saadeti 30.08.2007 aadressile xxx, vastuvõtjaks on S T . Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on nimetatud aadress ka kostja ja R Ri OÜ esindaja aadressiks kuni 09.02.2008. Pärast nimetatud aega on A S registrisse teatanud oma elukoha kohaliku omavalitsuse täpsusega. Vastavalt TsÜS § 69 lg 2 on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse
kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtu hinnangul on kostjate vastuväited põhjendamata ja tõendamata ning hagetav summa kuulub väljamõistmisele. Hageja on piisavalt põhistanud hagiavalduses nõude kujunemist. Asja menetlemise käigus on kohtule esitatud akt nr 1404-99, ( tlk 171), millest nähtub, et osaliselt on liisingulepingute esemeks olevat vara tagastatud, sh elektripliit, praeahi, külmlett sahtlitega, töölaud, kombiahi, sügavkülmkapp, eelpesulaud, eelpesudušh, kuppelpesumasin, järellaud, kohvimasin, kohviveski. Puudu on liisingulepingu objektiks olnud ratastogid, siinid, praepann PP5SK, marmiit MBZR , riiulid kohvimasin magister, kohviveski magister. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on kostjal R R OÜ tasumata graafikujärgsed maksed esimese lepingu järgi summas 21 291.20 krooni ja viivisearved 2308.53 krooni ja teise lepingu alusel 9930.45 krooni ja viiviseid 1148.12 krooni, kokku 34 678.30 krooni. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõudes arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § - le 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja on hinnanud tagasisaadud vara väärtuseks kokku 63 000 krooni, vara turuväärtus ei kata nõuet kostjate vastu ning hageja on kahju suuruse kujundanud arvestades maha tagasisaadud vara turuväärtuse hageja liisingulepingutest tulenevatest nõuetest. Liisingulepingutest tulenev nõue on kokku 91 460.78 krooni ja tagasisaadud vara turuväärtus on kokku 63 000 krooni, seega vahe 28 460.78 krooni. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb 28 460.78 krooni solidaarselt välja mõista tuginedes hageja arvestusele, mida kostja ei vaidlustanud ja tuginedes VÕS § - le 367 lg 3 tekkinud vahe 28 460.78 krooni. Kostja leidis küll asja sisulise arutamise käigus (tlk 200), et vara maksumus peaks olema raamatupidamislik (tlk 37, 38, 39), kuid ei toonud esile konkreetselt, milline see väärtus siis rahalises väljenduses oleks arvestades kulumit. Hageja on kohtule põhjendanud (tlk 207) turuväärtuse kujunemist arvestades amortiseerumist. Kostja R R OÜ kohustus igakuiselt tasuma suurköögiseadmete kasutamise eest 4258.24 krooni ja kohvimasinate ja kohviveskite kasutamise eest 1986.09 krooni, seega puudub alus lugeda igakuiseid makseid ettemaksuks. Kostjad ei vaidlustanud hageja haginõude arvestust ( kohtuistungi 27.08.2009 protokoll), kostjate vastuväited, et äriühing ei olnud alates 07.08.2007 tema kasutusse antud vara valdaja, ei oma käesolevas lepingule põhinevas vaidluses tähtsust. Kostjal R R OÜ on kohustus VÕS § 361 ja liisingulepingute p 3.6 järgi tasuda makseid, A. S on kohustuse täitmist käendanud. Võlasuhe on pooltevaheline ning kolmanda isiku tegevuse/tegevusetus ei vabanda lepingulise kohustuse mittetäitmist. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kostja(te)l on õigus esitada oma nõude kolmandate isikute vastu valides kohase õiguskaitseviisi. Käendaja vastutuse kohaselt ei oma tähendust ka kostja süüline käitumine. Käenduslepingu
kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest VÕS § 142 kohaselt, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt vastavalt VÕS § 145 esimesele lõikele. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. VÕS § - le 363, mille punkt 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Liisinguvõtja on VÕS § 367 lg 4 kohaselt kohustatud hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus ei pea kostjate vastuväiteid viivise suuruse osas põhjendatuks, viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole viivis ülemäära ebamõistlik võrreldes kahju suurusega, lisaks on tegemist lepingulise viivisega, mis oli lepingulises suhtes osalevale kostjale nähtuv juba lepingu sõlmimisel. Menetluskulud ja hagi hind.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks vastutavad kaaskostjad menetlusekulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 165 lg 3 kohuaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.