Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kui hageja leidis, et artiklites avaldatu teda solvab, oleks ta pidanud esitama hagi ajalehtede vastu. Pankrotihaldur ei ole artiklite kirjutajatele intervjuusid ega kommentaare andnud. Artiklid on avaldatud 19.02.2004 ja 09.04.2004 ning nendest tulenevad nõuded on aegunud. Hageja ei ole tõendanud, milline kahju on tal tekkinud ja milles see väljendub. Tõendamata on põhjuslik seos väidetava rikkumise ja kahju vahel. Samuti ei ole hageja tõendanud kostjate õigusvastast tegevust ja materiaalõiguslikke norme rikkumist.

MAAKOHTU LAHEND

seda tõendanud, seega ei saa kohaldada VÕS § 127 lg-t 6. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-11-04 leidnud, et mitte igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, kuivõrd kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja oleks pidanud tõendama kahju tekitamise eest vastutava kostja teo, kahju ning põhjusliku seose. Hageja ei ole tõendanud õigusvastast käitumist ning seetõttu ülejäänud deliktilise vastutust kaasaatoovate elementide tõendatuse uurimine ei ole otstarbekas. Kohus nõustus kostjatega, et hagi esitamise õigus tuleneb seadusest ning kas ja millise lahendi esitatud hagi saab kohtumenetluse käigus, ei muuda hagi esitamist kui tegevust õigusvastaseks. Hagi oli esitatud haldurite poolt äriühingu nimel ning võimalik hagi rahuldamine ei oleks toonud rahaliste vahendite suurenemist mitte halduritele isiklikult, vaid oleks moodustanud pankrotivara. Ajakirjanduses avaldatud artiklitest tulenev nõue on aegunud ja artiklitega seonduvalt on hagi esitatud vale kostja vastu. Ei ole tõendatud, et kostjad oleksid käitunud õigusvastaselt ja kuna kostjate õigusvastane käitumine on tõendamata, pole võimalik tuvastada põhjuslikku seost teo ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Isegi kui eeldada, et hagejal tekkisid hingelised valud ja üleelamised seoses tema poolt nõukogu liikmena juhitud äriühingu suhtes toimuva pankrotimenetlusega, siis ei ole neid põhjustanud kostjad oma tegevusega. Nõukogu liikmena pidi hageja arvestama teatud kõrgendatud taluvuskohustusega ja avalikkuse poolt tema tegevusele omistatava tähelepanuga. Samuti oli avalikkusel õigustatud ootus teada saada AS-ga Tamsalu Terko (pankrotis) seonduvat läbi ajakirjanduses avaldatu. Kui hageja leiab, et ajakirjanduses avaldatu teda riivab ja kahju tekitab, siis tuleb nõue pöörata ajakirjandusväljaande väljaandja vastu, mitte aga avaldatud artiklis nimetatud ja tsiteeritud isikute vastu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4) jääb arusaamatuks, miks äriühingu organi liige peab taluma pankrotihaldurite poolt väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega koostatud ja esitatud hagiavaldusest tulenevaid kohtuvaidlusi. Õigusvastased on hinnangud, mis on kujundatud ja esitatud ilma põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega; 5) ei ole kohus tuginenud Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-152-09, milles on ümber hinnatud ja vaadatud senise moraalse kahju hüvitamise põhimõtted. Hageja esitas kohtule oma arvamuse, et kohus peaks kaaluma, kas pankrotihaldurite poolt väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega hagiavalduse esitamine 33 miljoni krooni väljamõistmiseks, millest tulenevalt on hageja pidanud taluma kolm aastat kohtumenetlust, negatiivseid emotsioone, ärevust ning kas au ja hea nime teotamisega ning isiklike õiguste rikkumisega on hagejale tekitatud kahju samas ulatuses ehk 33 miljonit krooni.

kolmandate isikute või avalikkuse huvi. Avalik huvi võimaliku õigusrikkumise kindlakstegemiseks ja kahju tekitanud isiku vastutusele võtmiseks on pankrotimenetluses kaalukam endise juhtorgani liikme huvist vältida kohtus käimist; 3) tuvastas kohus tsiviilasjas nr 2-05-16933, et hageja täitis temale pandud kohustusi nõuetekohaselt ning ta ei ole süüliselt käitunud ega ole AS-le Tamsalu Terko (pankrotis) kahju tekitanud. Nimetatud resolutsioon peaks hagejale pakkuma piisava rahulduse – AS Tamsalu Terko (pankrotis) kahtlused ei leidnud kinnitamist ning avalikkus on sellest teadlik. Keegi ei saa pärast kohtuotsuse jõustumist hagejale ette heita nõukogu liikme kohustuste rikkumist ja äriühingule kahju tekitamist. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-11-04 leidnud, et igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivseid tagajärgi; 4) peab hageja põhjendama hüvitamise nõuet, kui ta tugineb au õigusvastase teostamisele. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Ei hagiavalduse tekstist ega sellele lisatud materjalidest ei selgu, milles hageja füüsiline või hingeline valu seisnes ning seega ei kuulunud hagiavaldus selle tõendamatuse tõttu rahuldamisele. Samuti ei sisaldu hagis ja tõendites selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 134 lg 2 mõttes; 5) ei ole hageja kahju tekkimise põhjuslikku seost tõendanud. Kuna hageja ei ole näidanud, millist konkreetset õigusnormi rikkusid kostjad hagi esitamisel, siis ei saa ka hetkel hinnata VÕS § 127 lg 2 kohaldamist; 6) vastutavad kostjad PankrS § 63 lg 1 ja VÕS §1050 lg 1 kohaselt ainult süü olemasolu korral. Kostjad järgisid käibes vajalikku hoolsust hagi ettevalmistamisel ja esitamisel ning ei ole hagejale väidetavalt tekkinud kahjus süüdi. Nimetatud asjaolu välistab hagi rahuldamise täielikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Samas aga ei ole antud juhul täidetud delikti üldkoosseis, sest puudub teo õigusvastasus, ning see asjaolu välistab mittevaralise kahju hüvitamise.

õiguspärane, on asjaolud jõustunud kohtuotsusega ümber lükatud ning H. Jaansoo jaoks saabus sellega VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud tagajärg.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.