Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamisel otsuse peale kaebetähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 31.12.2008.a Harju Maakohtusse kostjate vastu esitatud hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 05.03.2008.a laenulepingu ning 02.06.2008.a laenulepingu muutmise kokkuleppe. Laenulepinguga laenas kostja I hagejalt 19’558’250.- krooni. Laenulepingu muutmise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja I tagastama laenusumma hiljemalt 05.12.2008.a. Laenulepingu tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II 05.03.2008.a käenduslepingu, mille tähtaega pikendati 02.06.2008.a 31.septembrini 2009.a. Kostja II on kostja I juhatuse liige ja ainuosanik. Kostjad tunnistavad oma lepingulisi kohustusi hageja ees, kuid põhjendavad mittemaksmist rahaliste vahendite puudumisega. Kostjad on andnud hagejale oma varalise olukorra kohta tõele mittevastavat infot. Laenulepingust tulenevalt on kostja 1 kohustatud hagejale tagastama laenu summas 1’250’000.- eurot, mis kursi 1 euro = 15,6466 krooni järgi on 19’558’250.- krooni. Laenulepingu muutmise kokkuleppe punkti 1.1 kohaselt on laenusumma tagastamise lõpptähtajaks oli 5. detsember 2008.a. Laenulepingu punkt 1.2 kohaselt on laenatud summale kohaldatav intressimäär on 15% aastas ning intressi arvestamine lõpeb kogu laenusumma tagasimaksmisel laenuandjale. Kostja I tasus viimati intressi 4. detsembril 2008.a. Intressi arvutamisel lähtutakse 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast ning tegelikult päevade arvust, millal laenusumma on laenusaaja kasutuses. Seega on intress 8’449,22 krooni päevas. Hagi esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud kuid tasumata intress 10. detsembrini 2008, s.o 6 x 520,83 = 3124,98 eurot ehk 48 895,31 krooni. Järgmine intressimakse muutub sissenõutavaks 10. jaanuaril 2009. a. Laenulepingu punkti 1.5 kohaselt on kostja I kohustatud tasuma viivist 0,05% tasumisega viivitatud summalt päevas, so 9’779,125 krooni päevas. Hagi esitamise hetkeks on viivist kogunenud 26 x 625 = 16 250 eurot ehk 254’257,25 krooni. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevate kõigi kohustuste täitmise eest juhul, kui kostja I ei täida laenulepingust tulenevat kohustust 5 pangapäeva jooksul alates kohustuse täitmise tähtajast. Kuna kostja I ei ole laenulepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust täitnud, vastutab selle eest ka kostja II käenduslepingu punktis 1.2 sätestatud summade ulatuses. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt on kostja II kohustatud laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksmise kohustuse täitma 30 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjaliku teate kuupäevast alates. Kuna kostja II on kostja I ainuosanik ja ainus juhatuse liige on kostja II alates 5. detsembrist 2008.a teadlik olnud kohustusest tasuda hagejale laenusumma. Kostja II kirjavahetusest nähtub, et ta tunnistab oma kohustust hagejale laenusumma tasuda. Mõlemad kostjad on teatanud, et neil ei ole võimalik laenusummat isegi mitte osaliselt tagasi maksta ning selleks vajaliku raha leidmine lähimas tulevikus on küsitav. Kostjad on püüdnud ka laenulepingu tagasimakse tähtaega pikendada, mis samuti näitab, et kostjatel ei ole võimalust kohustust õigel ajal täita. 26.05.2009.a kohtule laekunud avalduses täpsustab hageja haginõude suurust summaliselt ja palub välja mõista kostjalt I täies ulatuses ning 19’558’250.- krooni ulatuses kostjalt II solidaarselt hageja kasuks 22’793’501,08 krooni, seal hulgas põhivõla 19’558’250.- krooni; 3. juuniks 2009.a sissenõutavaks muutunud intressi summas 1’475’008,58 krooni; intressi 15%

põhivõlast aastas (0,042% päevas) alates 4. juunist 2009 kuni põhivõla tasumiseni; 3. juuniks 2009.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 1’760’242,50 krooni ja viivise 0,05% põhivõlast päevas alates 4. juunist 2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Poolte vahel ei ole läbirääkimisi laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks ning tähtaega pole pikendatud, laen ja käendusest tulenev kohustus on sissenõutav. Kohustuse sissenõutavust mõjutaks üksnes kehtiv kokkulepe kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamise kohta. Niisugust laenulepingu p 6.1 järgi kirjalikku kokkulepet ei ole. Kuigi kostja soovis laenutähtaja pikendamist, ei ole hageja mingisuguse pikendamisega nõustunud. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt on kostja II kohustatud laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksmise kohustuse täitma 30 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjaliku teate kuupäevast. Hageja esitas kostjale teate käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks

Kostjate 01.09.2009.a täiendavate seisukohtade kohaselt ei nõustu kostjad hageja väitega, mille kohaselt on hageja ja kostja II sõlminud käenduslepingu hageja ja kostja I vahel 5. märtsil 2008.a. sõlmitud laenulepingu tagamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud käenduslepingust nähtub, et kostja II on sellele alla kirjutanud kostja I juhatuse liikmena tunnustades võetud laenu, kuid mitte kui füüsilisest isikust käendaja. Nii on lepingu päises kui ka lepingu lõpuosas märgitud, et kostja II on allkirjastanud käenduslepingu kostja I eest ja nimel viimase juhatuse liikme pädevuses.

täpsemat vastust kostja II laenukoormuse kohta ja 30.12.2009.a e-kirjaga (tl 31) vastab kostja II täiendavalt. Nimetatud kirjavahetusega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel ei saavutatud laenulepingu p-s 6.1 sätestatud kirjalikku kokkulepet laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaja pikendamiseks, seega muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks 06.12.2008.a (VÕS § 82 lg 2, TsÜS § 134 lg 1 ja § 135 lg 1). Samuti on hageja hoiatanud kostjat õiguslike vahendite rakendamise võimalusest, tõsi küll konkreetselt kohtusse pöördumist mainimata. Samas tuleneb e-kirjavahetusest hageja põhjendatud kahtlus, et kostjad ei suuda rahuldada nimetatud nõudeid. Seega oli hagejal õigus esitada hagi enne võlgnevuse sissenõutavaks muutumist kostjate vastu (TsMS § 369). Oma rikutud õiguste sissenõudmiseks kohtusse pöördumist olukorras, kus on ilmne kostjate suutmatus kohustusi täita, ei saa lugeda pahauskseks käitumiseks võlasuhtes (VÕS § 6 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kostja II on kostja I juhatuse liige ja ainuosanik. Pooltevahelise laenulepingu p-s 2.1 on pooled kokku leppinud, et kostja II annab omapoolse käenduse tagamaks täielikult laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmist käenduslepingus kokkulepitud tingimustel laenusaaja ees. Laenulepinguga samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingu päises (tl 23-24), samuti selle muutmise kokkuleppe päises (tl 25) on kostja I määratletud kui „GS”, keda esindab juhatuse liige GS” ja mõlema eelmainitud lepingu allosas sisaldub märge „GS, juhatuse liige Osaühing S”. Kohus on seisukohal, et kostjate käsitlus käenduslepinguna allkirjastatud dokumendist kui deklaratiivsest võlakirjast ei ole põhjendatud, kuna käendusleping sõlmiti laenulepinguga samal päeval, laenulepingust tulenev kohustus oli selge ja iseseisva kohustuse loomiseks ei olnud vajadust ka siis, kui laenusummad anti hiljem üle kolmandale isikule (VÕS § 30 lg 1). Käenduslepingu tõlgendamisel koostoimes laenulepingu p-ga 2.1 on selge, et poolte vahel sõlmitud „käenduslepinguna” pealkirjastatud dokumendil on käenduslepingu olemus ja eesmärk tagada laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja II kui füüsilise isiku poolt. Tulenevalt poolte V mkäsitletud kirjavahetusest on kostja II käsitlenud oma isiklikul varal lasuvaid kohustusi ja vastuseks käenduslepingu täitmise teatele 06.01.2009.a e-kirjas kinnitanud, et pingutab laenu tagasi maksmise nimel (tl 115). Arvestades laenulepingu p-s 2.1 kokkulepitut, asjaolu, et kostja II oli kostja I ainuosanik ja juhatuse liige ja kostja II käitumist pärast lepingu sõlmimist, kui ta on pidanud end laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingust tulenevate kohustuste täitjaks, ei saa käenduslepingut tõlgendada kostjate poolt toodud viisil (VÕS § 29 lg 5 p 3 ja 4) ja hageja nõue kostja II vastu on põhjendatud (VÕS § 142 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et käenduslepingus kokkulepitud kostja vastutuse rahalises maksimumsummas 1’250’000.- eurot. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega on põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt I täies ulatuses ning 19’558’250.- krooni ulatuses kostjalt II solidaarselt hageja kasuks 22’793’501,08 krooni, seal hulgas põhivõla 19’558’250.- krooni; 3. juuniks 2009.a sissenõutavaks muutunud intressi summas 1’475’008,58 krooni; intressi 15% põhivõlast aastas (0,042% päevas) alates 4. juunist 2009 kuni põhivõla tasumiseni; 3. juuniks 2009.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 1’760’242,50 krooni ja viivise 0,05% põhivõlast päevas alates 4. juunist 2009.a kuni põhivõla tasumiseni (VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 113 lg 1, TsMS § 367). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Arvestada tuleb asjaoluga, et haginõue on 86 % ulatuses esitatud kostjate vastu solidaarselt ja 14 % ulatuses kostja I vastu täiendavalt. Seega tuleb jätta

menetluskulud kostja I ja II kanda 86% ulatuses solidaarselt ja täiendavalt 14% ulatuses ainult kostja I kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.