Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

PO (hageja) esitas 25.05.2009 maakohtule hagi Eesti Vabariigi Kaitseväe Logistikakeskuse kaudu (kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja 15.10.2001 sõlmitud tähtajatu üürilepingu alusel aadressil Xxx, Tallinnas asuvat korterit. Korter anti hageja üürile tööandja eluruumina seoses hageja teenistussuhtega Eesti Kaitseväes. 15.09.2009 on hageja esitanud kohtule täiendavad seisukohad ning taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna kostja on jäänud hiljaks avalduse esitamisega kohtule. Üürikomisjon tegi otsuse 12.02.2009 ning kostja sai otsuse kätte 16.02.2009. Kostja oleks pidanud taotluse kohtule esitama hiljemalt 09.03.2009, kuid on teinud seda 10.03.2009. Kohutmääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna käesolevas asjas kuulub menetlus lõpetamisele, siis kohus tühistab pooltele teatavakstehtud kohtuotsuse kuulutamise aja. Üürikomisjoni toimikust nähtuvalt on kostja otsuse kätte saanud 16.02.2009. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, millal dokument registreeriti kostja haldussüsteemis Postipoiss. Üürikomisjoni toimikust tulenevalt on otsus kostja poolt vastu võetud 16.02.2009 (üürikomisjoni toimiku lk 34) ning sellest tulenevalt pidi otsus jõustuma 09.03.2009. Üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 lg 1 kohaselt kui pool ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuste või -toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse komisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. ÜVLS § 22 lg 1 kohaselt komisjoni otsus jõustub, kui otsuse kättesaamise päevast alates 20 päeva jooksul ei ole maakohtusse esitatud hagi samas vaidlusasjas. Komisjon lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke. Üürikomisjoni otsus jõustus 09.03.2009 ning kostja on kohtul esitanud taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina 10.03.2009. Taotluse enda esitamine ÜVLS § 21 lg 1 järgi (sõltumata sellest, kas selle esitab üürikomisjoni pöördunud isik või üürivaidluse teine pool) aegumise mõttes võrdsustatud hagiga. TsMS § 362 lg 1 tulenevalt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. ÜVLS § 21 lg 1 sätestatud tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Hageja taotleb aegumise kohaldamist kostja taotluse suhtes, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on üürikomisjoni otsus jõustunud ÜVLS § 22 lg 1 kohaselt ning menetlus kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 kannab menetluskulud kostja (kohtule taotluse esitanud üürivaidluse pool). TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

tuleb

kinnitada,

et

kõik

kulud

on

kantud

seoses

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.