Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-04-464
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.september 2009 , Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
J.Š.i hagi FIE A.T. vastu maksmata jäänud töötasu ja puhkusetasu nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
01. september 2009
Menetlusosalised
Hageja:
J. Ś. (IK xxx)
Hageja esindaja:
Marko Tiirik volikirja alusel
Kostja:
Kostja esindaja:
S.G. volikirja alusel
06.mail 2004 esitas hageja Viru Maakohtusse hagi maksmata jäänud töötasu ja puhkusetasu nõudes FIE A.T.lt. Nõutava summa suurust hageja ei esita . Ta märgib hagis , et tööandja maksis temale igakuiselt 2000- 2500 krooni. Kirjalikku töölepingut hagejal kostjaga ei olnud, töösuhte tõendamiseks on hageja esitanud kohtule tööaja ja töötasu arvestuse tabelid.. Samuti palub ta töösuhte kindlakstegemiseks üle kuulata tunnistajad. Hageja tööraamatusse on kõik töötamist tõendavad sissekanded tegemata. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja tööandjaks kuni detsembrini 2003. Töötamise algusaega FIE A.T. juures hageja ei nimeta, ta ütleb, et töösuhte alguses oli tema tööandjaks A.T. abikaasa P. T.. Töösuhte alguseks nimetab hageja veebruari 1998. 1(4)
Seoses vande all antud tunnistuste vastuolulisusega on ühe tunnistaja suhtes algatatud 26.01.2006 Ida Politseiprefektuuris kriminaalmenetlus, kuid 09. mail 2008 on menetlus lõpetatud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. 11.veebruaril 2009 on hageja haginõuet suurendanud arvestades igakuise töötasuna mitte enam 2000 -2500 krooni, vaid 5000 krooni. Hageja on pöördunud antud vaidluses ka Töövaidluskomisjoni poole, kuid 08. aprillil 2004 on töövaidluskomisjon teinud otsuse, millega jättis hageja nõuded tõendamatuse tõttu rahuldamata.
Kostja vaidleb hagile vastu. Ta väidab, et hagejal ei ole kostjaga kunagi olnud töölepingulisi suhteid. Ta vaidleb vastu ka suurendatud haginõudele, mis esitati hageja poolt kohtusse 11.veebruaril 2009. Hageja dokumentaalsed tõendid Hageja esitab hagi tõendamiseks 1) hageja koostatud tunnistajate allkirjastatud nimekirja, kes võiksid hageja sõnul tõendada töösuhet (tl 6) 2) FIE Pavel Timofejevi lepingu kod. Rakitinaga koos lisaga (tl 7,8) 3) tööaja ja töötasu arvestamise tabelid perioodil aprill 2002 kuni detsember 2002 (tl 9-18) 4) detailide valmistamise tööplaan (tl.33,34) Kostja dokumentaalsed tõendid 1) Ida-Viru Maksuameti tõend 6093 A.T. FIE-ks registreerimise kohta 01.jaanuarist 2001 (tl 41) 2) OÜ VB-EDU ruumide rendileping A.T.ga 01.01.2001.a.(tl 59)
Kohtuistungid Kohtu eelistungil 23.septembril 2004 selgitab hageja, et töötas kostja alluvuses suulise kokkuleppe alusel. Kostja ei olnud selle vastu. Ta tegi uksi. Detsembris viskas kostja abikaasa teda sellest firmast minema. Tekkis konflikt, kostja mees virutas näkku, see on traumapunktis fikseeritud. Haigekassas kaarti ei olnud, tööstaaži ei olnud, talle lihtsalt meeldis see töö. Töötas seal ligikaudu kuus aastat, oli tööl erinevatel aegadel. Nõuab puhkusetasu viimase viie aasta eest ja 2003.a. detsembrikuu palga. Soovib üle kuulata tunnistajaid. Kostja vastab kohtuniku küsimustele: tööaja arvestuse lehti täidab töötaja ise. Puhkuseraha saab töötaja, kes on terve aasta töötanud. Töötajad töötavad meie juures kas töölepingu või tööettevõtulepingu alusel. Tööettevõtulepinguid sõlmime üks kord kuus hooajatöödeks. Tellimuste arv kõigub. Töölepinguga töötavad kaks inimest. Hageja väga tahtis, et minu mees ta tööle võtaks. Ta ei teinud seda, viskas välja. Võib-olla ta tegi tööd minu mehele, kui ta paigaldas ukse R.le. Minul mingit kokkulepet temaga ei ole. Kohtuistungil 18. novembril 2004 kuulab kohus üle tunnistajad R., T.i, K. ja A.i.(tl 63-70) Kostja ja hageja annavad ütlusi vande all (tl 71,72). Tunnistaja E. A.i, kes ise töötas kostja juures 2002. aastal, sõnul kostja ei tahtnud, et hageja tema juures töötaks, aga ikkagi lubas ta tööle. Tunnistaja ütleb, et tema on koostanud 2002. aastal kohtutoimikusse antud tööaja arvestuse tabeleid, kuid kõik read ei ole tema täidetud. Tunnistaja M.l K., kes on hageja ammune tuttav, ütleb et ei tea, kus hageja on töötanud. Ta ei tea, kes töötas kostja abikaasa P. T. juures. Ta ei oska kohtule esitatud tööaja arvestamise tabelite (graafikute) kohta midagi öelda, kuna ta näeb neid esimest korda. Tunnistaja A.it tema ei tunne
2(4)
Tunnistaja V. T. ütleb, et hageja on tema ammune tuttav. Ta on näinud teda tööl kostja laohoones ja kaupluses. Ta on kostjaga äripartner. Kostja puidutöökojas ei ole ta hagejat tööl näinud. Küll aga teab, et hageja käis kostja territooriumil, et raha küsida ja juurvilju. Hageja on ka tema käest raha küsinud, tema ei ole andnud. Tunnistaja I.R. ütleb, et on hageja endine töökaaslane. Nad töötasid kostja juures koos, kindlat tööaega ei olnud, oli tükitöö. Perioodil 04. aprillist 2005 kuni 26. maini 2008 oli Ida Politseiprefektuuri menetlemises kriminaalasi tunnistajate poolt vande all antud vastuoluliste ütluste tõttu. Kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse aluste puudumise tõttu. Kohtuistungil 28. oktoobril 2008 kostja hagi ei tunnistanud, hageja soovis veelkord üle kuulata tunnistaja K., kuna ta olevat andnud valeütlusi kostja survel. Hageja nõuab sellel istungil puhkusetasu 2000.- krooni. Kohus selgitab hagejale, et kui ta soovib saada kostjalt mingit summat, peab ta esitama selleks arvestusliku aluse. Kostja ütleb, et hageja ei ole päevagi tema juures töötanud, ta olevat töötanud tema mehe juures. 01.septembril 2009 toimunud kohtuistungil nõudis hageja esindaja kostjalt (olles eelnevalt esitanud arvestuse) ühe kuu töötasu – 5000 krooni ja loobus osaliselt kasutamata puhkusetasu kompensatsioonist, kuna kostja ei olnud kogu aeg tema tööandja. Soovis puhkusetasu 84 päeva eest. Hageja esindaja märgib, et see on tööandja süü, kui töötaja ja tööandja suhted pole vormistatud korrektselt. Ilma töösuhteta ei oleks täidetud tööaja arvestuse tabeleid, detailide tööplaani kohta (tl 33, 34) on hageja andnud seletusi. Hageja esindaja palub arvestada tunnistajate ütlusi, kes tunnistasid, et nägid hagejat töö juures tööl. Ütleb, et tõendamiskoormus lasub tööandjal, et tegemist ei olnud töölepinguga. Töösuhet eeldatakse. Kostja ütles, et töötajad ei pidanud ise graafikuid täitma tööaja eest. Nad ütlesid, kui palju nad tööd tegid ja kostja ise pani töötatud aja kirja. Ta kirjutas need mustandile. Tuludeklaratsioonis on ta kõik märkinud. Hageja ei ole tema juures töötanud. Kostja abikaasa oli samal ajal FIE kui kostja ise. Hageja tema juures töötanud ei ole. Tööaja graafikud ei kajasta pooltevahelisi töösuhteid, seda ei kajasta ka tunnistajate ütlused. Hageja arvestused on arusaamatud. Hageja nõuab erinevate suurustega töötasusid.
Kohus, hinnanud kohtutoimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, tunnistajate ütlusi ning poolte vande all antud ütlusi, jõudis järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele tõendamatuse tõttu. Hageja poolt esitatud tõenditest ei piisa tõendamaks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, mis jäi kirjalikus vormis fikseerimata. Kohus leiab, et hageja ütlustes, et tema poolt oli sõlmitud ainult kaks töölepingut ja ülejäänud lepingud olid tööettevõtulepingud, ei ole alust kahelda, kuna töölepingu kui puhkuseks õigust andva töösuhte tõendamiseks ei ole kohtutoimikus ühtegi vaieldamatut tõendit. Kohus ei saa lugeda tõenditeks toimiku lehekülgedel 9 kuni 18 asuvaid tööaja ja töötasu arvestuse tabeleid, kuna nendel ei kajastu ei tööandja ega tabeli koostaja isik . Samuti ei saa detailide valmistamise tööplaani (tl 33,34) pidada töölepingu olemasolu tõendiks hageja ja kostja vahel .Võib ainult eeldada , et sellel dokumendil võivad olla kirjas detailide mõõtmed ning arv. Mitte ühegi tunnistaja ütlused ei kinnita fakti, et tööandjal ja töötajal (mitte tööandja abikaasal ja töötajal) oli töösuhe töölepingu alusel , mille alusel ta oleks saanud nõuda puhkusetasu. Kehtinud Puhkuseseaduse § 3 sätestas , et põhi – ja lisapuhkust antakse tööaasta eest. 3(4)
See, et tunnistaja T.(tl 68) nägi hagejat kostja laohoones ja kaupluses tööl, ei kinnita, et pooltel oli töölepinguline suhe. Tunnistaja R. kinnitas, et töötas kostja juures kolm kuud. See ei saa olla tõendiks hageja poolt kostja juures töötamise perioodile ega ka töösuhte iseloomule, st kas pooltel oli tööleping või tööettevõtuleping, mis iseendast ei anna alust korralisele puhkusele või selle kompenseerimisele. Tunnistaja M. K. (tl 66) ei tea, kus hageja on töötanud ning tunnistaja A. (tl 64) ütleb, et olid hagejaga tuttavad. Ütlusi annab ta ainult enda ja K. töötamise kohta kostja juures. Hagejast ei räägi. Ütleb, et koostas kohtutoimikus asuvaid tööaja arvestuse tabeleid, kuid mõned read ei ole tema tehtud. Seega puuduvad kohtul tema ütlused selle kohta, kas hageja töötas kostja juures töölepingu alusel. Hageja viitab Individuaalse Töövaidluse Lahendamise Seaduse § 24-le, millega on sätestatud kohtusse pöördumise õigus. Kohus märgib siinkohal, et Individuaalse Töövaidluse Lahendamise seaduse § 2 kohaselt peab vaidlus olema tekkinud töölepingu alusel. St. töölepingu olemasolu ise ei vaja tõendamist , ta on olemas ja selle pinnalt on tekkinud vaidlus. Vaidlust aga töölepingu alusel tekkinud ei ole, kuna töölepingu olemasolu ei ole tõendatud. Hageja on nõudnud kostjalt erinevaid kuutöötasu summasid. Kohtul puudub igasugune tõenduslik alus hageja kuu töötasu suuruse hindamiseks juhul, kui ta oleks töötanud kostja juures töölepingu alusel. Et töösuhe on tõendamata, siis ei ole kohtul alust asuda hindama ka tema saamata töötasu ja puhkusetasu suuruse tõepärasust. Menetluskulud TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavaldus on kohtule esitatud 06.mail 2004. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus käesolevas hagis on tehtud hageja kahjuks. Järelikult jäävad kohtukulud hageja kanda. Kostja kohtukulusid nõudnud ei ole. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Lõike 3 kohaselt, hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja saab kohtukulusid nõuda vastavalt TsMS § 174 lg 1, 3.
Marge Tamme Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.