Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Salva Kindlustuse AS-is on kahjujuhtumina registreeritud veekahju juhtum, mis toimus 24.05.2007 Tartus Turu 35 korteris 20. Veekahju sai alguse korterist nr 34, kus lõhkes radiaator, millest väljavoolanud vesi ujutas üle alumise korruse lae, põranda ja osaliselt ka seinad. Salva Kindlustuse AS-le teadaolevalt põhjustas avariilise olukorra AS Tartu Keskkatlamaja poolt teostatud trassi survestamine, kus maja peaventiilid ei olnud eelnevalt survestaja poolt suletud. Majja jõudis trassi kõrgsurve ning radiaator lõhkes. Hageja on vastavalt kindlustuslepingule hüvitanud kannatanule 21 878 krooni korteris kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Hageja saatis kostjale 28.11.2007 tagasinõude selle summa ulatuses, kostja nõuet tasunud ei ole. VÕS § 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu. Soojusenergia ostu-müügileping nr 1169 on sõlmitud kostja ja KÜ Turu 35 vahel. Nimetatud lepingu punkt 6.3 kohaselt on kostjal müüjana õigus teostada soojusvõrkude ja soojusallikate põhiseadmete remonti vaid kütteperioodide vahelisel ajal, kusjuures müüja peab nimetatud remondist teatama korteriühistule (ostjale) massiteabevahendite kaudu vähemalt 7 kalendripäeva ette. Kostja ei ole tõendanud korteriühistu teavitamist lepingus kokkulepitud korras. Säte, millest tuleneks KÜ Turu 35 või Turu 35 korteriomanike kohustus sulgeda hoone peaventiilid, lepingus puudub. Lepingu lisaks olevast piiritlusaktist nähtub lepingu osapoolte poolt kokku lepitud vastutuse määratlus ning selle kohaselt vastutab kostja soojussõlme ja soojatrassi eest, kaasa arvatud peaventiilide eest. Lepingut ei ole muudetud või lõpetatud. Asjaolu, et Riigikohus on asunud seisukohale, et korterelamu soojussõlm kuulub korteriomanike kaasomandisse ega saa kuuluda kolmandatele isikutele, ei muuda automaatselt tühiseks piiritlusaktis vastutuse kohta määratletut. Kostja on rikkunud soojusenergia ostumüügilepingu nr 1169 punkte 6.2. ja 6.3. ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS §de 101 lg 1 p3, 127 ja 132 alusel. Kui kohus leiab, et kostja ei vastuta hageja ees lepingulisel alusel, palub hageja alternatiivselt kaaluda kostja vastutust kahju õigusvastase tekitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1043, 1045. Kostja on tekitanud kahju kannatanu omandile. Trassi survestamise ja tekkinud kahju vahel on olemas põhjuslik seos. Kostja on rikkunud Surveseadmete ohutuse seaduse (SOS) § 6 lõiget 1, mille kohaselt tuleb surveseadet remontida ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja on hagi täpsustamise avalduses muutnud hagi alust. Kostja ei anna nõusolekut hagi aluse muutmiseks. Soojusenergia müügileping, mille väidetavast rikkumisest tulenevat kahju hageja kostjalt nõuab, on sõlmitud kostja ja KÜ Turu 35 vahel, mitte kostja ja Erkki Pärt vahel. Kuna E. Pärt ei olnud soojusenergia müügilepingu pooleks, ei saa tal olla kostja vastu lepingulist nõuet ning seetõttu ei saanud vastav nõue E. Pärdilt hagejale üle minna. Hageja viited lepingu sätetele jäävad kostjale arusaamatuks. Soojusenergia ostu-müügilepingu punktid 6.2. ja 6.3 ei ole koos kohaldatavad. Esimene reguleerib ostja teavitamist plaanivälisest soojusenergia tarnimise katkestusest ning teine plaanilise remondi teostamist ning sellest teavitamist. 24.05.2007 toimus torustiku erakorraline survestamine, mille eesmärgiks oli tuvastada trassi lekkekoht. Tegemist oli olukorraga, mida ei reguleeri kumbki hageja poolt osundatud lepingupunkt. Kostja ei nõustu hageja väitega SOS § 6 lg 1 rikkumise kohta. Turu 35 elamu küttesüsteem ei kuulu kostjale, vaid Turu 35 korterelamu korterite omanikele. Samas, isegi juhul, kui soojasõlme omandiõigus ei oma vastutuse määramisel tähtsust, ei näe piiritlusakt ette, et energiasüsteemi teenindamine ja soojusenergia andmine hõlmaks kohustust sulgeda maja peaventiil.

Kolmanda isiku seisukoht

KÜ Turu 35 on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud. Kostja on rikkunud lepingut ning vastutab tema poolt põhjustatud kahju eest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtusse 07.07.2008 esitatud hagis ei ole hageja esindaja välja toonud õigusnormi, millele hageja nõue tugineb. Hagi aluseks nimetatud asjaoludest nähtub, et hageja nõue põhineb kostjale kuuluva asja, so Turu 35 Tartus asuva korterelamu soojussõlme peaventiili sulgemata jätmisel surveproovi ajaks. Seega põhines hageja nõue kahju õigusvastase tekitamise tõttu kahju hüvitamise kohustusel VÕS §-de 1043 jj kohaselt. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hagi ei ole võimalik rahuldada hagi täienduses viidatud Surveseadmete ohutuse seaduse §-de 1 p 1 ja 6 lg 1 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu. SOS § 6 lg 1 kohaselt tuleb surveseadet remontida ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Kostja on tõendanud tunnistaja Heldur Kurssi ütlustega, et KÜ Turu 35 tolleaegset juhatuse liiget informeeriti surveproovist. Informeerimine toimub sellepärast, et hoones asuva keskküttetorustiku ja muu keskküttesüsteemi vahel olev ventiil oleks suletud enne surveproovi algust. KÜ Turu 35 tolleaegne juhatuse liige Kaido Pihelgas, kelle kohus kuulas ära hageja tunnistajana, ei mäleta täpselt nii ammu toimunut, kuid tõenäoliselt teatati ka sellest surveproovist ja kraanid suleti, sest nii on alati tehtud. Soojussõlm on Turu 35 korteriomanike kaasomandis. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 321-111-04 kohaselt „Tarbijapaigaldis on KKütS § 2 p 4 kohaselt kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et vaidlusaluse elamu tarbijapaigaldisteks on kaks soojussõlme koos elamusisese kaugküttesüsteemiga. Tarbijapaigaldist saab lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 järgi ehitise oluliseks osaks ning § 54 lg 1 järgi seega ka ehitise aluse kinnisasja oluliseks osaks. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korteriomand on korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kuna tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, on see kolleegiumi arvates eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud on seega eelduslikult asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 järgi ka tarbijapaigaldise kaasvaldajad.“ Hageja esindaja on seisukohal, et 01.07.2002 sõlmitud Soojusenergia ostu-müügilepingu nr 1169 lisaks olev piiritlusakt müüja ja ostja vastutuse määratlemise kohta määrab kindlaks ka soojussõlme kuulumise kostjale (piiritlusakti kohaselt: bilansilise kuuluvuse järgi). Kohtule on esitatud (tl 34 jj) vaidlusaluse soojussõlme kapitalirendi leping nr 44, mille punkt 2.2. kohaselt lepingu objekt – Turu 35 Tartus asuv soojussõlm – läheb ostja omandisse peale lepingujärgsete maksete täielikku tasumist müüjale. Omandi üleminek vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga lepingu p 2.3. kohaselt. Kuigi akti kohtule esitatud ei ole, on hageja poolt ümber lükkamata asjaolu, et kapitalirendilepingu maksegraafiku kohaselt tuli tasuda Turu 35 asuv soojussõlme maksumus hiljemalt 31. detsembriks 2003 ning tunnistaja H. Kurssi ütluse kohaselt on vaidlusalune soojussõlm KÜ Turu 35 omandis, mis on kooskõlas soojussõlme

kapitalirendilepingus kokkulepituga selles osas, et soojussõlm ei kuulu pärast kõikide maksete tasumist enam müüjale. Peaventiil soojussõlmes tuli seega sulgeda korteriomanikel, eeldusel, et neid on teavitatud sulgemise vajadusest. Turu 35 Tartus asuva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on moodustatud KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu Turu 35, mistõttu ka teavitamine soojussõlme peaventiili sulgemise vajadusest toimus korteriühistu juhatuse kaudu. Tunnistaja H. Kurssi ütlusega on tõendatud, et surveproovist 24.05.2007 informeeriti KÜ juhatuse liiget. Kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju VÕS § 1043 alusel, sest kostja ei ole pannud toime õigusvastast tegu, mis on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks eelduseks. Hageja on esitanud alternatiivsed hagi alused: tuginemine lepinguvälisele vastustusele ja tuginemine soojusenergia ostu-müügilepingu rikkumisele. Kohus menetleb ka hageja nõuet lepingulisel alusel. Tegemist ei ole hagi aluse muutmisega, vaid täiendava aluse esitamisega. Hageja ei saa oma nõudes kostja vastu tugineda AS Tartu Keskkatlamaja ja KÜ Turu 35 vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingule nr 1169, sest selle lepingu poolteks on aktsiaselts ja korteriühistu juriidiliste isikutena. Kannatanud korteriomanik oli korteriühistu liige, kuid ta ei olnud ostu-müügilepingu pool, sest ta ei võtnud endale kohustusi ega saanud õigusi nimetatud lepingu alusel. VÕS § 80 lg 2 kohaselt kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Korteriühistu liikme õigus nõuda soojusenergia ostu-müügilepingu nr 1169 täitmist või selle täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist ei nähtu lepingust ning ei ole sätestatud ka ühegi seadusega. Seega ei saaks korteriühistu liige tugineda oma nõudes kostja vastu korteriühistu poolt AS-ga Tartu Keskkatlamaja sõlmitud ostu-müügilepingu rikkumisele ning kindlustusandja ei saa asuda kannatanud korteriühistu liikme asemele, et nõuda kolmanda isikuna lepingust tulenevate kohustuste väidetava rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.