Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on OÜ TDP Investment hagi Gresardi OÜ ja Davit Stepanyan vastu 120 895,85 krooni (põhinõue 76 905,85 krooni ja viivise nõue 17.12.2008. a seisuga 43 990 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas nad tunnistavad hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja Davit Stepanyan’i menetlusdokumendid on 26.01.2009. a vastu võtnud M.L. (naisevend). Kohus loeb menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lõike 1 kohaselt. Kostja Gresardi OÜ menetlusdokumendid on 25.04.2009. a isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale juhatuse liikmele Viktor Kljujev’ile. Kostjad ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 15.09.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 22.11.2007. a solidaarvõlalepinguga ning 10.09.2008. a nõude loovutamise teatistega. Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ TDP Investment hagi Gresardi OÜ ja Davit Stepanyan’i vastu 120 895,85 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Tartu Maakohus tagas hageja taotlusel 23.12.2008. a kohtumäärusega hagi ning arestis Davit Stepanyan’i pangakontod Eesti krediidiasutustes kokku 120 895,85 krooni ulatuses OÜ TDP Investment kasuks. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lõige 3). TsMS § 162 lõike 1 ja TsMS § 165 lõike 3 alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4 250 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 6 637,50 krooni, kokku seega 10 887,50 krooni. Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (esindaja kulud). Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb kostjatelt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 4 250 krooni. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nõude suurust (hagihinda), hageja poolt hagiavalduses ning hagi tagamise taotluses esitatud õigus- ja faktiväiteid ning Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõikes 1 sätestatut, leiab kohus, et hageja õigusabi vajadus sellises mahus on olnud vajalik ja hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt väljamõistmine on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu 6 637,50 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 10 887,50 krooni (4 250 + 6 637,50).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.