Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Nordea Bank Finland Plc hagi Merike Õispuu vastu 12 743,80 krooni (10 000 krooni põhivõlgnevus, 1 743,80 krooni intress ja 1 000 krooni võlateatiste saatmise kulu) väljamõistmiseks. 24.11.2008. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse, kohustades kostjat hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatama, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitama neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja menetlusdokumendid on 30.07.2009. a kätte toimetatud kostja õele Merle Õispuu’le. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks dokumendi kättetoimetamisega kostja õele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lõike 1 kohaselt. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 16.09.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud Topeltneto krediitkaardi taotlusega, Topeltneto krediitkaardi tingimustega ja väljavõttega Merike Õispuu kontost. Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ning § 397 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Nordea Bank Finland Plc hagi Merike Õispuu vastu 12 743,80 krooni nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 2 950 krooni, kokku seega 3 700 krooni. Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (esindaja kulud). Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 750 krooni. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõikes 1 sätestatut, leiab kohus, et hageja õigusabi vajadus sellises mahus on olnud vajalik ja hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt väljamõistmine on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu 2 950 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 3 700 krooni (750 + 2 950).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.