Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-36552

Määruse ärakiri saata võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse saamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud

kinnitamata ja lõpetas Leviehituse saneerimismenetluse. Saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu kaotasid mitmed võlausaldajad usu OÜ Leviehituse jätkusuutlikkusse ning otsustasid koostöö OÜ Leviehitusega lõpetada. Tööde seiskumine pooleliolevatel objektidel tõi kaasa olukorra, kus Leviehitus rahavood muutusid olematuks ning tegevus peatus. Leviehitus esitas 03. juulil 2009.a. küll määruskaebuse Tartu Maakohtu 23. märtsi 2009.a. kohtumääruse tühistamiseks, kuid sõltumata Ringkonnakohtu lahendist, ei ole käesolevaga enam võimalik OÜ Leviehituse saneerimiskava kinnitamata jätmise eelset majanduslikku seisu taastada ning seeläbi on muutunud võimatuks ka OÜ Leviehituse saneerimine. Ühtlasi on mitmed olulised võlausaldajad koostöö OÜ Leviehitusega lõpetanud ning uued võimalikud koostööpartnerid loobusid koostööst OÜ Leviehituse saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu. Seega on OÜ Leviehitus olukorras, kus ei ole võimeline isegi püsikulusid teenindama ning on püsivalt maksejõuetu. 30. juuni 2009. aasta seisuga on OÜ Leviehitusel vara väärtuses 81 825.359,00 krooni, võlgasid aga väärtuses 82 595.239,00 krooni (lisa 3). Leviehitusel on sissenõutavaks muutunud kohustusi rohkem kui 300 võlausaldaja ees, kellest suurim on Swedbank 7.667.946,00 krooni suuruse nõudega (vt lisa 3). Täiendavalt on Leviehitusel märkimisväärne maksuvõlg summas 1.835.710,00 krooni, sealhulgas ajatatud maksuvõlg summas 1.468.377,00 krooni ning intressivõlg 17.446,00 krooni (lisa 4). Nimetatud võlgnevusi ei ole Võlgnikul majanduslikust seisust tulenevalt võimalik tasuda.

2-09-36552 OÜ Leviehituse kasumiaruande kohaselt 30. juuni 2009.a. seisuga oli OÜ Leviehituse tulemiks kahjum summas 8.489.776,00 krooni (lisa 5). Eeltoodud alustel on ilmne, et OÜ Leviehitus on püsivalt maksejõuetu. Ülaltoodut arvestades ning tuginedes TsÜS §-le 36, PankrS § 13 lg 1 ja 2, 15 lg 1 ning 31 palub võlgnik:

2-09-36552 Võlgniku 28.08.2009.a bilansi järgi moodustavad nõuded ja ettemaksed kokku 18 044724,- krooni. Nõudeid ostjate vastu on võlgniku poolt esitatud andmetel vähendatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osas 26 miljoni krooni ulatuses. Ettemakse moodustab peamiselt sõiduautode kindlustusmakse ja maksude ettemakse kokku summas 6 637,- krooni. OÜ Leviehitus on nõuete edukamaks sissenõudmiseks andnud nõuetega tegelemise üle GMP Projekt Levi OÜ-le, kus võlgnik omab 49% osalust. Kokkuleppe kohaselt tasub GMP Projekt Levi OÜ võlgnikule 50% nõuete sissenõudmise tulemusena laekuvatest summadest. Mainitud nõuded tulenevad 4 objekti ehituse peatöövõtulepingutest, s.o kortermaja Sõpruse pst 31, Tallinn (summas 21,7 miljonit krooni), korter- ja ärimaja Aida tn 5, Pärnu (summas 23 miljonit krooni), Otepää Golfiklubi peahoone (summas 1,1 miljonit krooni) ja autokeskus Pärsti vallas, Viljandi maakond (summas 13 miljonit krooni). Kõiki mainitud nõudeid tagavad füüsiliste- ja juriidiliste isikute käendused ja osaluste pandid. Leviehituse esindajad on rääkinud läbi kõigi võlgnike ja nendega seotud isikutega ning saatnud kõigile võlgnikele ja kohustusi taganud isikutele pankrotihoiatused ja paaril juhul on kohtutele edastatud ka pankrotiavaldused ning pankrotimenetlused on algatamisel. Ülejäänud võlgnikega käib igapäevane suhtlus võla sissenõudmiseks, kas raha maksmise või võlgniku varadest OÜ Leviehitus kasuks loobumise näol. Võlgnik on kevadel 2009.a valminud saneerimiskavas prognoosinud nõuete sissenõudmisest laekuvaks summaks ca 15 miljonit krooni. Varud moodustavad 28.08.2009.a seisuga 136 632,- krooni. Põhilise osa varudest moodustab ASlt Sovek renditud laos asuv käibevara (ehitustarvikud, materjal, tööriistad). 24.08.2009.a on AS Sovek Reinu tee 31b, Viljandi asuvate ruumide rendilepingu võla tõttu üles öelnud, mistõttu tuleb leida vahendid vara uuele pinnale transportimiseks ja hoiustamiseks (Lisa 6). Halduri hinnangul tuleb rendileandjal esitada oma nõue pärast pankroti väljakuulutamist nõudeavalduses ning varud haldurile realiseerimiseks üle anda. Seega on haldur arvestanud varud täies ulatuses pankrotivara hulka võlgniku poolt esitatud nimekirja alusel (vt Lisa 7 - nimekiri). Võlgniku käibevara on ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt, arvestades ka asjaolu, et ilmselt ei ole nõuded ostjate vastu 100-protsendiliselt laekuvad, seega kokku umbes 10 000 000,krooni, kuid täpsem summa selgub edasise pankrotimenetluse käigus pärast täiendavat analüüsi. Võlgnik esitas ajutisele pankrotihaldurile andmed põhivara ja laojäägi kohta seisuga 28.08.2009.a (Lisa 7). Põhilise osa põhivarast moodustavad pikaajalised finantsinvesteeringud, s.o tütarettevõtjate ja sidusettevõtjate osalused bilansilise väärtusega 25,5 miljonit krooni. Võlgniku tütarettevõtjad on OÜ Leviviimistlus (pankrotis, võlgniku osalus 80%), OÜ Adamberg (osalus 100%), OÜ Kullamäe Investeeringute Grupp (osalus 20%), OÜ Vivanor Marketing (osalus 33,3%) ja OÜ GMP Projekt Levi (osalus 49%). Kuni 27.08.2009.a oli võlgniku tütarettevõtjaks ka OÜ Levivara, mis on lõppenud seoses võlgnikuga ühinemisega (OÜ Levivara oli ühendatavaks ühinguks). OÜ Levivara kaudu saab lugeda võlgniku sidusettevõteteks OÜ Sakala Property Group, OÜ Domen ja OÜ Viru Property Group. Täpsem ülevaade tütar- ja sidusettevõtetest nähtub OÜ Leviehitus 2008.a majandusaasta aruandest (Lisa 8, lk 25-28). Lisaks eeltoodule sisaldub pikaajalistes finantsinvesteeringutes ka OÜ-le Domen ja Sakala Property Group OÜ-le antud pikaajalised laenud kokku 5 162 371 krooni. Laenude tagastamise tähtaeg on Domen OÜ puhul 31.12.2014.a ja Sakala Property Group OÜ puhul 31.10.2010.a. Põhivara hulka on arvestatud pikaajaline nõue summas 842 154,- krooni Kinnisvaravalduse Valga Rimi vastu, mis muutub sissenõutavaks 27.04.2011.a. Kinnisvarainvesteeringud moodustavad põhivarast 1 127 483,- krooni ning investeeringuna on bilansis kajastatud võlgniku korteriomand Pärnus, Pikk tn 11, mis on üürilepinguga antud AS BIGBANK kasutusse. Võlgnikule kuulub kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi andmetel käesoleval ajal järgmine kinnisvara (Lisa 9):

2-09-36552 Registriosa nr

Asukoht (maakond)

Kinnisasi või korteriomand

Katastri nr

Aadress

1996939

Viljandi maakonna

Kinnisasi

89703:002:0540

Viljandimaa, Viljandi linn, Leola tn 49

2044705

Pärnu maakonna

Korteriomand

62510:102:0001

Pärnumaa, Pärnu linn, Pikk tn 11

11393302

Harju maakonna

Korteriomand

44603:002:0127

Harjumaa, Maardu linn, Orumetsa tn 5 -1

11393902

Harju maakonna

Korteriomand

44603:002:0127

Harjumaa, Maardu linn, Orumetsa tn 5 11

11394702

Harju maakonna

Korteriomand

Harjumaa, Maardu 44603:002:0127 linn, Orumetsa tn 5 19

11395002

Harju maakonna

Korteriomand

Harjumaa, Maardu 44603:002:0127 linn, Orumetsa tn 5 22

Võlgnik hindab Leola 49 kinnistu väärtuseks koos sellel asuva kontorihoonega ca 6,5 miljonit krooni ja Maardu Orumetsa tn korteriomandite koguväärtuseks ca 1 miljon krooni. Pikk tn 11, Pärnu asuv korteriomand suurusega 57,30 m2 on BIGBANK AS kasutuses üürilepingu alusel ning võetud bilansis arvele kinnisvarainvesteeringuna. Ajutine haldur hindab korteriomandi (kinnisvarainvesteeringu) väärtuseks hetkel mitte rohkem kui 1 miljon krooni. Läbi sidusettevõtete omab võlgnik veel erinevaid kinnisvaraobjekte, nt Roo tn kinnistu Viljandis, kuhu oli Viljandi linna tellimusel planeeritud veekeskuse ja hotelli ehitus ning kinnistud Otepää golfikeskuse lähistel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud ehitisi ja vallasasju ei oma (Lisa 10). Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul seisuga 28.08.2009.a. järgmine materiaalne põhivara: Nimetus Bilansiline väärtus Mootorsõidukid (peamiselt kasutusvõi kapitalirent)

462 534

masinad ja seadmed

65 920

kontoritehnika

203 309

Muu inventar

686 931

Kokku

1 418 694,- krooni

Võlgnikule kuuluv vallasvara on koormatud kommertspandiga AS Swedbank kasuks. Vastuseks ajutise halduri järelepärimisele on Maanteeamet edastanud liiklusregistri info (Lisa 11), mille kohaselt on võlgniku nimele registreeritud 7 sõidu- või veoautot, Respo haagis ja Bobcat laadur. Vastutavaks kasutajaks on võlgnik märgitud 21 sõiduki osas, mis on Swedbank Liising AS omandis. Swedbank Liising on teavitanud haldurit liisingulepingutest tulenevast võlanõudest (vt aruande 5. peatükk). Võlgnik on edastanud ajutisele haldurile info, et leidub ostja, kes soovib omandada osa liisinguvarast. Edasise menetluse käigus tuleb täpsemalt välja selgitada, kas on otstarbekas kogu liisinguvara liisinguandjale tagastada või osta vara välja ning realiseerida see kasuga pankrotimenetluses.

2-09-36552 Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva info kohaselt võib hetkel võlgnikule kuuluva vara väärtuseks pidada mitte rohkem kui 50 000 000,- krooni. Täiendav vara väärtust puudutav analüüs toimub edasise menetluse käigus. Ajutisele pankrotihaldurile võlgniku poolt esitatud 28.08.2009.a bilansi kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 62,5 miljonit krooni (Lisa 12). Võlgniku vastu nõudeid omavaid võlausaldajaid on käesoleval ajal üle 300. Nõudeid omavate hankijate nimekiri seisuga 28.08.2009.a on lisatud aruandele (Lisa 13). Koos lisanduvate viivistega võib hankijate nõuete kogumaht menetluses ulatuda ca 60 miljoni kroonini. Võlgniku kinnisvarale seatud hüpoteekidega ning vallasvarale seatud kommertspandiga on tagatud AS Swedbank nõue. Teiste võlausaldajate nõuded on tagamata ning kuuluksid pankrotimenetluses rahuldamisele teises rahuldamisjärgus. AS Swedbank (edaspidi Pank) on teatanud, et panga ja OÜ Leviehitus (edaspidi Võlgnik) vahel on 26.09.2005.a. sõlmitud laenuleping nr 05-203599-JI (edaspidi nimetatud Leping 1). Leping 1 lõpptähtaeg on 26.09.2013.a. Seisuga 03.09.2009.a. on Lepingust 1 tulenevalt Panga nõue Võlgniku vastu kokku 489 790,97 EUR, mis koosneb alljärgnevast: Laenu põhiosa: 485 721,41 EUR; Intress: 3 676,40 EUR; Viivis: 393,16 EUR, s.o ca 7,7 miljonit krooni. Panga ja Võlgniku vahel on 04.04.2005.a. sõlmitud bilansiväliste toodete limiidileping nr 05064484-JL (edaspidi nimetatud Leping 2) limiidiga 3 000 000.- krooni. Limiidi kasutamise lõpptähtaeg oli 04.04.2009.a., kuid käesoleval hetkel on limiidist kasutusel 1 197 665.- krooni, sest kehtivad veel garantiikiri nr 08-089138-GF ja 08-273487-GF, mis on väljastatud Leping 2 alt selle kehtivuse perioodil. Leping 2 alt oli 14.12.2007.a. väljastatud garantiikiri nr 07-225331-GF (edaspidi nimetatud Leping 3) AS-le Otepää Golf lõpptähtajaga 10.08.2009.a. Leping 3 alusel esitati Pangale nõue garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmiseks ning kuna Võlgnikul ei olnud vahendeid ise nõuet tasuda, tasus Pank Võlgniku eest garantiisumma 522 480.- krooni. Vastavalt Lepingu 2 üldtingimuste punktile 5 kohustub Võlgnik nimetatud summa Pangale hüvitama. Lepingu 2 alune maksimaalne Panga nõue kokku moodustab 1 720 145,- krooni Swedbank Liising AS (edaspidi nimetatud Liising) ja Võlgniku vahel on sõlmitud ja kehtivad liisingulepingud nr 0142984L, 0132405L, 0159192L, 01117695L, 01115195L, 0193921L, 0137735L, 0131262L, 0160602L, 01116816L, 0147391L, 01112907L, 01115196L, 0197737L, 0167372L, 0118195L, 0110563L (edaspidi nimetatud Lepingud). Käesoleval hetkel on Liisingu nõue Lepingutest tulenevalt järgmine: 1) vara jääkväärtus käibemaksuga 2 153 497,62 EEK 2) tasumata graafikujärgsed arved summas 172 070,21 EEK Nõue kokku: 2 325 567,83 EEK Liisingu ja Võlgniku vahel on sõlmitud liisinguleping nr 0199871L, 0139673L, 0199878L (edaspidi Tagastatud lepingud). Liising ja Võlgnik sõlmisid 15.05.2009.a. liisingulepingu nr 0199871L lisa nr 1, liisingulepingu nr 0139673L lisa nr 2, liisingulepingu nr 0199878L lisa nr 1, millega Tagastatud Lepingud lõpetati ennetähtaegselt ja Võlgnik tagastas liisinguesemed. Käesolevaks hetkeks ei ole Liising tagastatud liisinguesemeid veel võõrandanud. Liisingu nõue Tagastatud lepingutest tulenevalt on järgmine: 1) vara jääkväärtus käibemaksuga 1 468 809,98 EEK 2) tasumata kindlustusarve summas 88.- EEK Nõue kokku 1 468 897,98 EEK.

2-09-36552 Liisingu ja Võlgniku vahel on 25.05.2006.a. sõlmitud liisinguleping nr. 0129557L (edaspidi nimetatud Müüdud Leping). Lepingu lõpptähtaeg oli 15.05.2011.a., kuid Liising ja Võlgnik sõlmisid 15.05.2009.a. liisingulepingu nr 0129557L lisa nr 2, millega Müüdud Leping lõpetati ennetähtaegselt ja Võlgnik tagastas liisingueseme. Liising võõrandas 14.08.2009.a. müüdud Lepingu aluse liisingueseme sõiduauto LEXUS IS 250

LUXURY.

Vara võõrandamise tulemusel sai Liising müügikahju 49 011,94 EEK, mis saadi järgnevalt: 1) vara käibemaksuta jääkväärtus vara müügihetke seisuga 241 802,56 EEK; 2) müügiteenus 9 084,38 EEK Nõue kokku 250 886,94 EEK Müügihind (ilma KM-ta): 201 875.- EEK Müügikahju: 49 011,94 EEK Ülaltoodust tulenevalt moodustavad OÜ Leviehituse poolt: 1) Swedbank Liising AS-le Lepingute, Tagastatud Lepingu ja Müüdud Lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad järelepärimisele vastuse esitamise seisuga kokku

3 843 477,75 EEK;

2) Swedbank AS-le Leping 1 ja Leping 2 alusel tasumisele kuuluvad summad kokku maksimaalselt 489 790,97 EUR ja 1 720 145.- EEK. Lisaks eelnevale kohustub Võlgnik tasuma ka Tagastatud Lepingutest nr 0199871L, 0139673L, 0199878L tulenevad müügikulud, mis käesoleval hetkel ei ole panga esindaja kinnitusel veel teada. Maksu-ja tolliamet on kirjalikus vastuses teatanud, et ei ole nõus katma võlgniku pankrotimenetluse kulusid, kuid ei ole märkinud, et tal esineks võlgniku vastu nõue. Krediidiinfo koduleheküljelt kättesaadava info kohaselt on OÜ-l Leviehitus 11.09.2009 seisuga maksuvõlg 2 464 554 krooni, sh on ettevõttel ajatatud maksuvõla summa 1 436 652 krooni. 11.09.2009 seisuga on võlgnikul ka intressivõlg 56 698 krooni (Lisa 14). Võlad töötajatele moodustavad võlgniku andmetel 2,3 miljonit krooni, sh väljamaksmata töötasud 1 212 089,- krooni, väljamaksmata elatisraha 6000,- krooni ja puhkusetasu 1 129 013,- krooni. Seega, tuginedes ajutise menetluse käigus kogutud informatsioonile, moodustavad võlgniku kohustused kokku vähemalt 62 530 000 krooni. Halduri hinnangul võivad pankrotimenetluses tunnustamisele kuuluvad nõuded seoses lisanduvate viiviste ja muude kuludega osutuda isegi suuremaks. Ülaltoodust lähtuvalt, võib võlgniku majandusolukorda pidada mitterahuldavaks. Võlgnik ei ole võimeline koheselt tasuma oma kohustusi. Võlgnikul olemasolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgniku tegevuse jätkamiseks oleks vältimatult vaja lisainvesteeringuid. Ajutise halduri hinnang OÜ Leviehitus majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Arvestades asjaolu, et pankrotiavalduse on kohtusse esitanud võlgnik, siis tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud välja võlgniku varad ja kohustused ning jõudnud samuti järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 2008.a. suvel ilmnesid võlgnikul esimesed märgid likviidsusprobleemidest tulenevalt käibevahendite vähesusest. Käibevahendite nappuse põhjuseks oli ennekõike muutunud turuolukord, mille tulemusena ei suutnud OÜ Leviehitus enda võlgnikud enda võlgasid kustutada. 2009.a. märtsis võtsid võlgniku juhatus ja osanikud vastu otsuse OÜ Leviehitus saneerimisavalduse esitamise kohta, kuna võlausaldajate surve pankrotimenetluse alustamiseks suurenes järsult. Hoolimata asjaolust, et OÜ Leviehitus võlausaldajad võtsid OÜ Leviehitus saneerimiskava vastu, jättis Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 19. juuni 2009.a. kohtumäärusega saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas OÜ Leviehitus saneerimismenetluse. Saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu kaotasid mitmed võlausaldajad usu OÜ Leviehitus jätkusuutlikkusse ning otsustasid koostöö Leviehitusega lõpetada. Tööde seiskumine pooleliolevatel objektidel tõi kaasa olukorra, kus OÜ Leviehitus rahavood muutusid olematuks ning tegevus peatus.

2-09-36552

2008.a. kasumiaruande alusel moodustas ettevõte käive 310 miljonit krooni ning kahjum 59,5 miljonit krooni, omakapital moodustas 31. detsembri 2008. a. seisuga 5,7 miljonit krooni. Seisuga 28.08.2009.a on võlgniku aruandeaasta kahjumiks 10 miljonit krooni, omakapital on muutunud negatiivseks (-2,3 miljonit krooni). Käibevahendites kajastatud varadest on 28.08.2009. a. seisuga suurimad ostjatelt laekumata summad ja muud viitlaekumised. Võlgniku lühiajalised kohustused ületavad kordades ettevõtte käibevara, mistõttu on ettevõtte likviidsusnäitajad halvad. Suur osa hankijatele tasumata arvetest on tähtaja ületanud juba mitmeid kuid. Kuna käibevara puudub, ei ole võimalik tasuda jooksvaid kulusid. Arvestades üldist majandusolukorda ei ole täiendavate investeeringute ja finantside leidmine majandustegevuse jätkamiseks reaalne. Negatiivne omakapital välistab täiendava kapitali (põhitegevuse finantseerimise) kaasamise pankade poolt, madala maksevõime tulemusel ei suuda OÜ Leviehitus oma kohustusi korrektselt täita. Võlgniku kohustused on käesoleval ajal vähemalt 62,5 miljonit krooni, võlgniku vara moodustab ligikaudu 50 miljonit krooni. Ülalpool toodust lähtuvalt, ületavad võlgniku kohustused tema varasid vähemalt 12 miljoni krooni võrra. Ettevõtte jooksvad kulud kuus moodustasid augustis 2009.a ca 1 000 000,- krooni ning tulud 93 448,- krooni (Lisa 15). Võlgnik ei suuda igakuiseid kulusid jooksvatest tuludest katta. Ajutise halduri hinnangul on välja kujunenud OÜ Leviehitus maksejõuetus. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võib pidada asjaolu, et neljalt suurelt ehitusobjektilt jäi saamata mitmeid miljoneid kroone, mis põhjustas tõsise käibevahendite nappuse ja viis lõppastmes maksejõuetuse tekkimiseni. Osa maksejõuetuse tekkimisse andis ka majanduslangus, mis viis kinnisvaraprojektid kahjumisse. Isegi juhul, kui õnnestuks koheselt realiseerida allesjäänud vara ning võõrandada kinnistud bilansis määratud hinnaga, ei suudaks võlgnik rahuldada sellest rahast võlausaldajate nõudeid täies ulatuses. Pankrotimenetluse ajal on võimalik kinnisvara müügist saadavast rahast ilmselt rahuldada hüpoteegipidaja nõue ja vallasvara müügist osaliselt kommertspandipidaja nõue. Töötajatele taotleb haldur saamata jäänud tasude katteks hüvitist Töötukassalt ja seega kuuluvad suuremas ulatuses rahuldamisele ka töötajate nõuded. Ülejäänud võlausaldajate nõuded kuuluvad rahuldamisele ilmselt suhteliselt tagasihoidlikus osas, nõude rahuldamise täpset ulatust ei ole hetkel võimalik prognoosida. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas. Kuna pankrotimenetluse algatamisele eelneval perioodil on tehtud väga palju tehinguid, sh seotud osapooltega, siis toimub tehingute täiendav analüüs pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteotunnustega tegu. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 31 lg 1, 2 ja 4, teeb haldur ettepaneku:

2-09-36552

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et võlgniku pankroti väljakuulutamine on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3. järgi juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kuis võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud võlausaldajate nõuetega ning andmetega vara kohta. Peale tutvumist ajutise pankrotihalduri aruandega loeb kohus tuvastatuks, et võlgniku kohustused on käesoleval ajal vähemalt 62,5 miljonit krooni, võlgniku vara moodustab ligikaudu 50 miljonit krooni. Ülalpool toodust lähtuvalt, ületavad võlgniku kohustused tema varasid vähemalt 12 miljoni krooni võrra. Ettevõtte jooksvad kulud kuus moodustasid augustis 2009.a ca 1 000 000,- krooni ning tulud 93 448,- krooni (Lisa 15). Võlgnik ei suuda igakuiseid kulusid jooksvatest tuludest katta. Seega on võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Kohus leiab, et ajutise halduri tasuna tuleb ajutisele pankrotihaldurile määrata 33 000 krooni ja ajutise halduri poolt tehtud pankrotimenetluse kulude katteks 4676.40 krooni. PankrS § 23 lg1 alusel on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine haldur on lisanud aruandele ajutise pankrotihalduri tasu arvestuse seisuga 11.09.2009.a. Tasuarvestusest nähtub, et halduril on kulunud aruande koostamisele kokku 22 töötundi, tunnitariif 1500 krooni. Kuludeks on olnud 3897 krooni, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga 4676 krooni. Võlgniku pankrotihalduriks nimetab kohus senise ajutise halduri vandeadvokaat Terje Eipre, kes on selleks oma nõusoleku andnud ning kellel on kohtu usaldus. Määruse tegemisel juhindub kohus PankrS §-dest 3 lg1; 4 lg2; 13 lg 1,2,3,4; 15 lg1, 17 lg1; 31. Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.