Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn,
Tsiviilasja number
2-08-16378
Tsiviilasi
ÜV`i hagi AV ́i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks.
Menetlustoiming
Hageja nõude läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja ÜV (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja AV (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja Jüri Asari (isikukood xxx Õigusbüroo Invictus, Kentmanni 22, Tallinn, 10116, epost: [email protected]).
Jätta ÜV` hagi AV ́i vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-16378, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on ÜV`i hagi AV ́i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 21.06.1972 kinkelepingu alusel 1⁄4 elamust ja rajatistest asukohaga XxxTallinnas. Ülejäänud 3⁄4 kuulus JV`ile, kes suri 06.06.1985 ja kelle järelt pärisid LVja AV. ÜV loobus oma pärandiosast ema LV`i kasuks. Peale LV`i surma pärivad tema järelt temale kuuluva 6/12 mõttelise osa hoonest ja rajatistest ÜV ja AV võrdsetes osades, so kumbki 1⁄2. 07.11.2007 surnud AVi pärijaks oli vastavalt testamendile AV, kes päris AV`ile kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa hoonest ja rajatistest asukohaga Xxx Tallinnas. Vallasvaraks olevad ehitised asukohaga Xxx Tallinnas on kostja ja hageja kaasomandis järgmiselt: ÜVile kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa hoonest ja rajatistest asukohaga Xxx Tallinnas ning 1⁄2 suurune mõtteline osa samadest ehitistest kuulub AV`ile. Hageja on seisukohal, et kaasomandis olevate kinnistamata hoonete ja rajatiste väärtus on 600 000 krooni. Seega vastavalt kostja osale kaasomandis oleks kostjale tasumisele kuuluv hüvitis 300 000 krooni. Hageja palub lõpetada kaasomand hoonele (ehitusregistri nr XXX) ja rajatistele (ehitisregistri nr XXX ja nr XXX) asukohaga Xxx Tallinnas ning tuvastada AV`i nõusolek 1⁄2 mõttelise osa hoone (ehitisregistri nr XXX) ja rajatiste (ehitisregistri nr XXX ja nr XXX) asukohaga Xxx Tallinnas omandi üleandmiseks ÜV ́ile. Hageja
palub kohustada ÜV`it tasuma AV`ile kaasomandi kaotamise eest 300 000 krooni ning palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 15 250 krooni. Kostja esitas kohtule 06.08.2009 kinnisvaraekspertiisi, millest nähtub, et poole kinnistu väärtuseks on 1 500 000 krooni. Kuna hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust, on hagi hinnaks poole kinnistu väärtus, s o 1 500 000 krooni. 13.08.2009.a. määrusega määras kohus hagi hinnaks 1 500 000 krooni ning andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu s.o. 69 750 krooni tasumiseks kuni 31. augustini 2009.a. Hageja esindaja sai 31.08.2009.a. kohtumääruse kätte 18.08.2009.a., kuid hageja talle antud tähtaja jooksul kohtu nõudmist ei täitnud. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks tasumata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata vastavalt TsMS § 147 lg-le 3. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. 13.08.2009.a. määrusega kohustas kohus hagejat tasuma täiendavat riigilõivu summas 69 750 krooni kuni 31.08.2009.a. Hageja sai määruse kätte 18.08.2009.a., kuid hageja talle antud tähtaja jooksul kohtu nõudmist ei täitnud. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja nõue tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 2). TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.