Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi Maikki Tohu vastu 8 824,47 krooni (põhinõue 4 470 krooni ja viivis 4 354,47 kooni) väljamõistmiseks. 23.07.2009. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse, kohustades kostjat hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatama, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitama neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 28.07.2009. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib TsMS 407 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lõige 2). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude väljamõistmist. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 20.02.2005. a Viasati vaatajakaardi üüri- ja abonemendilepinguga, Viasati vaatajakaardi üüri- ja abonemendilepingu tüüptingimustega, 04.12.2008. a kostjale esitatud arvega, 14.01.2009. a nõude loovutamise teatisega ja 14.01.2009. a võlateatisega. Samas kohus märgib, et hagiavalduse kohaselt on võlgnetavaks summaks 4 470 krooni, millelt arvestatakse viivist 0,1 % päevas ja viivitatud päevi on 920. Seega on hagejale võlgnetavaks viiviseks 4 112,40 krooni (4 470 × 920 × 0,1 %), mistõttu on õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 4 112,40 krooni. Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning lg 2, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega osaliselt Julianus Inkasso OÜ hagi Maikki Tohu vastu ja mõistab Maikki Tohu’lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja 8 582,40 krooni (põhinõue 4 470 krooni ja viivis 4 112,40 kooni). Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi suuremas ulatuses algsest nõudest, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 3 000 krooni, kokku seega 4 000 krooni. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 000 krooni. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid avalduse koostamise ja kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 500 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 500 krooni (1 000 + 1 500). Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 2 500 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.