Tsiviilasi nr 2-07-34043
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. september 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-34043
Tsiviilasi
AS EMT hagi Aino väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9 636,60 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Kurusk
vastu
18 451,10
krooni
hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, 19095 Tallinn); hageja esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn); kostja Aino Kurusk
Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tartu Maakohtu menetluses on AS EMT hagi Aino Kurusk’i vastu 18 451,10 krooni (põhinõue 9 636,60 krooni ja viivise nõue 8 814,50 krooni) väljamõistmiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.2009. a. Muu hulgas kohustas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 04.09.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt kohtu määratud tähtaja jooksul, ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 13.08.2005. a liitumislepinguga, 13.08.2005. a järelmaksuga müügilepinguga, 07.09.2005. a järelmaksuga müügilepingutega, 30.09.2005. a, 31.10.2005. a ja 29.11.2005. a kostjale esitatud arvetega, 29.11.2005. a võlanõudega, nõude loovutamise raamlepingu ning selle lisadega ja väljavõttega EMT teenuste kasutamise eeskirjadest. Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi Aino Kurusk’i vastu 18 451,10 krooni nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni, postikulu 60 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 3 701,29 krooni (ilma käibemaksuta), kokku seega 4 511,29 krooni. Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (postikulud ja esindajate kulud). Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 750 krooni. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on hageja postikulud summas 60 krooni ja seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista postikulu 60 krooni. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 500 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 310 krooni (750 + 60 + 1 500). Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 2 310 krooni. TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.