Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tsiviilasi nr 2-08-65408

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.09.2009.a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-65408

Tsiviilasi

AS EMT hagi Rxxxx Lxxxxx vastu võlgnevuse 6342,78 krooni nõudes Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn 19095), esindaja: Marika Mandli, Lindorff Eesti AS (asukoht: Rävala pst 5 Tallinn 10143), e-post: [email protected] Kostja: Rxxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista Rxxxx Lxxxxxxxxx AS EMT kasuks võlgnevus 6342 krooni ja 78 senti (põhinõue 3171 krooni 89 senti ja kõrvalnõue 3170 krooni 89 senti). Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Rxxxx Lxxxxxxxxkanda. Välja mõista RxxxxxLxxxxxxxxx AS-i EMT kasuks riigilõiv 350 krooni ja õigusabikulu 700 krooni. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord

1 (3)

Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: Hagiavaldus koos lisadega toimetati kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus kohustas kostjat lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 21 päeva jooksul alates hagiavalduse koos lisadega kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses vastavalt TsMS § 407 lg 1, 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning hagi on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kostja põhivõlg hageja ees on 3171,89 krooni ja viivisevõlg 2695,89 krooni. Kostja on nõustunud hageja Hinnakirjaga ning kohustub tasuma sissenõudetasu 475 krooni, kokku hageja kasuks 6342,78 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 250 krooni ja 100 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulu 1000 krooni väljamõistmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hageja poolt nõutud ulatuses ei ole põhjendatud. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalsed kulud, millele hageja poolt nõutud summa vastab. Käesoleval juhul on aga tegemist õiguslikult lihtsa vaidlusega, korduvalt esitatava samasisulise nn masshagiga ning põhinõude suurus on 3171 krooni 89 senti. Hageja õigusabikulu nõue on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on õigusabikulu 700 krooni väljamõistmine.