1.Harju Maakohtu 20.01.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta apellandi Linda Malkuse kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.09.04.2008 esitas Annely Tiiksaar (edaspidi hageja, vastustaja, võlgnik) hagi Harju Maakohtusse Linda Malkuse (edaspidi kostja, apellant, sissenõudja) vastu kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 28.02.2008 alustatud täitemenetluses nr 022/2008/2121 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduste põhjenduste kohaselt sai hageja 31.03.2008 kohtutäituri koostatud täitmisteate, mille sisuks oli kohustada hagejat täitma Harju Maakohtu 12.10.2007 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-06-23569 resolutsiooni p-s 2.1 sätestatud kohustust, see on võimaldama 15.07.2003 kinkelepingu alusel kostjal kasutada kinnistut asukohaga xxxxxxxxx xxx xxxxxx xxxxx ja xxxxxx xxxx piiril nimetusega Xxxxx.
3.Nimetatud täitemenetluse algatamine on õigusvastane ja vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg-s 1 sätestatuga, kuna täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest või eelnevast täitmisest. Hageja on vaidlusaluse kinnistu kaasomanik 1/2 mõttelise osa ulatuses ja 1/2 mõttelise osa ulatuses on kaasomanikuks tema õde M. E.. Kaasomanikud omandasid kinnistul asuvad ehitised ja rajatised vastavates mõttelistes osades vallasasjadena 15.07.2003 sõlmitud kinkelepingu ja omandi üleandmise kokkuleppe ja vara tasuta kasutamise kokkuleppega oma vanematelt, see on V. M. ja kostjalt Linda Malkuselt. Kinkelepingus lepiti kokku, et kinkijatel on õigus lepingu eset eluaegselt tasuta kasutada. Samas lepiti kokku, et peale lepingu eseme juurde kuuluva maa erastamist koormavad kingisaajad kinnistu tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kinkijate kasuks.
4.Hageja soovis kinkelepingujärgset kohustust korduvalt täita, kuid teine kingisaaja, M. E., ei ole soovinud seda teha vaatamata kinkija V. M. poolsetele palvetele. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 sätestab kande tegemiseks kinnistusraamatusse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusoleku kohustuse. Puudutatud isikuks on eelkõige koormatava kinnisasja omanik. Hageja on määranud lepingu sõlmimiseks notari juures mitmeid aegu, mille kohta saadeti M. E.ile kutseid, kuid viimane notaribüroosse ei ilmunud, samuti ei ilmunud notari juurde M. E.iga koos elav kostja, kuigi ka teda oli kutsutud.
5.Hageja ei ole kunagi keeldunud oma kinkelepingujärgse kohustuse täitmisest, samuti ei ole kostja kunagi hageja poole pöördunud vastava nõudega. Seega tuli hagejale täieliku üllatusena kostja 10.08.2006 notariaalne kinkelepingust taganemise avaldus. 31.08.2006 esitas hageja kostja vastu hagi tuvastada taganemise avalduse tühisust. Selle tsiviilasja lõpetasid pooled kompromissiga, mille Harju Maakohus kinnitas 12.10.2007 (asi nr 206-23569) ja milles mõlemad pooled loobusid esitatud nõuetest ning jäid varasemalt kinkelepinguga sõlmitud nõuete ja tingimuste juurde.
6.Kinkelepingus kokkulepitud lepingu eseme tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kasutamise märke kandmiseks kinnistusraamatusse on vajalik teha nii kinkijate kui ka
kingisaajate ühine notariaalne avaldus. Selleks peavad üheaegselt notari juurde ilmuma kõik lepingu osapooled, sealhulgas ka L.Malkus ja M. E.. Viimane esindab samaaegselt kostjat ka hageja vastu suunatud täitemenetluses. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi seadusest tulenevat alust põhjendamaks kostja esitatud täitmisavalduse õigusvastasust. Seega ei ole kostja esitatud täitmisavaldus õigusvastane ja on kehtiv.
8.Täitmiseks esitatud täitedokumendi sisu kohaselt on tegemist kasutusõiguse sundtäitmisega ja asendamatu toimingu tegemise nõudega. Kostjal ei ole hageja ees mingeid kohustusi. Hagejal seevastu on kohustus täita kinkelepingust tulenevad kohustused: võimaldada L.Malkusel kinnistut kasutada (kinkelepingu p 6.1.1) ning koormata kinnistu tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega L.Malkuse kasuks. Hageja poolt viidatud TMS §-d 20 ja 21 ei ole antud asjas kohaldatavad ega saa olla aluseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamisele.
9.Pärast täitedokumendi jõustumist 06.11.2007 ei ole kostja nõudeid rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Ka ei ole ilmnenud asjaolusid, mis takistaksid täitemenetluse läbiviimist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamisel ei ole kohaldatavad materiaalõiguse sätted ja põhimõtted, kuna tegemist on menetlusõigusliku küsimusega, mida reguleerib TMS. Kui võlausaldaja on võlgniku vastu nõude juba esitanud ning kohus on vastava nõude kohtuotsusega rahuldanud või vastavas menetluses sõlmitud kompromiss on kohtumäärusega kinnitatud, on tegemist pooltevahelise menetlusõigusliku suhtega ning jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude vabatahtliku täitmata jätmise korral nõude sundkorras maksma panemisega, mille menetlemisele kohaldatakse TMS-i.
10.Vaidlust ei ole, et Harju Maakohtu 12.10.2007 kohtumäärus on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt ja selle nõude sundkorras maksmapanemise tähtaeg ei ole möödunud. Hageja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-le 2 on asjakohatud ja hageja on valinud oma õiguste kaitseks ebaõige õiguskaitsevahendi. Kui hageja on seisukohal, et tema kohustuste täitmist takistab keegi kolmas isik, siis nimetatud küsimused on võimalik lahendada just täitemenetluse käigus kohtutäiturile seadusega pandud õiguste ja kohustuste realiseerimise kaudu. Poolte kokkulepe jäi 28.01.2008 notari juures sõlmimata mitte M. E.i süü tõttu, vaid seetõttu, et asjaosalised ei olnud teavitanud notarit käimasolevast menetlusest Harju Maakohtus, kus V. M. kui üks kinkijatest nõuab M. E.ilt kinki tagasi. Seega tulnuks hagejal taotleda kohtult täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel, mitte aga täitemenetluse lubamatuks tunnistamist.
11.Antud juhul on täitemenetlus TMS-i kohaselt igati lubatav, kuid see võib olla võlgniku suhtes ebaõiglane, sest teises menetluses lahendamata tsiviilvaidluse tõttu on kohustuse täitmine raskendatud või võimatu. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta ei ole mitte kordagi teinud kostjale takistusi vaidlusaluse kinnisasja kasutamiseks ja ta on valmis koheselt täitma oma kohustusi. Esimese astme kohtu otsus
12.20.01.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
13.Otsuse põhjenduste kohaselt oli täitmisavalduse järgi nõude sisuks kohustada A. T. (endine M.) täitma Harju Maakohtu 12.10.2007 kohtumääruses nr 2-06-23569 p-s 2.1 sätestatud kohustust ja võimaldama L.Malkusel tema eluajal kasutada kinnistut
XXXXXXXXX XXX XXXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXX piiril nimetusega Xxxxx.
14.TMS § 21 lg 1 kohaselt, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud.
15.Menetlus tsiviilasjas nr 2-06-23569 lõpetati 12.10.2007 poolte kompromissiga. Selle kohaselt loobus L.Malkus 10.08.2006 tehtud kinkelepingust taganemise avaldusest ega nõua A. M. kingitud kinnisasja omandi ülekandmist, samuti kinnitas, et tal puuduvad A. M. omandi osas mistahes nõuded. A. M. omakorda kinnitas, et täidab kinkelepingust tulenevad kohustused ega tee L.Malkusele tema eluajal takistusi kinnistu kasutamiseks.
16.Kohtu poolt kinnitatud kompromiss lahendas vaid antud tsiviilasjas poolte erimeelsused ja taastas olukorra, kus kõigil kinkelepingu osapooltel oli jälle võimalus minna üheskoos notari juurde notariaalse avalduse tegemiseks. Kompromissi p 2.1 järgi ei saanudki mingeid kokkuleppeid sõlmida M. E.iga ega V. M.ega, sest nemad ei olnud selle tsiviilasja poolteks. Kompromissi sama punkti mõtte kohaselt A. T. avaldas, et täidab kinkelepingust tulenevad kohustused, kuid ta ei saa teha seda mingil juhul üksi, teiste lepinguosalisteta.
17.Ülaltoodu alusel vaidleb hageja põhjendatult ja õigustatult vastu täitemenetluse algatamisele, kuna selle aluseks olev Harju Maakohtu 12.10.2007 kohtumääruse p 2.1 koosmõjus 15.07.2003 kinkelepingu p-ga 6.1.2 ei võimaldanud kohtutäituril kuidagi kohustada A. T.el üksinda kinkelepingu p-s 6.1.2 ettenähtud kohustust täitma.
18.Kohus ei nõustu kostja väitega, et täitmiseks esitatud täitedokumendi sisu kohaselt on tegemist kasutusõiguse sundtäitmisega ja asendamatu toimingu tegemise nõuetega ainult hageja (võlgniku) suhtes, kellel on täita kinkelepingust tulenevad kohustused L.Malkuse suhtes. Hageja ei ole kunagi keeldunud minemast notari juurde vastava notariaalse avalduse tegemiseks ja nimetatud asjaolu ei ole kostja kordagi ka väitnud. Seega on kostja väide, et antud juhul ei ole kostjal ehk sissenõudjal hageja ees mingeid kohustusi, alusetu. Kostja kohustuseks oli, peale kinkelepingu eseme kandmist kinnistusraamatusse, minna koos teise kinkija V. M.ja kingisaajate, oma tütarde A. T.e ja M. E.iga, notari juurde ja sõlmida ühine notariaalne avaldus kinkelepingujärgse õiguse kandmiseks kinnistusraamatusse.
19.Harju Maakohtu 07.11.2008 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-06-23584 V. M.e, A. T.e (endine M.), M. E.i ja L.Malkuse vahel kompromissi kinnitamise kohta tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises ning A. T.e ja M. E.i antud nõusolekul ning V. M.ja L.Malkuse avaldatud soovil vastava kande tegemiseks kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosas nr 8888602 nähtub, et selles kohtuvaidluses esitas V. M. hagi M. E.i ja L.Malkuse vastu, kolmanda isikuna osales A. T.. Nimetatud kohtumäärus tõendab veelkord, et A. T.el ei olnud võimalik ainuisikuliselt täita kinkelepingu p 6.1.2 ja 12.10.2007 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi p 2.1. Kinkelepingu pooled ei suutnud alates 21.04.2004 kokku leppida ühes lihtsas asjas – minna koos notari juurde ja teha ühine notariaalne avaldus kinkelepingu eseme tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks.
20.25.11.2008 seisuga kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr 8888602 väljatrükist nähtuvalt on kinnistusraamatusse sisse kantud isiklik kasutusõigus elamule ühiselt V. M.ja L.Malkuse kasuks ning 26.11.2008 on tehtud täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas nr 022/2008/2121. Seega on lõppenud ka antud hagiavalduse esitamise aluseks olnud L.Malkuse täitmisavalduse alusel alustatud menetlus.
21.Käesolevaks ajaks on kostja nõue rahuldatud ja ta pidas võimalikuks asja menetlus lõpetada ning poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja ja tema esindaja nõustusid küll asjaoluga, et kinkelepingu p-st 6.1.2 tulenev kohustus on kostja suhtes täidetud, kuid hageja ainuisikuliselt ei ole andnud mingit põhjust antud asja kohtumenetluseks ning oli ülalmärgitud asjaoludel sunnitud vaidlustama tema suhtes algatatud täitemenetlust. Seetõttu ei nõustu hageja kandma menetluskulusid ning palub jätta tema menetluskulud kostja kanda.
22.Kohus määras jätta kõik kohtukulud täies ulatuses kostja kanda, lähtudes TsMS § 162 lg-dest 1, 2 ja 3. Apellatsioonkaebus
23.Linda Malkus palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osaliselt ning teha uue otsuse, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
24.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsuses põhimõtteliselt õigesti käsitletud vaidluse ja sellega seotud sündmuste käiku, kuid sundtäitmine ei olnud tegelikkuses lubamatu. Apellant ei ole teinud takistusi kinnistusraamatusse kande tegemisele. Kande tegemist on takistanud vaidlus vastustaja ning vaidlusaluse kinnistu teise kaasomaniku M. E.i vahel, mida apellant mõjutada ei saa. 28.01.2008 jäi isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks vajalik avaldus tegemata üksnes seetõttu (notaris olid kohal kõik avalduse tegemiseks vajalikud isikud), et notar sai teada asjaolust, et V. M. oli algatanud tsiviilasja nr 2-06-23584, mille esemeks oli kinkelepingust taganemine. Kuna menetlus oli pooleli ja lõpplahend ebaselge, siis keeldus notar tehingu tegemisest.
25.Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et isikliku kasutusõiguse sissekandmise viibimine ei olnud tingitud apellandi, vaid kolmandate isikute tegevusest, ja seetõttu oli apellandi poolt alustatud täitemenetlus õigustatud ja vältimatu.
26.Maakohus tegi lahendi asjas, mis oli juba eelnevalt lahendatud. Täitemenetlus on lõpetatud poolte vahel sõlmitud kompromissiga ja seega võib rakendada analoogiat, mille kohaselt peavad poolte menetluskulud jääma nende endi kanda.
27.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Apellant ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtumenetluse algatamiseks, vaid see on olnud tingitud kolmandate isikute tegevusest. Apellant on kõikide menetluste käigus heauskselt realiseerinud temale kuuluvat isiklikku kasutusõigust. Apellandi esindaja ettepanekut lõpetada asjas menetlus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda ei ole maakohus arvestanud.
28.Apellant on saanud apellatsioonkaebuse esitamiseks riigi õigusabi, sest on pensionär, kellel puuduvad sissetulekud või vara lepingulise esindaja palkamiseks. Juhul, kui apellant peab kandma vastustaja menetluskulud, toob see temale kaasa raske majandusliku tagajärje, kuna apellandil puuduvad säästud või sissetulekud, mille arvelt kulud tasuda. Apellandi sissetulekuks on üksnes pension, millest piisab hädavajalike kulutuste katmiseks. Vastustaja seisukoht
29.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
30.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium lähtub kaebuse lahendamisel apellandile riigi arvel määratud esindaja poolt koostatud apellatsioonkaebusest (saabus kohtule 27.05.2009). Kaebuse tekstist nähtub,
et apellant vaidlustab maakohtu 20.01.2009 otsuse osaliselt ja seda osas, millega poolte menetluskulud jäeti kostja kanda. Seega vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid menetluskulude jaotuse osas ja jätab tähelepanuta apellandi vastuväited hagi rahuldamisele.
31.Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hagi ja luges kostja poolt esitatud täitmisavalduse alusel algatatud sundtäitmise täiteasjas nr 022/2008/2121 lubamatuks. Hagimenetluses menetluskulude jaotust reguleerib üldsättena TsMS § 162, mille lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätte lg 4 annab aluse reeglist kõrvale kalduda ja jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
32.Kolleegium on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei esine asjaolusid, millised annaksid aluse rakendada § 162 lg-t 4. Apellant esitas täitedokumendi sundtäitmiseks olukorras, kus talle oli ja pidi olema teada, et vastustaja soovib kinkelepinguga endale võetud kohustust seada kinkijatele eluaegne kasutusõigus ja teha kinnistusraamatusse vastav kanne täita, kuid toimingu tegemiseks on vajalik ka teiste puudutatud isikute nõusolekud, millede saamine ei sõltu vastustaja tahtest. Apellant on ise kaebuses välja toonud asjaolu, et kuu aega enne täiteavalduse esitamist kogunesid kõik asjaosalised (tütred kingisaajatena ja vanemad kinkijatena) notaribüroosse, et kanda kinnistusraamatusse kinkijate isiklik kasutusõigus, kuid notar keeldus toimingut tegemast, kuna pooleli oli kohtuvaidlus, milles V. M. hages M. E.i ja L.Malkuse vastu kinkelepingust taganemist. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, millisel mõistlikul põhjendusel apellant kujunenud olukorras otsustas pöörduda kohtutäituri poole ja seda ainult ühe kingisaaja suhtes. Takistav kohtuvaidlus lõppes alles 07.11.2008 kompromissi kinnitamisega, kohtumääruse alusel tehti 25.11.2008 vajalik kanne kinnistusraamatusse. Hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses on apellant ise möönnud, et algatatud täitemenetlus „võib olla võlgniku suhtes ebaõiglane, sest teises menetluses lahendamata tsiviilvaidluse tõttu on kohustuse täitmine raskendatud või võimatu“ (t lk 70). Täiteavalduse esitamisel võttis apellant sissenõudjana endale teadlikult riski, et kui võlgnik esitab hagi selle avalduse alusel algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hagi rahuldatakse, tuleb tal kanda vastaspoole kulud. Apellandil oli võimalik vältida vaidlusaluste kulude kandmist seeläbi, et mitte esitada täiteavaldust enne takistava kohtumenetluse lõppemist. Nüüdseks on teada, et hilisemalt avalduse esitamine enam vajalikuks ei oleks osutunudki.
33.Vastavalt TsMS § 190 lg-le 1 ei välista ega piira vastaspoolele tekkinud kulutuste hüvitamist ka eelnev menetlusabi saamine. TsMS § 180 kohaselt antakse menetlusabi vaid riigile makstavate menetluskulude kandmiseks (riigilõiv, kautsjon, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi jmt). Apellandil on võimalik menetluskulude tasumisel leida vastustajaga kohtuväline kokkulepe.
34.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel apellandi kanda.
Mare Merimaa
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.