Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Maakohtu 12.10.2007.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-06-23569 resolutsiooni punktis 2.1. sätestatud kohustust - täitma kinkelepingust (Tallinna notar Evi Paberiti koostatud ja tõestatud notariaalne kinkeleping ) tulenevad kohustused ja võimaldama kostjal tema eluajal kasutada kinnistut Harjumaal, Xxxvallas, Xxxja Xxxküla piiril nimetusega Xxx (kinnistusregistri osa nr xxx). Hageja leiab, et kostja poolt vastava täitemenetluse algatamine oli õigusvastane ja oli vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) 21 lg. 1 sätestatuga, kuna täitedokumendi täitmine sõltus sissenõudja (kostja) kohustuse samaaegsest või eelnevast täitmisest. Hageja on vaidlusaluse kinnistu kaasomanik 1/2 mõttelise osa ulatuses ja 1/2 mõttelise osa ulatuses on ME, kes omandasid kinnistul asuvad ehitised ja rajatised vastavates mõttelistes osades vallasasjadena 15.07.2003 sõlmitud ehitise kinkelepingu ja omandi üleandmise kokkuleppe ja vara tasuta kasutamise kokkuleppega oma vanematelt so. V M ja kostjalt LM , kelle ühisomandis hooned olid. Kinkelepingus leppisid hageja ja ME kui kingisaajad kokku V M ja kostjaga kui kinkijatega, et kinkijatel on õigus lepingu eset eluaegselt tasuta kasutada. Samas leppisid pooled kinkelepingus kokku selles, et peale lepingu eseme juurde kuuluva maa erastamist kingisaajate nimele koormavad viimased lepingu eseme tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kinkijate kasuks. Hageja soovis kinkelepingujärgset kohustust korduvalt täita, kuid teine kingisaaja, ME ei ole soovinud seda teha vaatamata kinkija V M poolsetele palvetele. Kinnistusraamatu (KRS) § 341 sätestab kande tegemiseks kinnistusraamatusse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusoleku kohustuse, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Puudutatud isikuks on eelkõige koormatava kinnisasja omanik Tulenevalt 15.07.2003.a. vallasvara kinkelepingust oli 2 kinkijat ja 2 kingi saajat (kelledest said hilisemad kinnistu kaasomanikud). Hageja on määranud lepingu sõlmimiseks notari juures mitmeid aegu, mille kohta saadeti ME kutsed, kuid ME notaribüroosse ei ilmunud, samuti ei ilmunud notari juurde ME koos elav kostja, kuigi teda oli samuti kutsutud. Hageja pole kunagi keeldunud oma kinkelepingujärgse kohustuse täitmisest, samuti kostja pole kunagi hageja poole pöördunud vastava nõudega. Seega tuli hagejale täieliku üllatusena kostja 10.08.2006 notariaalne kinkelepingust taganemise avaldus, kuna hageja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust ning pole kostja kasuks koormanud kinnistut isikliku kasutusõigusega ning hageja on teinud võimatuks kinnistul paiknevate ehitiste kasutamise, välja arvatud elamus asuva kahe ruumi osas. Märgitut arvestades ja tuginedes VÕS § 268 lg 1 taganes kostja hageja suhtes sõlmitud kinkelepingust. 31.08.2006 esitas hageja kostja vastu hagi tuvastada kostja 10.08.2006 tehtud 15.07.2003 kinkelepingust taganemise avalduse tühisust. Antud asja lõpetasid pooled kompromissiga, mille Harju Maakohus kinnitas 12.10.2007.a. (tsiviilasi nr. 2-06-23569), milles mõlemad pooled loobusid oma esitatud nõuetest ja jäid varasemalt kinkelepinguga sõlmitud nõuete ja tingimuste juurde. Hageja kinnitab, et ta pole mitte kordagi teinud kostjale takistusi kinnisasja kasutamiseks. Hageja on olnud ja on koheselt valmis täitma oma kohustust ja tegema tahteavalduse, millega annab nõusoleku kostja kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse märke sissekandmiseks kinnistusraamatusse, kuid vastavat märget saab hageja teha vaid koos kinnistu teise kaasomaniku ME , kes on keeldunud igasugustele dokumentidele alla kirjutamisest põhjendusel kui samaaegselt ei lahenda pooled ka kaasomandiga seotud vaidlusi. Hageja väitel ei tohiks hageja ja ME vahel kaasomandiga seotud vaidlus olla takistuseks kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, kuid ME on omapoolse vastava kohustuse täitmise seadnud sõltuvusse eel-märgitud asjaolust. Seega ME nõusoleku puudumise tõttu ei saa hageja oma kinkelepingu-järgset kohustust täita, kuna hagejal ei ole võimalik üksi täita vastavat kohustust, selleks on vajalik ka ME nõusolek, lisaks on vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse vajalik ka kostja LM enda nõusolek. Kinkelepingus kokkulepitud lepingu eseme tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kasutamise märke kandmiseks kinnistusraamatusse kinkijate kasuks on vajalik teha nii kinkijate kui ka kingisaajate ühine notariaalne avaldus, milleks peavad üheaegselt notari juurde ilmuma kõik lepingu osapooled, sealhulgas ka LM ja ME, kes samaaegselt esindab kostjat nii hageja vastu

suunatud täitemenetluses, kui on ise ka puudutatud isik kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisel. Eeltoodust tulenevalt on LMe avalduse alusel täitemenetluse algatamine AT vastu õigusvastane ja hageja palub tunnistada lubamatuks Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 28.02.2008.a. alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 022/2008/2121 AT suhtes ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei nõustu hagejaga, et täitemenetlus on algatatud õigusvastaselt ja on lubamatu. Hageja kinnitab hagis, et ta ei ole kordagi teinud kostjale takistusi vaidlusaluse kinnisasja kasutamiseks ja on valmis koheselt täitma oma kohustuse ning tegema tahteavalduse, millega annab nõusoleku kostja LMe kasuks märke tegemiseks kinnisasja osas, kuid vastavat märget saab hageja teha vaid koos teise kaasomaniku ME , kes aga on keeldunud dokumentidele alla kirjutamast, kui samaaegselt ei lahendata poolte kaasomandiga seotud vaidlusi. Samuti ei nõustu kostja sellega, nagu oleks ta pahatahtlikult pöördunud kohtutäituri poole, kes vastuolus TMS § 21 lg. 1 on alustanud sundtäitmist hageja suhtes, kontrollimata, et hageja ei saa vastavat kohustust üksi täita. Kostja väitel on hageja peamiseks hagi aluseks olevaks asjaoluks väide, et LMe esitatud täitemenetluse algatamise avaldus on õigusvastane ja seetõttu on kogu täitemenetlus lubamatu, millise seisukohaga kostja ei nõustu. Hageja täitmisavaldus on ühepoolne tehing ehk toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67). Nimetatud tahteavaldus on tehtud kohtutäiturile ja see muutus kehtivaks kättesaamisega ehk täiturile esitamisega. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud ühtegi seadusest tulenevat alust põhjendamaks kostja esitatud täitmisavalduse õigusvastasust, seega saab asuda seisukohale, et kostja esitatud täitmisavaldus ei ole õigusvastane ja on kehtiv. Täitmiseks esitatud täitedokumendi sisu kohaselt on tegemist kasutusõiguse sundtäitmisega ja asendamatu toimingu tegemise nõuetega. Antud juhul ei ole kostjal ehk sissenõudjal LM hageja AT ees mingeid kohustusi. Hagejal (võlgnikul) seevastu on kohustus täita kinkelepingust tulenevad kohustused; võimaldada LM kinnistut kasutada (kinkelepingu p. 6.1.1) ning koormata kinnistu tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega LM kasuks. Hageja poolt viidatud TMS §-d 20 ja 21 ei ole antud asjas kohaldatavad ega saa olla aluseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamisele. Kostja kinnitab, et pärast täitedokumendi (12.10.2007 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-06-23568) jõustumist 06.11.2007, ei ole tema nõudeid rahuldatud, ajatatud ega ka tasaarvestatud. Ka ei ole alates sellest ajast kuni käesoleva ajani ilmnenud asjaolusid, mis takistaksid täitemenetluse läbiviimist (eelkõige TMS §-s 48 toodud alused; sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks; kirjalik dokument, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; täitedokumendis märgitud toimingu tegemine; kohtulahend täitedokumendi tühistamise, täitemenetluse lubamatuks tunnistamise või lõpetamise kohta; võlgniku poolt kirjaliku dokumendiga tagatise andmine; sissenõudja või võlgniku surm, kui nõue või kohustus ei saa üle minna nende pärijatele). Kostja peab vajalikuks märkida, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamisel ei ole kohaldatavad materiaalõiguse sätted ja põhimõtted, kuna tegemist on menetlusõigusliku küsimusega, mida reguleerib TMS. Kui võlausaldaja on võlgniku vastu nõude juba esitanud ning kohus on vastava nõude kohtuotsusega rahuldanud või vastavas menetluses sõlmitud pooltevahelise kompromissi kohtumäärusega kinnitanud, on tegemist juba pooltevahelise menetlusõigusliku suhtega ning jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude vabatahtliku täitmata jätmise korral nõude sundkorras maksma panemisega, mille menetlemisele kohaldatakse TMS-i. Seega tuleks jätta tähelepanuta hageja väited kostja või tema esindaja pahatahtlikust käitumisest täitmisavalduse esitamisel. Kostja väitel ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu 12.10.2007 kompromissi kinnitav kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-06-23568 (jõustunud 06.11.2007) on täitedokumendiks TsMS § 2 lg

1 p 1 kohaselt ja selle nõude sundkorras maksmapanemise tähtaeg ei ole möödunud. Hageja viited TsÜS §-le 138 lg 2 on seega asjakohatud ja hageja on valinud oma õiguste kaitseks ebaõige õiguskaitsevahendi. Kui hageja on seisukohal, et tema kohustuste täitmist takistab keegi kolmas isik, siis nimetatud küsimused on võimalik lahendada just täitemenetluse käigus kohtutäiturile seadusega pandud õiguste ja kohustuste realiseerimise kaudu. Kostja märgib, et poolte kokkulepe jäi 28.01.2008 notari juures sõlmimata mitte 3-isiku ME süü tõttu, vaid seetõttu, et asjaosalised ei olnud teavitanud notarit käimasolevast menetlusest Harju Maakohtus, kus V M kui üks kinkijatest nõuab ME kinki tagasi. Seega tulnuks hagejal taotleda kohtult täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel, mitte aga täitemenetluse lubamatuks tunnistamist. Antud juhul on täitemenetlus TMS kohaselt igati lubatav, kuid see võib olla võlgniku suhtes ebaõiglane, sest teises menetluses lahendamata tsiviilvaidluse tõttu on kohustuse täitmine raskendatud või võimatu. Eeltoodu alusel leiab kostja, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta pole mitte kordagi teinud kostjale takistusi vaidlusaluse kinnisasja kasutamiseks ja ta on valmis koheselt täitma oma kohustused. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuistung 02.12.2008.a. kohtuistungil palus hageja esindaja kohtul toimiku materjalide juurde võtta Harju Maakohtu 07.11.2008 kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-06-23584 V M , AT (endine M), ME ja LMe vahel kompromissi kinnitamise kohta tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises ning AT (endine M) ja ME antud nõusolekul ja V Me ja LMe avaldatud soovil vastava kande tegemiseks kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosas nr. xxx. Kostja esindaja palus kohtul toimiku materjalide juurde võtta 25.11.2008 seisuga kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr. xxx väljatrüki, millest nähtuvalt on kinnistusraamatusse sisse kantud isiklik kasutusõigus elamule ühiselt V Me ja LM kasuks ning 26.11.2008 täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas nr. 022/2008/2121. Pooltel vastastikku teineteise materjalide vastuvõtmise osas vastuväiteid ei olnud ja kohus võttis poolte esitatud materjalid toimikusse. Maakohtu põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud haginõude juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja AT (endine M) esitas 09.04.2008 kohtule hagi LMe vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna LMe 27.02.2008.a. täitmisavalduse alusel Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus) poolt 29.02.2008 algatatud sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2008/2121 AMe vastu oli algatatud õigusvastaselt ja oli vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) 21 lg. 1 sätestatuga, sest täitedokumendi täitmine sõltus sissenõudja (kostja) kohustuse samaaegsest või eelnevast täitmisest. Hagi kohaselt sissenõudja LM täitmisavalduse järgi nõude sisuks oli kohustada A T (endine M ) täitma Harju Maakohtu 12.10.2007.a. kohtumääruses nr. 2-06-23569 p.2.1. sätestatud kohustused tulenevalt kinkelepingust (tlk. 22-24, 26-30). LM volitas nii kohtus kui täitemenetluses ennast esindama tütar ME (volitus kehtis 26.03.2007 kuni 01.12.2008) (tlk.17). Seega sissenõudja täitmisavaldusest tulenevalt oli kohtutäituri algatatud täiteasja nr 022/2008/2121 nõude sisuks kohustada võlgnikku AM täitma Harju Maakohtu 12.10.2007 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-0623569 resolutsiooni punktis 2.1. sätestatud kohustust - täitma kinkelepingust (Tallinna notar Evi

Paberiti koostatud ja tõestatud notariaalne kinkeleping ) tulenevad kohustused ja võimaldama LM tema eluajal kasutada kinnistut Harjumaal, Xxxvallas, Xxxja Xxxküla piiril nimetusega Xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx) (tlk.18-21). Hageja on vaidlusaluse kinnistu kaasomanik 1/2 mõttelise osa ulatuses ja 1/2 mõttelise osa ulatuses on ME. Hageja väitel soovis ta kinkelepingujärgset kohustust korduvalt täita ja ei ole kunagi keeldunud selle kohustuse täitmisest, kuid ta ei saanud seda kuidagi üksi teha, kuna Kinnistusraamatu (KRS) § 341 sätestab kande tegemiseks kinnistusraamatusse puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusoleku kohustuse. Selleks oli vaja teha notariaalne avaldus kinnistu koormamiseks asjaõigusega V Me ja kostja LMe kasuks, milleks pidid, tulenevalt 15.07.2003 vallasvara kinkelepingust, nii kinkijad (V M ja LM) kui kingisaajad (AM ja ME) (kelledest said hilisemad kinnistu kaasomanikud) minema üheaegselt notaribürosse sõlmima notariaalset asjaõiguslepingut, st. kinkelepingus kokkulepitud lepingu eseme tasuta ja tähtajatuks isikliku kasutusõigusega kasutamiseks .kinkijate kasuks. Seega on vajalik vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse ka kostja LM enda nõusolek. Hageja kinnitusel on ta määranud lepingu sõlmimiseks notari juures mitmeid aegu, mille kohta ME saadeti kutsed, kuid ME notaribüroosse ei ilmunud, samuti ei ilmunud notari juurde ME a koos elav kostja LM, kuigi teda oli samuti kutsutud. Samuti ei ole hageja enda kinnitusel mitte kordagi teinud kostjale takistusi kinnisasja kasutamiseks. Hageja on olnud kogu aeg koheselt valmis täitma oma kohustuse ja tegema tahteavalduse, millega annab nõusoleku kostja kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse märke sissekandmiseks kinnistusraamatusse, kuid vastavat märget saab hageja teha vaid koos kinnistu teise kaasomaniku ME, kes on keeldunud igasugustele dokumentidele alla kirjutamisest ja kinkijate, s.t. V Me ja LM notariaalselt antud nõusoleku alusel. Seega tuli hagejale üllatusena kostja (LM ) 10.08.2006 notariaalne kinkelepingust taganemise avaldus, kuna hageja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust ning pole kostja kasuks koormanud kinnistut isikliku kasutusõigusega ning hageja on teinud võimatuks kinnistul paiknevate ehitiste kasutamise, välja arvatud elamus asuva kahe ruumi osas, mistõttu tuginedes VÕS § 268 lg 1 taganes kostja hageja suhtes sõlmitud kinkelepingust. 31.08.2006 esitas hageja kostja vastu hagi tuvastada kostja 10.08.2006 tehtud 15.07.2003 kinkelepingust taganemise avalduse tühisust Antud asja lõpetasid pooled kompromissiga, mille Harju Maakohus kinnitas 12.10.2007.a. (tsiviilasi nr. 2-06-23569), milles mõlemad pooled loobusid oma esitatud nõuetest ja jäid varasemalt kinkelepinguga ettenähtud nõuete ja tingimuste juurde. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi oli esitatud põhjendamatult. Kostja ei nõustu hagejaga, et täitemenetlus on algatatud õigusvastaselt ja lubamatult. Samuti ei nõustu kostja sellega, nagu oleks ta pahatahtlikult pöördunud kohtutäituri poole, kes vastuolus TMS § 21 lg. 1 on alustanud sundtäitmist hageja suhtes, kontrollimata, et hageja ei saa vastavat kohustust üksi täita. Täitmiseks esitatud täitedokumendi sisu kohaselt on tegemist kasutusõiguse sundtäitmisega ja asendamatu toimingu tegemise nõuetega. Antud juhul ei ole kostjal ehk sissenõudjal hageja ees mingeid kohustusi. Hagejal (võlgnikul) seevastu on kohustus täita kinkelepingust tulenevad kohustused; võimaldada LM kinnistut kasutada (kinkelepingu p. 6.1.1) ning koormata kinnistu tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega LMe kasuks. Hageja poolt viidatud TMS §-d 20 ja 21 ei ole antud asjas kohaldatavad ega saa olla aluseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamisele. Kostja väitel pärast täitedokumendi (12.10.2007 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-06-23568) jõustumist 06.11.2007 ei ole tema nõudeid rahuldatud. Ka ei ole ilmnenud asjaolusid, mis takistaksid täitemenetluse läbiviimist. Kui võlausaldaja on võlgniku vastu nõude juba esitanud ning kohus on vastava nõude kohtuotsusega rahuldanud või vastavas menetluses sõlmitud pooltevahelise kompromissi kohtumäärusega kinnitanud, on tegemist juba pooltevahelise

menetlusõigusliku suhtega ning jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude vabatahtliku täitmata jätmise korral nõude sundkorras maksma panemisega, mille menetlemisele kohaldatakse TMS-i. Seega tuleks jätta tähelepanuta hageja väited kostja või tema esindaja pahatahtlikust käitumisest täitmisavalduse esitamisel. Harju Maakohtu 12.10.2007 kompromissi kinnitav kohtumäärus (jõustunud 06.11.2007) on täitedokumendiks TsMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt ja selle nõude sundkorras maksmapanemise tähtaeg ei ole möödunud. Hageja viited TsÜS §-le 138 lg 2 on seega asjakohatud ja hageja on valinud oma õiguste kaitseks ebaõige õiguskaitsevahendi. Kui hageja on seisukohal, et tema kohustuste täitmist takistab keegi kolmas isik, siis nimetatud küsimused on võimalik lahendada just täitemenetluse käigus kohtutäiturile seadusega pandud õiguste ja kohustuste realiseerimise kaudu. TMS § 21 lg 1 kohaselt, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Hageja esitas tõendina Tallinna notar Evi Paberiti poolt tema notaribüroos 15.07.2003 koostatud ja tõestatud (notari ametitoimingu number XXX) ehitiste kinkelepingu ja omandi üleandmise kokkuleppe ja vara tasuta kasutamise kokkuleppe (antud asjas „kinkeleping“), mille sõlmisid V M ja LM kui „kinkijad“ ning AM ja ME kui „kingisaajad“ (tlk. 26-30). Nimetatud kinkelepingu kohaselt omandasid kingisaajad AM ja ME ehitised ja rajatised vastavates mõttelistes osades vallasasjadena oma vanematelt, s.o. V M ja LM , kelle ühisomandis hooned olid. Kinkelepingu p. 6 kohaselt kingisaajad AM ja ME leppisid kinkijatega V Me ja LM kokku, et kinkijatel on õigus lepingu eset eluaegselt tasuta kasutada. Samas leppisid pooled kinkelepingus kokku selles, et peale kinkelepingu eseme juurde kuuluva maa erastamist kingisaajate nimele koormavad viimased kinkelepingu eseme tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kinkijate kasuks. Hageja esitas tõendina Tallinna notar Evi Paberiti poolt tema notaribüroos 15.07.2003 koostatud ja tõestatud (notari ametitoimingu number XXX) ehitiste kinkelepingu ja omandi üleandmise kokkuleppe ja vara tasuta kasutamise kokkuleppe (kogu otsuse ulatuses „kinkeleping“), mille sõlmisid V M ja LM kui „kinkijad“ ning AM ja ME kui „kingisaajad“. Nimetatud kinkelepingu kohaselt omandasid kingisaajad AM ja ME ehitised ja rajatised vastavates mõttelistes osades vallasasjadena oma vanematelt, s.o. V M ja LM , kelle ühisomandis hooned olid. Kinkelepingu p.6 kohaselt kingisaajad AM ja ME leppisid kinkijatega V Me ja LM kokku, et kinkijatel on õigus lepingu eset eluaegselt tasuta kasutada. Samas leppisid pooled kinkelepingus kokku selles, et peale kinkelepingu eseme juurde kuuluva maa erastamist kingisaajate nimele koormavad viimased kinkelepingu eseme tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kinkijate kasuks (tlk. 26-30). Hageja esitas tõenditena Harju Maavanema korralduse nr.1892-k, 25.09.2003, mille alusel said ME ja AM õiguse ostueesõigusega erastada kinkelepingu eseme juurde kuuluva maa ja 07.01.2004 ostu-müügilepingu, mille alusel nad ostsid erastatava maa Eesti Vabariigilt (tlk.32-35). Seejärel tekkis ME ja AM õigus kanda neile kuuluv maatükk koos selle olulise osaga (ehitised ja rajatised) kinnistusraamatusse, misjärel maatükk muutus kinnisasjaks. Hageja tõendas kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr xxx väljatrükiga, millelt nähtuvalt on kinnistusraamatusse sisse kantud kinnistu omanikena AM ja ME, mõlemad võrdselt 1/2 kaasomandist. Kinnistusregistri registriosa nr xxx (endine 88886) on avatud 21.04.2004.a. (tlk. 14). Seega oli vallasasja kinkelepingu ese seoses maa erastamisega ja selle kandmisega kinnistusraamatusse muutunud kinnisasjaks. Kinnistusraamatusse kannete sissekandmine toimub kinnistamisavalduste esitamisega. Kinnistus-raamatuseadus (KRS) §34 lg. 1 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p-d 1 ja 7 sätestavad, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel koormatava kinnisasja

omanik või koormatava asjaõiguse omaja ja käsutuspiirangu kandmisel kinnistusraamatusse kinnisasja omanik ja puudutatud õiguse omaja. KRS § 341 lg 5 kohaselt puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud. Seega alates 21.04.2004.aastast, kui kinkelepingu lepinguese oli kantud kinnistusraamatusse kinnisasjana ja kingisaajad AM (nüüd T) ja ME olid sisse kantud kinnistusraamatu kinnistusregistri registriossa nr xxx kaasomanikena (võrdsetes kaasomandi osades), muutus võimalikuks täita kinkelepingu punktis 6.1.2. ettenähtud AMe (nüüd T) ja ME kohustus koormata neile kuuluv kuuluv kinkelepingu ese tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega V M ja LM kasuks. Tulenevalt kinnistusraamatu ülalmärgitud sätetest, pidid selleks kõik kinkelepingu osapooled üheaegselt minema notari juurde notariaalse kinnistamisavalduse tegemiseks kinnistu asjaõigusega koormamiseks. Nimetatud notariaalset avaldust ei olnud ühelgi osapoolel võimalik üksi teha, seega ka mitte ATl. Seega on igati põhjendatud hageja väide, et ta ei saanud üksi täita kinkelepingu punktist 6.1.2. tulenevat kohustust ja kanda kinnistusraamatusse sisse LM kasuks tema õiguse lepingu eseme tasuta ja tähtajatuks kasutamiseks. Hageja oli seotud kõigi teiste kinkelepingu pooltega ja nende tahtega. Tuleb märkida, et notariaalses kinnistamisavalduses lepingu pooled väljendavad oma tahet, kas nad soovivad nende kasuks nimetatud õigust kinnistusraamatusse sisse kanda ja kinnistusraamatu omanikud väljendavad tahet, et nad on nõus sellise kandega. Kinkelepingu osapooled erinevatel põhjustel ei leidnud ühist aega ega võimalust minna koos notari juurde vastavat asjaõiguslepingut sõlmima, et kinkelepingu punktis 6.1.2 kokkulepitu kinnistusraamatusse sisse kanda. Selle asemel tegi LM 10.08.2006 notarile kinkelepingu ülesütlemise avalduse, kuna AM ei täida oma kinkelepingujärgset kohustust; ei kanna kinnistusraamatusse sisse tema õigust ja teeb takistusi kinnisvara kasutamisel. Nimetatud avalduse vaidlustamiseks oli AT (endine M ) sunnitud 31.08.2006 pöörduma kohtusse hagiga LM vastu 10.08.2006 tehtud 15.07.2003 kinkelepingust taganemise avalduse tühisuse ja sellest tulenevalt hageja kohustuse puudumise sõlmida asjaõigusleping omandi ülekandmiseks (tsiviilasi nr. 2-06-23569). Hageja esitas tõendina Harju Maakohtu 12.10.2007. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-06-23569 (tlk.22-24). Antud hagiasja poolteks olid AT (endine M) ja LM. Menetlus asjas lõpetati poolte kompromissiga, mille p. 2.1. järgi LM loobus 10.08.2006 tehtud 15.07.2003 kinkelepingust taganemise avalduses AM esitatud ettepanekust sõlmida asjaõigusleping esimesel võimalusel ja ei nõua AM vastava kinnisasja (kinnistusregistri registriosa number xxx) omandi ülekandmist ning tal puuduvad AMe omandi osas viidatud kinnisasja suhtes mistahes nõuded ning AM omakorda kinnitas, et täidab kinkelepingust tulenevad kohustused ja ei tee LM tema eluajal takistusi kinnistu kasutamiseks. Ülalmärgitud AT (endine M) ja LMe vahel sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud kompromiss lahendas vaid antud tsiviilasja poolte AT (endine M) ja LM erimeelsused ja taastas olukorra, kus kõigil kinkelepingu osapooltel oli jälle võimalus minna üheskoos notari juurde notariaalse avalduse tegemiseks, et kinkelepingu puntis 6.1.2. kokkulepitu kanda AT ja ME kuuluvale kinnisasjale. Kompromissi punkti 2.1. järgi ei saanudki mingeid kokkuleppeid sõlmida ME ega V Mega, sest nad ei olnud selle tsiviilasja pooled. Kompromissi sama punkti mõtte kohaselt AT avaldab, et ta täidab kinkelepingust tulenevad kohustused, kuid ta ei saa seda mingil juhul üksi, ilma teiste lepinguosalisteta teha, sest kinkeleping ei olnud sõlmitud ainult AT ja LMe vahel. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatult ja õigustatult vaidleb vastu täitemenetluse algatamisele ja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna täitemenetluse algatamiseks aluseks olev Harju Maakohtu 12.10.2007 kohtumääruse (tsiviilasjas nr 2-06-23569) p. 2.1. koosmõjus 15.07.2003 kinkelepingu punktiga 6.1.2. ei võimaldanud kohtutäituril kuidagi kohustada või sundida AT ükskinkelepingu punktis 6.1.2. ettenähtud kohustust täitma, kuna kinkelepingu pooled ei olnud ainult AT ja LM. Kohus ei nõustu kostja väitega, et täitmiseks esitatud täitedokumendi sisu kohaselt on tegemist kasutusõiguse sundtäitmisega ja asendamatu toimingu tegemise nõuetega ainult hageja (võlgniku)

suhtes, kellel on täita kinkelepingust tulenevad kohustused LMe (kinkelepingu p. 6.1.2 alusel) suhtes. Kohus on eel pool selgitanud asjaolud, miks hageja ainuisikuliselt ei saanud täita ei kinkelepingu p. 6.1.2. ega kohtulikku kompromissi p.2.1. kohustust. Hageja ei ole kunagi keeldunud minemast notari juurde vastava notariaalse avalduse tegemiseks ja nimetatud asjaolu ei ole kostja kordagi väitnud. Seega kostja väide, et antud juhul ei ole kostjal ehk sissenõudjal hageja ees mingeid kohustusi on alusetu. Kostja kohustuseks oli, peale kinkelepingu eseme kandmist kinnistusraamatusse, minna koos teise kinkija V Me ja kingisaajate, oma tütarde AT ja ME notari juurde ja sõlmida kinnistusraamatuseaduse sätestatu kohaselt ühine notariaalne avaldus kinkelepingujärgse õiguse kandmiseks kinnistusraamatusse. 02.12.2008.a. kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule Harju Maakohtu 07.11.2008 kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-06-23584 V M , AT (endine M), ME ja LM vahel kompromissi kinnitamise kohta tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises ning AT (endine M) ja ME antud nõusolekul ja V Me ja LMe avaldatud soovil vastava kande tegemiseks kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosas nr. xxx (tlk. 79-81). Nimetatud kohtumäärusest nähtub, et selle kohtuvaidluses esitas V M hagi ME ja LM vastu, 3-s isik AT. Nimetatud kohtumäärus tõendab veelkord, et ATl ei olnud võimalik ainuisikuliselt täita kinkelepingu p. 6.1.2. ja 12.10.2007.a. kohtumäärusega (tsiviilasi 2-06-23569) kinnitatud kompromissi p. 2.1. järgseid kohustusi, sest kinkelepingu pooled ja hilisemad kinnisasja kaasomanikud ei suutnud alates 21.04.2004 kokku leppida ühes lihtsas asjas – minna koos notari juurde ja teha ühine notariaalne avaldus kinkelepingu eseme tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks AT (endine M) ja ME kinnistule V M ja LM kasuks. Kostja esindaja palus kohtul toimiku materjalide juurde võtta 25.11.2008 seisuga kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr. xxx väljatrüki, millest nähtuvalt on kinnistusraamatusse sisse kantud isiklik kasutusõigus elamule ühiselt V M ja LM kasuks ning 26.11.2008 täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas nr. 022/2008/2121 (tlk. 82-84). Poolte kohtuistungil esitatud tõenditest nähtuvalt on kinnitust leidnud, et hageja ei saanud ainuisikuliselt täita kinkelepingu p. 6.1.2. ja 12.10.2007.a. kohtumäärusega (tsiviilasi 2-06-23569) kinnitatud kompromissi p. 2.1. järgseid kohustusi, vaid selleks oli vaja kõigi kinkelepingu poolte, sealhulgas ka kostja soovi ja tahet.. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna käesolevaks ajaks on 07.11.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-06-23584 V Me, AT (endine M), ME ja LM vahel kinnitatud kompromiss tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises ning AT (endine M) ja ME on andnud nõusoleku ja V M ja LM on avaldatud soovil vastava kande tegemiseks kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosas nr. xxx ja nimetatud kanne on ka 25.11.2008 seisuga sisse kantud kinnistusraamatu kinnistusregistri registriossa nr. xxx ning seejärel on 26.11.2008 tehtud täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas nr. 022/2008/2121, siis sisuliselt on kinkelepingu punkt 6.1.2. kinkijate ja kingisaajate poolt täidetud läbi kohtuvaidluste. Seega on lõpetatud ka antud hagi avalduse esitamise aluseks olnud LMe 27.02.2008.a. täitmisavalduse alusel Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus) 29.02.2008 algatatud sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2008/2121 AT (endine M) vastu . Kohtuistungil kostja esindaja märkis, et käesolevaks ajaks on kostja nõue rahuldatud ja ta pidas võimalikuks asja menetlus lõpetada ning poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja ja tema esindaja nõustusid küll asjaoluga, et kinkelepingu punktist .6.1.2 tulenev kohustus on kostja suhtes täidetud, kuid hageja ainuisikuliselt ei ole andnud mingit põhjust antud asja kohtumenetluseks, vaid ta on ülalmärgitud asjaoludel sunnitud vaidlustama tema suhtes kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlust ning seetõttu ei nõustu hageja kandma antud asjas menetluskulusid, vaid palub hageja tema menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus, kuulanud ära poolte seiskohad ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid esitatud kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja tagasiulatuvalt lugeda LMe 27.02.2008.a.

täitmisavalduse alusel Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse 29.02.2008 algatatud sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2008/2121 AT (endine M) vastu lubamatuks tunnistatuks. Kohtu hinnangul tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kuna antud asjas poolte vaheline vaidlus on sisuliselt lõppenud ja nõuded vastavalt kinkelepingu ja 7.11.2008 kohtumääruse (tsiviilasjas nr. 2-06-23584) alusel ning kinnistusraamatuseaduse sätestatud nõuete kohaselt täidetud, siis kohus TsMS § 386 lg. 4 mõtte kohaselt tühistada kohtuotsusega Harju Maakohtu 10.04.2008 kohtumääruse alusel rakendatud hagi tagamise abinõu, millega hagi tagamiseks peatati LMe avalduse alusel toimuv sundtäitmine täiteasja nr. 022/2008/2121, kuna täitemenetlus on 26.11.2008 täitemenetluse lõpetamise otsusega täiteasjas nr 022/2008/2121 on lõpetatud. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kanda kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.