Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-21644 menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Asjaolud Lindorff Eesti AS esitas 13.05.2009 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi Paul Koppeli vastu 14653.11 krooni põhivõla, intressi ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine AS Sampo Pank) ja kostja 18.07.2006.a. limiidilepingu nr xxxxxxxxxxxxx, millega pank võimaldas kostjal kasutada limiiti summas 15000 krooni intressiga 19 % aastas. Kostja kohustus limiidi tagastama 18.07.2010. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt, ütles pank 31.07.2007 lepingu üles. 29.11.2007 loovutas pank nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 14653.11 krooni põhivõlga, 4167.93 krooni sissenõutavaks muutunud viivist ja tasumata intresse 2032.70 krooni ning lisaks alates 9.05.2009.a viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud sissenõutavaks muutunud, 0,052 % päevas põhivõla summalt päevas kuni põhivõla kohase täitmiseni.

KOHTU SEISUKOHAD

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade edastatud. Kostja on menetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud. Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagejat on teavitatud kostja seisukohtadest. Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on tulenevalt 29.11.2007.a nõude loovutamise lepingust võlasuhe 18.07.2006.a sõlmitud limiidilepingust nr 480JM20609866. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud AS-i Sampo Pank poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Pooled on kokku leppinud intressimääras 19 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 19 % põhivõlalt aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 14653.11 krooni, seisuga 8.05.2009.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 4167.93 krooni ja intress 2032.70 krooni.

2-09-21644 TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 08.05.2009, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 9.05.2009.a 0,052% põhinõude summast päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 3000 kroonija riigilõivu 100 krooni hagimaterjalide avalikult kättetoimetamise eest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3100 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.