Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-73017
Tsiviilasi
Tarmo Kütt hagi OÜ Kastre Tööstus vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
22 400 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Tarmo Kütt, kostja OÜ Kastre Tööstus, rk 10291607, asukoht Vana-Kastre küla, Mäksa vald, 62302, Tartumaa; kostja esindaja juhatuse liige Jaan Peets.
Kohtuistungi aeg
13. august 2009
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1, 174 lg 1 ja 3, 178 lg 1, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata Tarmo Küti (Kütt) hagi OÜ Kastre Tööstus vastu töövaidluses. Poolte menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõue ja põhjendused 09.04.2006 sõlmiti hagejaga tööleping töötamiseks kostja juures autojuhina. 01.07.2007 tehti lepingumuudatus, mille kohaselt oli hageja töötasuks 70 krooni tund ja kilomeetri tasuks 1,30 krooni. Hageja ei pööranud töölepingule tähelepanu, kuna sai oma töötasu vastavalt tema poolt esitatud tööaruannetele kuni 2008. aasta maini kätte. Osa palgast kandis Kastre Tööstus hageja arvele ja osa palka sai hageja sularahas kätte. Hageja sai osalisest ümbrikupalga saamisest teada siis, kui esitas töövaidluskomisjonile avalduse. Hageja tõendab oma väiteid autojuhi kaardiga, mis salvestas hageja tööaja ja kasutatud autod ning panga väljavõttega. Hagejal on osaliselt saamata 2008. aasta juuni, juuli ja augusti palk ning puhkuseraha kokku summas 22 400 krooni. Kostja vastuväited Tarmo Kütt on kostjaga sõlmitud töölepingu isiklikult allkirjastanud ning nõustunud töölepingu tingimuste ja muudatustega. OÜ-s Kastre Tööstus makstakse kõikidele töötajatele töötasu palgalehe alusel kas sularahas või pangaülekandega. Hagejal oli välja teenitud puhkust 23 kalendripäeva. Hageja läks puhkusele ja puhkuse ajal esitas avalduse päevapealt lahkumiseks. Kuna hageja algatusel töölepingu lõpetamisega päevaks oli talle üle kantud välja töötatud aja eest puhkusetasu, siis saamata puhkusetasu osas täiendavat lõpparvet hagejale ei makstud. Puhkusetasu arvestamisel võetakse aluseks puhkusele eelneva 6 kuu töötasud. 2008. aasta puhkusetasu arvestuses on tekkinud viga andmete kopeerimisel puhkusetasu arvestaja poolt. Arvestuse aluseks jäid ekslikult 2007. aasta alguse nelja kuu suuremad töötasud. Seega ekslikult arvestati hagejale puhkusetasu rohkem 2723 krooni brutotasuna. Hageja töötasust peeti kinni ka elatusraha. Kostja on hageja ees täitnud kõik oma kohustused. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada palgaseadust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tarmo Kütt töötas tööandja juures perioodil 09.04.2006 kuni 05.08.2008. Vaidlus on 2008. aasta juuni, juuli ja augusti töötasu suuruse ja sellest tulenevalt puhkusetasu suuruse üle. Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja kuupalgaks 1. jaanuarist 2008. aastast 4350 krooni. Lisatasu võis tööandja maksta vastavalt tööpanusele. Kostja esitatud 2008. aasta juuni- ja juulikuu palgaarvestuse järgi on hageja saanud juunis põhipalka 4350 krooni ja lisatasu 2620 krooni, kokku 6970 krooni. Juulis on hageja saanud põhipalka 3783 krooni, lisatasu 617 krooni ja puhkusetasu 8580 krooni, kokku 12 980 krooni. Seda kinnitavad ka Maksu- ja Tolliameti esitatud andmed. Maksu- ja Tolliameti andmed hagejale kostja poolt tehtud väljamaksete kohta ühtivad 2008. aasta kõikide kuude osas kostja esitatud palgateatises esitatud summadega. Augustis töötatud kolme päeva eest mõisteti töövaidluskomisjoni otsusega kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 652,50 krooni. Kostja on selle summa hagejale tasunud. Hageja ei ole tõendanud töötasu suuruse (tunnitasu ja kilomeetritasu) kokkulepet, mistõttu tema poolt esitatud tööaja arvestus ja läbitud kilomeetrite arvestus ei tõenda, et hageja pidi saama rohkem palka, kui talle kostja poolt välja maksti. Kaartidelt ei nähtu, et hagejale oleks tulnud maksta läbitud kilomeetrite eest eraldi tasu või et tema tunnitasu oleks erinev töölepingus kokkulepitust. Hageja kontoväljavõttelt on näha, et hageja on teinud arvele sularaha sissemakseid. Samas ei ole hageja tõendanud ühegi tõendiga, et sissemakstud raha pärineb kostjalt. Sissemaksete analüüsist nähtub, et sularahas on igakuuliselt juurde makstud nii palju, et hageja kontol oleks piisav summa laenumakse ja intressi, kokku ca 8000 krooni, tasumiseks. Ülejäänud sularaha olevat hagejal kulunud äraelamiseks. Kohus on seisukohal, et sellise konto väljavõttega, kus enne vastava kuu 15.-ndat kuupäeva on kontole kantud sularaha selliselt, et kontol oleks piisav
summalaenumakse ja intressi tasumiseks, ei tõenda kostja kohustust maksta hagejale täiendavalt töötasu. Sellisel juhul tuleks kohtul asuda seisukohale, et kostja võlgneb hagejale töötasu ulatuses, mis jääb puudu kontol 8 000 krooni olemasoluks enne 15. juulit ja 15. augusti ning lisaks veel mingi summa hageja nö äraelamiseks. Hageja nõue saada juunikuu eest palka veel 7 400 krooni ja juulikuu eest veel 13 000 krooni on tõendamata. Samuti ei ole kohtul alust kostjalt välja mõista hageja saamata palk augustikuu eest summas 2000 krooni ja puhkusetasu, arvestades hagejapoolt nõutavat kuupalka. Vaidlusalusel perioodil kehtinud palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Kohus leiab, et hageja on saanud palka vastavalt töölepingus kokkulepitud tingimustele: põhipalgana ja lisatasudena ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.... Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.