1.Harju Maakohtu 17.10.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.18.06.2008 esitas Boriss Nikolajev kohtusse hagi GÜ Urg vastu dokumendi väljanõudmiseks. Boriss Nikolajev on GÜ Urg liige alates 14.02.2000 ja tema ainukasutuses on garaažiboks nr x, pindalaga 21,125 m2, liikmemaksumäär 21125/807000. 09.01.2008 sõlmis hageja M. O. garaažiühistu osaku müügilepingu, mille kohaselt sai hageja ostjalt 70 000 krooni. Tehingu notariaalseks vormistamiseks pöördus hageja 25.01.2008 avaldusega kostja poole tõendi väljastamiseks. Kostjalt sai hageja eitava vastuse, sest 27.12.2007 Harju Maakohtu määruse alusel jäeti käiguta kostja avaldus registrisse kande tegemise kohta, kuna esitatud avalduses olid puudused. Ka notar pöördus kostja poole, kuid saadetud vastuses ei olnud kõiki tehingu sooritamiseks vajalikke andmeid.
2.Hageja taotles kohtult kostja kohustamist väljastama hagejale vastavas vormis tõendi notariaalse tehingu vormistamiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on kostja liige alates 14.02.2000 ja tema ainukasutuses on garaažiboks kehtetu vana ehitusplaani alusel pindalaga 18 m2, aga tegelikult on umbes 21,125 m2. Garaažiboksi endine number on X. 21.12.2007 esitas kostja kandeavalduse garaažiühistu hooneühistuks ümberkujundamise kohta. Alates kandeavalduse esitamisest on kostja ümberkujundamise protsessis, mis on lõpule viimata, sest puudub garaažihoone jaotuse plaan. 03.03.2008 Harju Maakohtu määrusega on kostjale antud tähtaeg 300 päeva hoonejaotusplaani koostamiseks ja registrile esitamiseks.
4.Ainult ühistule kuuluva hoone plaanis võib kindlaks määrata ja liikmelisuse numbriga tähistada iga liikme ainukasutuses olev hooneosa. Kuna käesoleval momendil puudub muudetud ehitusplaan, kasutusluba ja hoonejaotusplaan, siis ei ole võimalik esitada hagejale tema ainukasutuses oleva hooneosa pindala ja seega ei saa arvestada ja määrata liikmemaksumäära väljendatud hariliku murruna. Puuduvad andmed iga garaažiboksi pinna suuruse kohta. Kostjal on võimalik hagejale väljastada tõend alljärgnevate andmetega: Boriss Nikolajev, isikukood XXXXXXXXXXX on garaažiühistu URG (registrikood 80122504) liige alates 14.02.2000.a. s.o ühistu asutamise algusest. Boriss Nikolajev kasutab endise garaažiboksi nr X (uue ehitusplaani projekti järgi toimub uus garaažibokside numeratsioon), mille täpne suurus ei ole teada (pind alates 18,0 m2 kuni 21,125 m2. Boriss Nikolajevi poolt on tasutud osamaks summas 35 786 krooni. Liikmelisus ei ole koormatud või kitsendatud. Seoses ehitusplaani, kasutusloa ja hoonejaotusplaani puudumisega ei ole võimalik arvestada notari poolt nõutava liikmemaksumäära väljendatud hariliku murruna. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja kohustas GÜ-t Urg esitama Boriss Nikolajevile tõendi, mis peab sisaldama andmeid, kas hageja on kostja liige, mis kuupäevast ja aastast alates 2(4)
(võimalusel viidata üldkoosoleku protokollile), mis nr ja kui suurt garaažiboksi (ruutmeetrites) hageja kasutab, millises summas, mis kuupäeval ja aastal on tasutud liikme osamaks, kas liikmelisusel on koormatisi, kitsendusi ja milline on liikmemaksu määr hariliku murruna. Menetluskulud jäid kostja kanda.
6.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et Boris Nikolajev on GÜ Urg liige ning talle kuulub GÜ-s Urg garaažiboks nr X.
7.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on kohustatud väljastama hagejale tõendi notariaalse tehingu vormistamiseks.
8.Seaduses puudub otseselt säte, mis reguleeriks nimetatud juhtudel kostja kohustust koostada hageja jaoks dokument. TsÜS § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest põhimõttest. Kuna hageja soovib müüa oma osakut ja vajab selleks kostja poolt koostatud ja kindlate andmetega varustatud dokumenti, et tehing notariaalses korras vormistada, peaks kostja tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest tegema kõik selleks, et hageja tehingu teha saaks (VÕS § 7 lg 1). Õigussuhtele lähedase suhtega analoogne säte sisaldub VÕS § 1015, milles sätestatu kohaselt on teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omaval isikul õigus valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Analoogia alusel on hagejal õigus nõuda seda, et kostja koostaks tema valduses olevate dokumentide alusel tõendi, milles kajastuksid kostja valduses olevad andmed. Kostja vastuväide, et kuna garaažiühistu on ümberkujundamisel, siis ei saa nõutud tõendit esitada, ei ole asjakohane. Garaažiühistu saab esitada tõendi olemasolevate andmete alusel ja selgitada ning põhistada, et olukord on muutumas. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9.GÜ palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi tõendite hindamisel. Kohus on kohustanud kostjat esitama hagejale tõendi, millele kantavaid andmeid tõendatult ei eksisteeri ning jätnud ilma põhjendusteta hindamata tõendid, mis andmete puudumist kinnitavad.
10.Maakohus ei ole TsMS § 442 lg 8 rikkumisega põhjendanud, miks ei oma tähtsust menetluse käigus tõendina esitatud Harju Maakohtu kohtunikuabi 27.12.2007 ja 03.03.2008 määrused, kuivõrd nende tõendite analüüsimisel oli kohtul võimalik tuvastada, et hoone jaotusplaan, mille alusel kostja saanuks hagejale nõutud andmeid esitada, puudus.
11.Hoonejaotusplaani puudumise tõttu ei ole võimalik välja selgitada hageja liikmemaksumäära ega asjaolu, et hagejale kuulub garaažiboks nr X.
12.Kohus leides, et kostja saab esitada tõendi nn „olemasolevate andmete“ alusel ja selgitada ning põhistada, et olukord on muutumas, pidi kohus tuvastama TsMS § 3 lg 1 järgi kohtusse pöördumise õiguse eelduseks oleva isiklike tsiviilõiguste rikkumise puudumise. Kohus jättis tähelepanuta hageja enda poolt esitatud tõendi ning tuvastamata, et täpselt sellise sisuga tõendi on kostja hagejale juba esitanud. Seega oleks pidanud kohus TsMS § 3 lg 1 alusel kohaldama TsMS § 423 lg 2 p 1 ning jätma hagi läbivaatamata õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.
13.Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1015, mille vältimatuks eelduseks on, et dokument peab olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvumist või selle
3(4)
esitamist nõutakse. Teabe olemasolu eelduseks HÜS § 4 lg 2 järgi on hoone jaotusplaan, mis antud asjas tõendatult puudus. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
16.Maakohus ei ole vaidluse lahendamisel rikkunud menetlusnorme ega vääralt kohaldanud materiaalõigust. Kohus on õigesti tuvastanud asjaolud ning kostja kohustuse vajalik tõend hagejale väljastada.
17.Ebaõige on apellandi seisukoht, et kuna hageja õigusi ei ole rikutud, tulnuks hagi jätta läbi vaatamata. Hageja on hagi alusena täpselt kirjeldanud, milliste andmetega dokumenti ta vajab ja milleks. Sellist tõendit ei ole kostja hagejale väljastanud.
18.Vaidlust pole selles, et hageja on garaažiühistu liige ja tema kasutuses on konkreetne garaažiboks, mida ta soovib võõrandada. Vajalike dokumentide vormistamine on kostja kohustus. Garaažiühistu ei saa keelduda ühistu liikmele tema omandit puudutava tõendi väljastamisest põhjusel, et tal on tegemata hoone jaotusplaan.
19.Seoses hagi rahuldamisega ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kõik menetluskulud TsMS §162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Urmas Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.