2-08-24606
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.oktoobril 2008.a kell 14:00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-24606
Tsiviilasi
BN hagi GÜ vastu dokumendi väljastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – BN(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja – GÜ (registrikood XXX, XXX)
esindajad Menetluse liik
Lihtmenetlus
2-08-24606
sest 27.12.2007.a. Harju Maakohtu määruse alusel jäeti käiguta kostja avaldus registrisse kande tegemise kohta, kuna esitatud avalduses olid puudused. Ka notar pöördus kostja poole, kuid saadetud vastuses ei olnud kõiki tehingu sooritamiseks vajalikke andmeid. Hageja taotleb kohtult kostja kohustamist väljastama hagejale vastavas vormis tõendi notariaalse tehingu vormistamiseks garaažiboksi nr 7. Tõend peab sisaldama andmeid, kas hageja on kostja liige, mis kuupäevast ja aastast alates (võimalusel viidata üldkoosoleku protokollile, mis nr ja kui suurt garaažiboksi (ruutmeetrites) hageja kasutab, millises summas, mis kuupäeval ja aastal on tasutud liikme osamaks, kas liikmelisusel on koormatisi, kitsendusi ja milline on liikmemaksu määr hariliku murruna. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on kostja liige alates 14.02.2000.a. ja tema ainukasutuses on garaažiboks kehtetu vana ehitusplaani alusel pindalaga 18 m2, aga tegelikult on umbes 21,125 m2. Garaažiboksi endine number on 7. 21.12.2007.a. esitas kostja kandeavalduse garaažiühistu hooneühistuks ümberkujundamise kohta. Alates kandeavalduse esitamisest on ksotja ümberkujundamise protsessis, mis on lõpule viimata, sest puudub garaažihoonejaotuse plaan. 03.03.2008.a. Harju Maakohtu määrusega on kostjale antud tähtaeg 300 päeva hoonejaotusplaani koostamiseks ja registrile esitamiseks. Ainult ühistule kuuluva hoone plaanis võib kindlaks määrata ja liikmelisuse numbriga tähistada iga liikme ainukasutuses olev hooneosa. Kuna käesoleval momendil puudub muudetud ehitusplaan, kasutusluba ja hoonejaotusplaan, siis ei ole võimalik esitada hagejale tema ainukasutuses oleva hooneosa pindala ja seega ei saa arvestada ja määrata liikmemaksumäära väljendatud hariliku murruna. Puuduvad andmed iga garaažiboksi pinna suuruse kohta. Kostjal on võimalik hagejale väljastada tõend alljärgnevate andmetega: Boriss Nikolajev, isikukood 33211210250 on GÜ(registrikood XXX) liige alates 14.02.2000.a. s.o ühistu asutamise algusest. BN kasutab endise garaažiboksi nr 7 (uue ehitusplaani projekti järgi toimub uus garaažibokside numeratsioon), mille täpne suurus ei ole teada (pind alates 18,0 m2 kuni 21,125 m2. Boriss Nikolajevi poolt on tasutud osamaks summas 35 786 krooni. Liikmelisus ei ole koormatud või kitsendatud. Seoses ehitusplaani, kasutusloa ja hoonejaotusplaani puudumisega ei ole võimalik arvestada notari poolt nõutava liikmemaksumäära väljendatud hariliku murruna. Kostjal objektiivsete põhjuste tõttu ei saa esitada notari ja hageja poolt nõutavat tõendit ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Boris Nikolajev on GÜ liige alates 01. jaanuarist 2000.a. (tl. 26-27, GÜ asutamisleping). Vaidlust pole ka selles, et BN kuulub garaažiühistus garaažiboks nr 7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud väljastama hagejale tõendi notariaalse tehingu vormistamiseks. Hageja on põhistanud oma õigustatud huvi sellega, et ta on sõlminud garaažiühistu osaku müügilepingu ja soovib selle tehingu notariaalselt tõendada (tl 3 garaažiühistu osaku müügileping). Garaažiühistule esitatud avaldusega (tl 5, 6) loeb kohus tõendatuks, et hageja on selgitanud tõendi vajadust kostjale. Kostjale on järelpärimise esitanud ka notar A Saaber (tl. 9, 17). Seaduses puudub otseselt säte, mis reguleeriks nimetatud juhtudel kostja kohustust koostada hageja jaoks dokument. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest põhimõttest. Kohus on käesolevaga tuvastanud, et hageja 2 (3)
2-08-24606
soovib müüa oma osakut kostjas ja vajab selleks kostja poolt koostatud ja kindlate andmetega varustatud dokumenti, et tehing notariaalses korras vormistada. Seega peaks kostja tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest tegema kõik selleks, et hageja tehingu teha saaks (VÕS § 7 lg 1). Õigussuhtele lähedase suhtega analoogne säte sisaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015, milles sätestatu kohaselt on teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omaval isikul õigus valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Kohus leiab, et analoogia alusel on hagejal õigus nõuda ka seda, et kostja koostaks tema valduses olevate dokumentide alusel tõendi, milles kajastuksid kostja valduses olevad andmed. Kostja vastuväide, et kuna garaažiühistu on ümberkujundamisel, siis ei saa nõutud tõendit esitada, ei ole asjakohane. Garaažiühistu saab esitada tõendi olemasolevate andmete alusel ja selgitada ning põhistada, et olukord on muutumas. Seega on kostja keeldunud õigustamatult hagejale tema poolt nõutud andmetega tõendi väljastamisest, hageja nõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei hinda järgmisi tõendeid, kuna need ei oma tähendust käesolevas asjas: tl. 4, maksekorraldust; tl. 7-8 27.12.2007.a. määrust; tl. 10 tõendit; tl. 11, õigusbüroo kirja ; tl. 12 registriosakonna registriandmete väljatrükki; tl. 18 tõend; tl. 19 prokuratuuri vastust avaldusele; tl. 25, 03.03.2008.a.kohtumäärust. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb asjas kantud menetluskulu jätta kostja kanda.
Ele Liiv kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.