Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Nimetatud tasud tuleb pärast seaduses sätestatud maksude mahaarvamist kanda Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt ülalnimetatud arvetele 20 päeva jooksul jõustunud määruse saamisest. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited Kivala Ehitus OÜ esitas 06.05.2009.a kohtule võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada osaühingu pankrotimenetlus. Avalduse kohaselt tekkisid 2007.a majanduslikud raskused seoses põhiobjektide tellijate poolt tasude maksmisega viivitamisega ning hiljem tellijate pankrotistumisega. Tekkisid probleemid käibevahenditega, mida ei leevendanud ka juhatuse liikmete antud laenud. Tellimused vähenesid, tekkisid maksuvõlad ning võlausaldajate huvide kahjustamise vältimiseks otsustati esitada pankrotiavaldus. Võlgu on Kivala Ehitus OÜ-l üle 1,5 miljoni krooni (sellest ca 2/3 on maksuvõlg), vara (koosneb nõuetest) aga 206 446 krooni. 2009.aastal ei ole sisulist majandustegevust toimunud. Kohus algatas pankrotimenetluse 01.06.2009.a ning määras ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Kohtuistungil selgitas võlgniku esindaja, et kuigi mõned objektid jõuti valmis ehitada (nt Taevaskoja Tervise- ja Puhkekeskus), tekkisid tellijail raskused tasumisega ning sellest sai alguse ettevõtte allakäik. Lepa Kaubakeskuse ja J.K.P. Konsultiga oli probleeme ja peagi tuli tegevus lõpetada. Töölepingud töötajatega on lõpetatud 02.01.2009.a ning majandustegevust enam ei toimu. Ajutise pankrotihalduri (edaspidi ajutine haldur) aruande kohaselt on võlgnikul 16.06.2009.a seisuga võlgu 1 552 368 krooni eest, vara aga sisuliselt puudub (kontodel kokku 8.72 krooni). Ettevõte on maksujõuetu ja see ei ole ajutine. Võlad on ka töötajatele ligemale 400 000 krooni ulatuses. Ajutine haldur asub seisukohale, et tegelikult oli võlgnik maksejõuetu juba 2008.aasta jaanuaris, millest alates on vara pidevalt jäänud kohustustele suuruselt alla. Võlgniku vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi, mille käigus mitmete kuude jooksul ei ole suudetud nõudeid rahuldada. Võlgniku enda nõuded on pankrotistunud ettevõtete (SuurSepa Arenduse AS ja OÜ Lepa Kaubakeskus) vastu. Ajutise halduri hinnangul ei ole tuvastatud pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid. Kohtuistungitel jäi ajutine haldur oma aruandes esitatud seisukohtade juurde ja taotles viimasel kohtuistungil pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu, sest võimalusi käesoleva pankrotimenetluse tõhusaks läbiviimiseks ei ole. Võimaluseks pankrotimenetlus läbi viia oleks olnud võlausaldaja poolt vajalike kulude katteks summa kohtu deposiitarvele tasumine, kuid ajutise

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-09-20349 halduri pöördumisele vastas ainus potentsiaalne sellise summa tasuja, suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet, eitavalt. Ajutine haldur on raskustes andmaks hinnangut maksejõuetuse põhjustele, sest tema arvates ei ole võlgniku raamatupidamine toimunud raamatupidamisseaduse ja –tavadega vastavuses. Tagasivõitmine võlanõudes J.K.P. Konsult vastu (nõue on võõrandatud) või nõuded võlgniku juhatuse liikmete vastu võiks tulla küll kõne alla, kuid vahendite puudumisel ei ole selleks võimalusi. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tal puuduvad realiseeritavad varad, ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Ei saa pidada mõistlikuks jätkata pankrotimenetlust ja alustada võimalike (tagasi)nõuete esitamisega olukorras, kus võlgnikul puuduvad igasugused vahendid nende toimingutega kaasnevate kulutuste katteks. Suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (nõuded koos intressiga ligemale 1,1 miljonit krooni) ei ole tundnud huvi menetluse jätkamise vastu, pidades edasiste kulude katmist käesoleva menetluse raames ebaotstarbekaks (teatas sellest ajutisele haldurile). Majandustegevust ettevõttes ei toimu ning seda ei ole võimalik taastada, töötajad on lahkunud. Kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga asjas tuvastatud ei ole. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele pankrotihaldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine, sh Töötukassale vastavasisulise taotluse esitamine, ja kustutamine äriregistrist PankrS § 130 lg 4 kohaselt, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata Kivala Ehitus OÜ seaduslik esindaja Jaan Kislenko. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Justiitsministri 28.12.2003.a. määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 8 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutuse riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on esitanud 24.08.2009 taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamõistmiseks just nimetatud summas ja moel, mis on kooskõlas tööks kulunud ajaga ja asja keerukusega ja seetõttu igati põhjendatud. Kohus leiab, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda ülalnimetatud sätetest. Eesti Vabariigilt tuleb Kivala Ehitus OÜ ajutise pankrotihalduri Jüri Truutsi kasuks välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 4192.31 krooni, sh kõik seaduses sätestatud maksud ning vajalike kulutuste eest ülalnimetatud määruse § 1 lg 6 kohaselt tuleb kulutused summas 1807.69 krooni määrata ajutise halduri büroole – OÜ-le Autente.

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.