Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Starman kostjaga 31. märtsil 2005 liitumis-ja teenuste osutamise lepingu nr L-294480 ja 1. aprillil 2005 kliendilepingu nr 3812716, seadme ostumüügilepingu nr L-294480 ning seadme ülalpidamise akti nr AKT-33715. Lepingu alusel kohustus hageja osutama kostjale lepingust tulenevat teenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste ja müüdud toodete eest arve A-5868158. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevuse summa hageja ees 769,06 krooni. Hageja on arvestanud viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist ajaliselt viimase tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 5. detsembrini 2008. Hageja on huvitatud kostjalt viivise summas 768,06 krooni väljamõistmisest. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhinõue 769,06 krooni, viivis 768,06 krooni ja menetluskulud kokku summas 703,45 krooni (250 krooni riigilõiv ning 453,45 krooni õigusabikulu). Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 5, 8 lg 2, 76 lg 1; 94, 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 208 lg 1ja 628 lg 1.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 17. detsembri 2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 30). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja vennale edasiandmiseks kostjale 10. augustil 2009 (tl 34). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 31. märtsi 2005 liitumis- ja teenuste osutamise lepingust (tl 7), 1. aprilli 2005 kliendilepingust (tl 8), 1. aprilli 2005 seadme ostu-müügilepingust (tl 9), 1. aprilli 2009 seadme üleandmise aktist (tl 10), arvest A-5868158 (tl 11) ning üldtingimustest (tl 12-25). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 järgi kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku 2(3)

möödumisel. VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui VÕS 16. peatükis (Rendileping) sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 294 järgi kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, v.a juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1537,12 krooni, millest moodustab põhinõue 769,06 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 768,06 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja hageja õigusabikulu 453,45 krooni, kokku 703,45 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.