Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

ASJAOLUD

Menetluse käik 10.08.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud OÜ X likvideerija O.Preem’i avaldus äriühingu pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks /tl.1-2/. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 13.08.2009.a. määrusega algatas kohus OÜ X pankrotimenetluse, nimetas antud menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Mart Sikut’i ning kohaldas pankrotiavalduse tagamise abinõudena võlgniku varade arestimist ja vara võõrandamise või koormamise keelamist ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta /tl.41-43/.

Pankrotiavalduse esitanu nõue Võlgniku esindaja – likvideerija O.Preem – jääb pankrotiavalduses toodud nõude ja põhistuste juurde. Ta avaldab, et võlgnikust äriühingu põhitegevusalaks oli autorehvide taastamine ja sellekohase toodangu realiseerimine, kuid üldise majanduslangusega kaasnenud turusituatsiooni muutus ja tellimuste vähenemine tõi kaasa ettevõtte majandustegevuse olulise aeglustumise ja maksevõime järsu halvenemise. Esindaja lisab, et võlgnik andis 20 mljn. krooni suuruse garantii AS X ja R & K OÜ vahel 24.07.2008.a. sõlmitud laenulepingule, kuid viimane ei suutnud täita lepingujärgseid maksekohustusi, mistõttu panga nõue nii põhivõlgniku kui ka garantii andja suhtes pöörati sundtäitmisele kohtutäituri vahendusel. Esindaja märgib, et põhivõlgniku varade väärtus moodustab vaid ca 5 mljn. krooni, mis ilmselgelt ei taga panga nõude rahuldamist ja äriühing on algatanud enda pankrotimenetluse; võlgnikust äriühingu varade bilansiline väärtus on 10 573 126 krooni, kuid võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid summas 25 780 861 krooni. Võlgniku esindaja kinnitab, et see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga; võlausaldajate nõuded ületavad tunduvalt võlgniku varade väärtuse ning tänases majandussituatsioonis pole reaalne ka äriühingu tervendamiskava. Esindaja palub pankrotiavaldus rahuldada. Ajutise pankrotihalduri seisukoht Ajutine pankrotihaldur M.Sikut toetab võlgniku esindaja seisukohti ja -nõuet. Ajutine pankrotihaldur selgitab, et menetluses tuvastatu kohaselt omab võlgnik põhivara bilansilise jääkväärtusega summas 520 724 krooni ja muud inventari jääkväärtusega 196 649 krooni, võlgniku pangakontodel olevad summad moodustavad 14 341.45 krooni ning võlgniku nõuded ostjate vastu moodustavad 8 671 089 krooni; halduri poolt tuvastatud nõuded võlgniku vastu moodustavad 25 036 576.52 krooni. Ajutine haldur märgib, et kuigi võlgniku varade väärtus on ligi pool võlgadest, ei kajasta see adekvaatselt äriühingu tegelikku majanduslikku olukorda ja maksevõimet. Ajutine haldur selgitab, et võlgniku põhivara on amortiseerunud ja nende kasulik tööiga ammendumas, mistõttu varalt arvestatud kulum ja raamatupidamislik jääkmaksumus on tõenäoliselt oluliselt suurem selle vara realiseerimisväärtusest (turuhinnast); muu inventar (reklaamid, logo jms.) ei ole realiseeritav. Samuti viitab ajutine haldur asjaolule, et debitoorse võlgnevuse laekumine on üsnagi ebareaalne, sest mitmed võlglased on pankrotistunud ja/või äärmiselt piiratud maksevõimega ning arvestades võlgnevuste pikaajalisust ja seniseid tagajärjetuid sissenõudetoiminguid, on sellekohaste nõuete laekumine vähetõenäoline; samuti on pikaajaline ja raamatupidamislikust väärtusest madalam kaubavarude realiseerimisest saadav eeldatav tulu. Ajutine haldur lisab, et äriühingu tegevusala spetsiifilisust ja finantseerimisallikate piiratust (tagatise puudumise tõttu pole võimalik saada laenu) arvestades ebatõenäoline majandustegevuse taastamine ja võimalik kasu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et OÜ X on maksejõuetu ning äriühingu suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid, on ettevõtte majanduslikust olukorrast tulenevalt alalise iseloomuga. Ajutine haldur palub välja kuulutada OÜ X pankrot. Äriühingu maksejõuetuse tekkepõhjustena märgib haldur tegevusala spetsiifilist orienteeritust ning üldise majanduslanguse ja turusituatsiooni muutusega kaasnenud äriplaani ebaõnnestumist (toodangu realiseerimisest saadava vähese tulu aeglane laekumine, kasumimarginaali ja võlakohustuste disproportsioon, s.h. kergekäeliselt antud laenugarantii, materiaal-tehniliste võimaluste piiratus jne.). Samas võivad ajutise halduri hinnangul esineda võlgniku tegevuses formaalselt ka kuriteo tunnused, sest

võlgnik on 31.07. ja 01.08.2009.a. võõrandanud ilma suurvõlausaldaja X ja kohtutäituri aktsepteeringuta arestitud kaupa ebamõistlikult pika maksetähtajaga (kuni aasta) OÜ-le M, koguväärtusega enam kui 7 mljn. krooni. Haldur lisab, et ka võivad võlgniku käitumises esineda rasked juhtimisvead, mis võisid aidata kaasa võlgniku makseraskuste tekkele. Haldur märgib, et nimetatud olukorrale tuleb anda hinnang pankrotimenetluse käigus ning välja selgitada varade tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur palub võlgniku taotlus rahuldada.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ning tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamine „Pankrotiseaduse“ (PankrS) (RT 17/03-95) §2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotiavaldusest ning likvideerija ja ajutise pankrotihalduri seletustest nähtuvana omab võlgnik põhivara bilansilise jääkväärtusega summas 520 724 krooni ja muud inventari jääkväärtusega summas 196 649 krooni; võlgniku pangakontodel olevad summad moodustavad 14 341.45 krooni ning võlgniku nõuded ostjate vastu moodustavad 8 671 089 krooni, s.o. pankrotivara väärtusega 10 573 096 krooni; ettevõtte võlad kokku moodustavad 25 780 861 krooni, ületades varade väärtust vähemalt 14 463 400 krooni võrra. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud fakt, et võlgniku võlad ületavad enam kui kahekordselt võlgniku varade bilansilise väärtuse, milline asjaolu loob veenva eelduse võlgniku maksejõuetuseks. Siinkohal arvestab kohus ka menetlusosaliste põhjendusi võlgniku varade bilansilise maksumuse mittevastavuse kohta vara tegelikule väärtusele (tagasivõitmisvõimalused ja reaalne realiseerimisväärtus), sest debitoorse võlgnevuse sissenõudmise raskendatus ja võlgniku varade turuväärtus pärsivad oluliselt võlgniku maksevõimet. Samuti on menetlusosaliste seletuste ja asja materjalidega tõendatud OÜ X majanduslikust olukorrast tulenev äriühingu alaline suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Menetlusosaliste argumendid tootmise ümberkorralduse võimatuse ja täiendavate finantseerimisallikate hankimise välistatuse kohta on veenvad ning (kohaliku majandusruumi võimalusi arvestades) vastavad tegelikule reaalsusele. Siit johtuvalt pankroti väljakuulutamist takistavaid ja/või välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. PankrS §31 lg.1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu; sama paragrahvi lg.3 kohaselt kuulutab kohus võlgniku pankrotiavalduse alusel pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud võlgniku suutmatuse rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kindlaks teinud võlgniku maksejõuetuse alalise iseloomu, tuleb välja kuulutada OÜ X pankrot. PankrS §31 lg.1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus pankrotihalduri nimetamise. Kohus leiab, et menetluses senini tegutsenud ajutine pankrotihaldur on täitnud oma ülesandeid asjatundlikult, korrektselt ja nõuetekohaselt. M.Sikut omab vandeadvokaadi kutsetunnistust, mistõttu isik on pädev tegutsema haldurina (PankrS §58). Arvestades eeltoodut ning antud menetluses tegutsenud ajutise pankrotihalduri sellekohast taotlust (nõusolekut), nimetab kohus antud pankrotimenetluses pankrotihalduriks Mart Sikut’i.

PankrS §31 lg.1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha; PankrS §78 lg.1 kohaselt toimub võlausaldajate esimene üldkoosolek mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Arvestades seadusest tulenevat tähtaega ning pankrotimenetlusega hõlmatud isikute elu- ja/või asukohta, peab kohus otstarbekaks ja põhjendatuks korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 14.septembril 2009.a. kell 11.30 asukohaga Tartu Maakohtu Valga kohtumajas. PankrS §31 lg.1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus hagi tagamise abinõude kohaldamise; kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotimenetluse algatamise määrusega on kohus kohaldanud pankrotiavalduse tagamise abinõudena võlgniku varade arestimist ja vara võõrandamise või koormamise keelamist ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta /tl.41-43/. Kohus leiab, et antud juhul puudub alus ja mõjuv põhjus kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõude laiendamiseks või kitsendamiseks, mistõttu jätab kohus pankrotimenetluse algatamise määrusega kohaldatud menetluse tagamise abinõud muutmata. Kuigi ajutine haldur on viidanud võlgniku maksejõuetuse ühe võimaliku tekkepõhjusena ebasoodsa äritehingu ning märkinud võlgniku käitumises kuriteo tunnustega teo (üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine – KarS §308) olemasolu võimalikkuse ja –raske juhtimisvea olemasolu, pole kohus ega ajutine haldur senini veenvalt tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkepõhjusena juhtorgani liikme kuriteo tunnustega tegu, rasket juhtimisviga või muud sellelaadset asjaolu, mistõttu pole kohtu hinnangul praegu vajadust kohaldada võlgniku juhtorgani liikme suhtes sanktsioone (ärikeeld vms.) ja/või teostada toiminguid õiguskaitseorganite suhtes (teatis prokurörile või politseile); vastava toimingu soorituse vajalikkuse ja põhjendatuse osas võtab kohus seisukoha pärast haldurilt sellekohaste andmete laekumist. Ajutise halduri tasu PankrS §24 lg.1 annab ajutisele pankrotihaldurile õiguse saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning –nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse ja kulutuste kandmist tõendavad dokumendid, paludes kinnitada ajutise halduri tasu suuruseks 15 töötunni eest antud menetluses 18 000 krooni (sealhulgas käibemaks 3 000 krooni) ja hüvitada tema poolt oma ülesannete täitmisel kantud kulutuste katteks 773 krooni. Menetlusosalised halduri taotluse rahuldamisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt pankrotimenetluses teostatud toimingud ja selleks kulutatud aeg on kooskõlas pankrotiasja keerukuseastme ja -mahuga. Ajutise halduri protsessitoimingud ja esinduskõne vastavad kvalifitseeritud halduri nõuetele, millega tagati võlgniku ja võlausaldajate huvide ja õiguste igakülgne kaitse. Taotluses toodud halduritasu arvestusel on järgitud „Pankrotiseaduse“ ja Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr.71 kinnitatud “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” sätestatud tingimusi ja tasumäärasid. Seega kinnitab kohus ajutise pankrotihalduri töötasuks 18 000 krooni (s.h. käibemaks 3 000 krooni) ning kuludeks 773 krooni, millised summad maksta välja pankrotivara arvel.

A.Kaldma kohtunik 26.08.2009.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.