Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 5-7) 13.05.2009 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostja 22.08.2008 tellimuslepingu nr 2822062 alusel OÜ-lt Kinema kaupa (tööstusuksi). Kostja sai kauba kätte 07.11.2008 ning juhatuse liige kinnitas kauba kättesaamist oma allkirjaga. Kostja tasus vastavalt kokkuleppele kauba eest ettemaksu summas 35 972,30 krooni. Ülejäänud osa summas 35 972,30 krooni pidi kostja tasuma pärast kauba kättesaamist. 15.11.2008 esitati kostjale arve summas 35 972,30 krooni. Kostja ei ole esitatud arvet tänaseni tasunud. 20.03.2009 loovutas OÜ Kinema nõudeõiguse kostja vastu hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista 15.11.2008 arve alusel viivis 0,1% tasumata summalt päevas, kokku summas 4244,73 krooni. Hageja palus ühtlasi kostjalt välja mõista OÜ-le Kinema nõude loovutamisega kaasnenud kahju – OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasu 5942,62 krooni. OÜ-le Kinema ei oleks sellist lisakulutust tekkinud, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas tõenditena koopiad 20.03.2009 nõude loovutamise teatisest (tl 8), 22.08.2008 tellimuslepingust (tl 9), tööde lõpetamise ja üleandmise aktist (tl 10), 15.11.2008 arvest nr 2811131 (tl 11), 20.03.2009 viivisnõudest (tl 12) ja 25.03.2009 nõudekirjast (tl 13). Kostja vastuväited (tl 18-19) Kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Kostjale jääb arusaamatuks, kust ja mis alustel nõuab hageja kostjalt kahjutasu ja viiviseid. Kahju tekkimine peab olema tõendatud. Hageja ei ole hagile lisanud ka viiviste arvestust. Kostja selgitas, et on soovinud probleemi lahendada ja ei ole pahatahtlikult käitunud. Kostjal tekkisid raskused, kui AS Regum jättis kostjale tasumata 2. mail 2008 sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr 50/08 tulenevad summad. Sama ehituse töövõtulepingu alusel tekkis ka kostja ja OÜ Kinema vaheline töösuhe. Kostjale teadaolevalt on hageja teinud AS-le Regum ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks kostjalt käesolevas menetluses nõutava summa tasumiseks. Kostja lisas tõenditena koopiad AS-i Regum ja AS-i Revo Auto sõlmitud võlgnevuse maksegraafiku kokkuleppest (tl 20), töövõtulepingu nr 05/08 lisast (kolmepoolne kokkulepe arvelduste teostamiseks) (tl 21) ja 07.04.2009 AS-i Regum maksegraafikust (tl 22). Kostja palus kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 26) Hageja leidis, et kostja oma vastuses sisuliselt tunnistab hagi põhinõudes 35 972,30 krooni. Viivisenõuet on hageja hagiavalduses põhistanud ja lisanud ka viivisarve. Hageja lisab kahjuhüvitise arve kinnitamaks, et kahju on tekkinud seoses arve õigeaegse mittetasumisega. Vastusele on lisatud koopia 20.03.2009 teenustasu arvest kohtuvälise/kohtuliku sissenõudemenetluse eest AS-lt Revo Auto (tl 27).

2(4)

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: kostja ja OÜ Kinema (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 22.08.2008 tellimuslepingu tööstususte tarnimiseks; kostja tasus kokkulepitud ettemaksu summas 35 972,30 krooni; kostjale anti tellitud kaup üle 07.11.2008; kostja jättis tasumata pärast kauba kättesaamist tasumisele kuuluva osa summas 35 972,30 krooni; OÜ Kinema loovutas nõude AS-i Revo Auto vastu põhinõude 35 972,30 krooni ja viivise 4244,73 krooni nõudes 20.03.2009 OÜ-le Incure Inkasso Agentuur. 12.06.2009 kirjalikus vastuses ei vaidle kostja vastu hageja põhinõudele, vaid osutab asjaolule, et kostja kohustuse rikkumine on tingitud omakorda AS-i Regum kohustuste täitmata jätmisest ning et OÜ Kinema (alltöövõtjana) on AS-ile Regum (tellijana) teinud ettepaneku tasuda hagis nõutav summa vahetult OÜ-le Kinema. 31.07.2009 avalduses teatab kostja, et on valmis hagejaga kokku leppima põhiosa tasumises. Kohus leiab, et kostja on kohtumenetluses tunnistanud võlgnevust summas 35 972,30 krooni. Kostja vastutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise eest sõltumata sellest, et AS Regum jättis tema suhtes raha maksmise kohustuse täitmata. Võimalik subjektiivne võimatus raha maksta ei vabasta täitmise kohustusest ega ole üldjuhul ka aluseks rikkumise vabandatavusele. Samuti ei ole kostja tõendanud ega hageja kinnitanud, et AS Regum on juba tasunud kostja poolt võlgnetava summa Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 (kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt) alusel, seega ei vabane kostja täitmiskohustusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 100 ja § 108 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 35 972,30 krooni. Kostja vaidleb vastu viivise 4244,73 krooni ja kahjuna inkassoteenuse teenustasu 5942,62 krooni hüvitamise nõudele. 22.08.2008 tellimusleping ei sisalda viivise kokkulepet. Hageja taotleb viivise 0,1% päevas viivitatud summalt väljamõistmist 15.11.2008 arve alusel. Kostja esindaja ei ole arvele alla kirjutanud. Isegi eeldades, et kostja sai esitatud arve kätte, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest ja antud selgitustest siiski, et kostja oleks oma käitumisega kinnitanud viivisemäära kokkuleppega nõustumist. Tulenevalt VÕS § 20 lg 2 loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Nimetatud asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Kuna kohtumaterjalide põhjal piirdus pooltevaheline koostöö vaid ühe tellimuslepinguga, ei kuulu kohaldamisele VÕS § 20 lg 3, mille järgi kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata ning vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis üksnes seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Viivis ajavahemikul 23.11.2008 (tasumise tähtaeg 15.11.2008 arve järgi oli 22.11.2008) kuni 20.03.2009 on seega järgmine: ajavahemikul 23.11.2008-31.12.2008 422,80 krooni (35 972,30 krooni × 11% × 39 päeva/365 päeva) ja 01.01.200920.03.2009 739,65 krooni (35 972,30 × 9,50% × 79 päeva/365 päeva), kokku 1162,45 krooni. Hageja taotles kostjalt OÜ-le Kinema võla sissenõudmisega tekkinud kahju, mis seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus, väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja nõue kahju hüvitamise nõudes on põhjendamatu. Nõude loovutamise teatise põhjal ei ole OÜ Kinema sellekohast nõuet hagejale loovutanud, OÜ Kinema nõuded AS-i Revo Auto vastu on loovutatud üksnes osaliselt. Võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste väljamõistmise nõue on iseseisev nõue, mis ei lähe põhinõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle. Seega puudub hagejal õiguslik alus kahju hüvitamise nõude 3(4)

summas 5942,62 krooni esitamiseks kostja vastu. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et kuivõrd viivis väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, siis arvestatakse viivis tasa kahju hüvitisega. Tulenevalt VÕS § 113 lg 5 võib võlausaldaja nõuda viivist ületava kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude esitamine ulatuses, milles viivis seda katab, ei ole lubatud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o ~80% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.