lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-12478/6

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.08.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-12478/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-12478

Tsiviilasi

Kristi Kullamaa hagi Arvi Saare vastu ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine, menetluskulu väljamõistmine riigituludesse

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: Kristi Kullamaa hageja nõustaja: [email protected])

Ülli

Adamson

korteri

(e-post

kostja: Arvi Saar kostja esindaja: advokaat Karina Lõhmus-Ein (e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu Kristi Kullamaa loobumine hagist Arvi Saare vastu korteri ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-09-12478 menetlus.
2.Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõivust 50% Kristi Kullamaa kanda ja 50% Arvi Saare kanda, poolte muud menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Jätta rahuldamata Kristi Kullamaa taotlus riigilõivu 250.- krooni tagastamiseks.
4.Välja mõista Kristi Kullamaalt riigilõiv 750.- krooni ja Arvi Saarelt riigilõiv 1250.- krooni riigituludesse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Riigilõiv tasuda määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti Filiaal), viitenumber 2900078538, selgitusse märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Määruse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole määruse p-i 4 täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5, 6). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
6.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Justiitsministeeriumile ning pärast jõustumist viivitamata Kohtute Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 3, 4).
7.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Riigilõivu tagastamisest keeldumise ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni (TsMS § 150 lg 8, § 179 lg 3, § 191 lg 4, § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2).
8.Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 466 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palus järgmist: lahutada poolte abielu; välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks; kohustada kostjat vabastama XXX Tartus asuv korter; kohaldada kostajale lähenemiskeeldu hageja suhtes – tsiviilasi nr 2-09-7723.
2.27.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-7723 rahuldas kohus hageja menetlusabi taotlus osaliselt, mh vabastas hageja riigilõivu tasumisest korteri valdusest väljamõistmise nõudelt 4500.- krooni ulatuses ja määras, et tasumisele kuulub 500.- krooni (tlk 18-20). Hageja tasus riigilõivu 05.03.2009 (tlk 21).
3.09.03.2009 määrusega eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-09-7723 iseseisvaks menetlemiseks hageja nõude korteri ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks – käesolev tsiviilasi (tlk 3).
4.17.08.2009 teatas hageja, et saavutas kostjaga kompromissi. Kompromissi ei esitata kohtule kinnitamiseks, vaid see on kinnitatud notariaalselt. Hageja palub lõpetada tsiviilasjas menetluse ja tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o 250 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus leiab, et hageja avaldust tuleb käsitada hagist loobumise avaldusena; tegemist ei ole TsMS § 428 lg-s 1 p 4 nimetatud juhtumiga, kus kohus kinnitab poolte kompromissi. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse; kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldus tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.
6.TsMS § 168 lg 2, 3, 4 alusel ning arvestades asjaolusid, et pooled sõlmisid notari juures kompromissi ja hageja palub seetõttu menetluse lõpetada, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks jagada menetluskulud järgmiselt: riigilõivust 50% tuleb jätta hageja kanda ja 50% kostja kanda ning muud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
7.Hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui 1) pooled sõlmivad kompromissi; 2) hageja loobub hagist. Käesolevas asjas tulnuks tasuda riigilõivu 5000 krooni, kuid hagejale anti menetlusabi ning ta vabastati riigilõivu tasumisest 4500 krooni ulatuses. Arvestades TsMS § 190 lg-s 4 sätestatut, ei saa TsMS § 150 lg 2 mõtteks olla riigilõivu tagastamine juhul, kui hagejale on antud menetlusabi ning ta on seetõttu tasunud riigilõivu pool või vähem kui pool seadusega ettenähtud määrast.
8.TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleks käesolevas asjas mõista riigituludesse välja riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, s.o 4500 krooni. Kuna kogu tasumisele kuuluva riigilõivu suurus on 5000 krooni, millest hagejale tuleks pool TsMS § 150 lg 2 alusel tagastada, peaks riigituludesse laekuma lõppkokkuvõttes riigilõiv 2500 krooni.
9.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud 2/3

riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Arvestades menetluskulude jaotust ja käesoleva määruse p-s 8 toodut, tuleb kummalgi poolel kanda riigilõiv summas 1250 krooni. Seega tuleb riigituludesse hagejalt välja mõista riigilõiv 750 krooni, sest 500 krooni on ta juba tasunud, ning kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv 1250 krooni.

Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja