Tsiviilasi nr 2-09-19370
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-09-19370
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Raido Toming vastu 4000,00 krooni väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
4 000,00 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu (esindaja Kati Kümnik Põllu 1a, 50303 Tartu); Kostja Raido Toming
apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu esitas hagi Raido Toming’a vastu 4 000,00 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid on 18.06.2009. a kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tõendiga hüvitise ülekandmisest, ärakirjaga Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti direktori 24.11.2008.a otsusest nr 00096K, Tartu Maakohtu otsusega 22.10.2008.a. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VÕS § 129, Ohvriabiseaduse § 9 lg 4 rahuldab kohus tagaseljaotsusega Eesti Vabariigi hagi Raido Toming’a vastu 4 000 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.