Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

OÜ FP Kinnisvara ja Beweta OÜ vahel sõlmiti 19. detsembril 2005. aastal üürileping, mis kehtis kuni 29.12.2007. Ruumide ülevaatamisel selgus, et ühes ruumis on kaks akna äärt ja aknalauda kahjustatud ruumides viibinud Saksa lambakoera poolt. OÜ-le Beweta on korduvalt meelde tuletatud, et neil on tasumata üürivõlg 47 471,50 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista enda kasuks üürivõla 47 471,50 krooni, viivise 74 179,55 krooni, tekitatud kahju 2625,50 krooni ja jätta kohtukulud, seal hulgas riigilõiv kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul hageja taotlusel õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. OÜ-le Beweta on saadetud hagimaterjalid ja kohtumääruse võttis 15.05.2009 vastu kostja juhatuse liikme Bernd Weberi elukaaslane Ursula Zimmerman. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kätteantuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja määrusega, milles kostjat kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud rendilepingu, pildimaterjali ja AS Ervin Ehituse hinnapakkumisega. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). OÜ Beweta ei ole üürilepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Sellega on kostja rikkunud VÕS § 100, jättes võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingus leppisid hageja ja kostja kokku, et esimese 30 viivitatud päeva eest on viivisemäära 0,15% ja alates 31 päevast 1% päevas laekumata arvetelt. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürivõla 47 471,50 krooni, viivise 74 179,55 krooni ja tekitatud kahju 2625,50 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduse juurde esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 6750 krooni. TsMS § 139 lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 lg 1 järgi on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt arvestab kohus kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Seega oli hagihinnaks, millelt tuli tasuda riigilõiv, (74 179.55 + 2 625.50) 76805,05 krooni. Riigilõivu tuli tasuda 4250 krooni, kuid hageja on tasunud 6750 krooni ehk 2500 krooni

vajalikust enam. Kohus leiab, et hageja tasutud riigilõivust tuleb kostjalt välja mõista 4250 krooni. Lisaks on hageja maksnud riigilõivu 100 krooni Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest. Hagiavaldus toimetati aga kostjale kätte ilma Ametlikes Teadaannetes avaldamiseta. Kokku on hageja tasunud riigilõivu nõutust enam 2600 krooni. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse § 12 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Taotlus esitatakse kohtule kirjalikult. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.