Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

AS Krediidikassa esitas hagi Marju Bondarenko vastu 7 359,00 krooni (põhinõue 3 680,00 ja viivise nõue 3 679,00 krooni) väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid on 12.05.2009. a kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt kohtu määratud tähtaja jooksul, ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud arvega nr 745012;09.03.2009.a, võlateatega, laenutaotlusega ja infoga isikuandmete registreerimise kohta, laenulepingu üldtingimustega. Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS Krediidikassa hagi Marju Bondarenko vastu 7 359,00 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000,00 krooni ja tasu õigusabi eest summas 3000,00 krooni. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 1000,00 krooni.

TsMS § 175 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3 680,00 krooni. Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 3 000,00 krooni vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ja asja keerukuse astmega. Kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist nn. masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt ka teiste kostjate vastu ja mis oma sisu poolest on ühetaolised. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt asja keerukusest peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1000,00 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 000,00 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 1 000,00 krooni, kokku 2 000,00 krooni. TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.