Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Kohtumääruse peale ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta võivad võlgnik ja ajutine haldur

Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus

esitada määruskaebuse, ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Määruskaebuse esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

17.06.2009.a esitas Pakri Tankers OÜ lepinguline esindaja Terje Eipre Viru Maakohtule Pakri Tankers OÜ nimel pankrotiavalduse. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt asutati äriühing Vene naftasaaduste, eeskätt naftakeemiatoodete transpordiks Eestist Euroopasse. Peale 2007.a aprillirahutusi Eestis sellised transiitveod sisuliselt lakkasid ning Venemaa eksportijad hakkasid otsima teisi kanaleid oma toodete transiidiks. Turul oli seetõttu äärmiselt tihe konkurents ning seoses ülemaailmse majanduskriisiga on vedude hinnad oluliselt langenud. Äriühingu tulubaas vähenes ka vahetuskursside tõttu. Käesolevaks hetkeks on võlgniku majandustegevus praktiliselt seiskunud ning selge on see, et võlgnik ei suuda olemasoleva vara arvel rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Ka lõppesid võlgniku ainuosaniku AS Alexela Logistics võimalused jätkata võlgniku tegevuse täiendavat finantseerimist ning saadud laene ei ole võimalik omakapitaliks restruktueerida (laenud tuleb tagastada), mistõttu on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Käesoleval ajal moodustavad võlad erinevatele võlausaldajatele kokku vähemalt 87 296 199 krooni (võlgnevus võib suureneda jooksvate viiviste arvelt). Äriühingul puuduvad igasugused võimalused täiendavate vahendite saamiseks oma kohustuste täitmiseks, olemasolevad kohustused ületavad äriühingu varasid ligi 90 miljoni krooni võrra ning käesolevaks hetkeks on ilmne, et on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Eelmainitu tõttu on võlgnik maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Viru Maakohus, läbi vaadanud võlgniku pankrotiavalduse, algatas 26.06.2009.a. määrusega Pakri Tankers OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

2(9)

Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus

Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus

Võlgniku esindaja esitatu kohaselt on võlausaldajatele tasumata arved tekkinud perioodil veebruar 2008. kuni aprill 2009.a. Eastwind Carries (UK) Ltd (nõue 16068036,50 krooni) nõuet võlgnik ei tunnista. Kõikide kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on äriühingul kohustusi 30.06.2009 seisuga 88001214 krooni. Ajutisele haldurile võlgniku edastatud dokumentidest ei ole võimalik kindlaks määrata varadevõlgadega seonduvat. Võlgnik esitanud ajutisele haldurile suure hulga raamatupidamise algdokumente, millest ei ole võimalik aru saada võlgniku varade-võlgade suurust ja struktuuri. 99% dokumentatsioonist on inglise keelne, samuti äriühingu sisene töökorraldus toimus inglise keeles (juhatuse liige D S ei valda eesti keelt). Esitatud võlgniku raamatupidamine vajab korrastamist. Esitatud dokumentide hulgas ei ole ajutine haldur tuvastanud kaupade laoarvestust või müügi arvestust (võlgniku lepingulise esindaja suulise selgituse kohaselt on ladu, kui selline puudus). Võlgniku esindaja on sellega seoses selgitanud järgnevat - Võlgniku raamatupidamist on peetud elektroonselt. Raamatupidamisprogramm asus serveripargis ja sinna ligipääs meil praegu puudub, kuna paroolid pole teada ning ilmselt on ka jooksvad arved programmi hoolduse eest tasumata. Seega ei pruugi meil olla teada kõik asjaolud, kuid vastame vastavalt võimalustele. Ajutine haldur on esitatud raamatupidamise algdokumendid (arved, lepingud jne), kuid ajutine haldur ei ole võimeline võlgniku dokumente süstematiseerimata (täpsemalt viies raamatupidamise vastavusse raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele), aru saada võlgniku majandustegevuse sisust, samuti varade-võlgade struktuurist/suurusest, selle tekkimise ajast ja põhjustest ning erinevate majandustehingute/toimingute sisust. Sisuliselt kogu võlgniku raamatupidamine vajab taastamist. Seda tegemata ei ole võimalik võtta seisukoha, kas võlgniku esindaja avaldatu varade-võlgade kohta vastab tegelikkusele. Võlgniku juhatuse poolt oli äriregistrile edastatud 11.10.2008 seisuga 2008.a. majandusaasta aruanne. Selles nähtub, et netovara oli 30.09.2008. negatiivne 56757226 krooni (30.09.2007 negatiivne 17853060 krooni). Nimetatust võib järeldada, et äriühingu varade-võlgade struktuur on eeldatavalt õieti esitatud ning varade-võlgade maht vastab tegelikkusele. Tuginedes võlgniku esitatule, siis võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, võlgniku esitatu kohaselt netovara negatiivne summas -87 995 038 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku netovara selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub seetõttu reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Kogutud andmete järgi võlgnik on selgelt ja püsivalt maksejõuetu.

Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus

Pankrotiseaduse mõte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt täita oma kohustusi ja/või vara ei katta kohustusi, seejuures see olukord ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust (PankrS § 31 lõige 4). Hinnates eeltoodut jõudis pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja on esitanud ajutise haldurile ainuosaniku teatise võlgniku juhatusele (28. mai 2009.a.), milles võlgnik on teavitatu, et lõppesid võimalused jätkata võlgniku tegevuse täiendavat finantseerimist ning saadud laene ei ole võimalik omakapitaliks restruktureerida (st. laenud tuleb tagastada). Võlgniku esindaja esitatud võlgniku enda hinnangul muutus võlgnik sellega püsivalt maksejõuetuks, püsiva maksejõuetuse saabumise hetkeks on mai lõpp/juuni algus 2009.aasta. Ajutise halduri hinnangul seda momenti võib lugeda püsiva maksejõuetuse saabumise hetkeks. Võlgniku netovara on olnud aastaid negatiivne, tegevuse jätkumine oli võimalik kuna toimus tegevuse pidev finantseerimine emaettevõte poolt. Kui emaettevõte lõpetas täiendavate rahaliste vahendite eraldamise äriühingule tema majandustegevuse jätkamiseks, siis võlgnikul kadus ka võimalus jätkata senist kahjumliku tegevust. Otsust mitte restruktureerid omaniku antud laene äriühingu omakapitali võib lugeda maksejõuetuse saabumise hetkeks.

5(9)

Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus

Võlgnik bilansiandmetest ja kasuminäitajatest nähtub negatiivne omakapital ja pidevalt suur kahjum juba mitmete aastate kestel. Mis on selle põhjuseks (või millistest tehingutes tuleneb kahjum) ei ole võimalik täpselt määratleda, seda võimalik teoreetiliselt kindlaks teha põhjaliku raamatupidamiskontrolli läbiviimise käigus. Tulenevalt pankrotiseaduse § 22 lg 5 sätestatust ajutise halduri arvamuses tuleb näidata maksejõuetuse põhjused. Võlgniku esitatust tuleneb, et maksejõuetuse põhjused tulenevad muudest asjaoludest. Ajutine haldur käesolevaks hetkeks nendib, et maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda muudest asjaoludest. Samas ei saa välistada, et see võib tulla ka rasketest juhtimisvigadest (juhatuse liikme D S tegevusest – tema korraldas kogu e/v tegevust ning ta oli ka osaühingu tegevjuht). Olemasolevatest andmetest ei ole võimalik välja selgitada täpseid maksejõuetuks muutumise põhjusi. Et nimetatus selgust saada on vaja teostada võlgniku majandustegevuse põhjalik kontroll. Samas ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid (ja eelkõige tahtlike) kuriteo tunnustega tegusid. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku juhatuse liikme tegevuses juhtimisvea tunnused järgnevas – ei ole peetud raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele; samuti ajutine haldur ei välista, et juhtimisvead võivad seisneda asjaoludes, et võlgniku juhatuse liige on viivitanud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega. Samas arvestades, et emaettevõte keeldus refinantseerimast võlgnikule antud rahalisi vahendid ja nõudis laenu tagasi, ning seda tehti alles mai 2009.a., siis ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liikme vastu hagi esitamine ning selle osas positiivse kohtulahendi saamine võimalik. Tuginevalt selle infole on võlgniku juhatuse poolt esitatud pankrotiavaldus tähtaegselt. Eelnimetatud tegevused (tegevusetused) on käsitletavad juhtimisvigadena, kuid need siiski ei ole otsesed maksejõuetuse põhjustajad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise nõuete esitamise võimalusi. Pangakontode väljavõtete kohaselt on toimunud tehinguid võlgniku ja tema lähikondsete vahel (erinevad rahasiirded), kuid nimetatust ei ole võimalik aru saada kas on sellest tekkinud mingit kahju võlausaldajate huvidele. Võlgnikul on kuulunud ühtsesse kontsernikonto Alexela Logistics erinevate ettevõtetega. Ajutine haldur ei välista, et nimetatud nõuete osas oleks teoreetiliselt võimalik esitada PankrS § 113 järgi tagasivõimisnõudeid, kuid nimetatu nõude esitamise eelduseks on vajadus tõendada kahju tekkimist võlausaldajatele huvidele, vastavalt PankrS §

Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus

tahtlust. Käesoleval juhul ei ole ajutine haldur tuvastanud juhatuse tegevuses tahtluse olemasolu maksejõuetuse põhjustamisel, vara varjamise või pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise osas. Käesoleval hetkel võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid. Eeltoodu tõttu ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Käesoleval hetkel on teadmata, kas ükski võlausaldaja on nõus finantseerima pankrotimenetluse läbiviimist. Ajutisel halduril ei ole seda võimalik põhiosa võlausaldajate osas ka välja selgitada, kuna tegemist on välisfirmadega (registreerimiskohad üle maailma, enamikel juhtudel madala tulumaksumääraga piirkondades). Seni ei ole ükski võlausaldaja tundnud huvi võlgniku pankrotimenetluse osas. Võlgniku esindaja selgitanud ajutisele haldurile, et puudub info, et keegi välisresidendist võlausaldaja esitaks kirjalikult oma nõudeid võla tasumise osas, kuigi bilansiandmetel on vastavad võlad olemas. Samas kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankrotimenetluse edasise läbiviimise jaoks on vajalik deposiidi tasumine, millest toimuks pankrotimenetluse läbiviimise finantseerimine. Kui keegi tasub vastava deposiidi, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutise halduri hinnangul minimaalselt vajalikuks finantseeringuks, et viia läbi pankrotimenetlus ning selgitada välja täpsed asjaolud võlgniku majandustegevusega seoses, on 150000 krooni tasumine kohtudeposiiti. Nimetatud summast toimuks põhiosas raamatupidamise kontrolli läbiviimise finantseerimine ning suures mahus tõlketööde tellimine. Ajutine haldur taotleb, et kohus teeks deposiidi nõude kohta eraldi määruse ning avaldaks selle kohta teate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, milles anda võlausaldajatele minimaalselt 2 nädalane tähtaeg deposiidi tasumiseks. Ajutine halduri ei suuda hetkel anda oma hinnangut maksejõuetuse täpsete põhjuste osas, ajutise halduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses puuduvad väga selged juhtimisvea tunnused. Ajutisel halduril puudub hetkel selge arusaam positiivse tulemiga tagasivõitmise nõuete esitamise võimalustest. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 ja § 30 palus ajutine haldur:

Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus

Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole ühtegi võlausaldajatest ega muust isikust teavitanud kohut deposiiti tasumisest.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Pakri Tankers OÜ-ul vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 30.07.2009.a määrusega võlausaldajatele ettepanek pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 150 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Pakri Tankers OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 lg 1 p 2 ja § 29 lg 2 alusel. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Pakri Tankers OÜ pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Pakri Tankers OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige D S.

AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU MÄÄRAMINE

8(9)

Tsiviilasi nr 2-09-29010 Viru Maakohtu 12.08.2009 määrus

Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu väljamõistmiseks. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Juhul, kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, siis ajutine pankrotihaldur taotleb: • välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 6000 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 7980 krooni), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman kontole nr xxx Swedbank. • välja mõista võlgniku vahenditest ajutise halduri tasu summas 19000 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 25270 krooni) ja ajutise halduri tegevusega seonduvad kulud summas 4500 EEK. Vastavalt pankrotihalduri aruandes esitatud andmetele võlgniku vara moodustab kokku praegusel hetkel 6176 krooni. Seega puudub võlgnikul võimalus rahuldada pankrotihalduri tasu nõue summas 29 770 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Pakri Tankers OÜ-ul puuduvad piisavad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt summas 29 770 krooni. Kohus leiab põhjendatuks rahuldada pankrotihalduri taotlus osaliselt ning mõista ajutise halduri tasu summas 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) välja mõista riigilt ning 6176 krooni võlgniku vahenditest. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.