lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-23797/10

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 10.08.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-23797/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
748
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-23797

Määruse tegemise aeg ja koht

10.august 2009, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Kohtuasi

T.A. hagi A.A. vastu kohtuotsuse tühistamiseks ja elatise nõudes.

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise keeldumine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

13 500.- krooni.

Menetlusosalised

Hageja:

T.A. (IK xxx)

Kostja:

A.A. (IK xxx)

Resolutsioon Keelduda T.A. hagiavalduse A.A. vastu kohtuotsuse tühistamiseks ja elatise nõudes, menetlusse võtmisest. Tagastada avaldus koos lisadega ja asja menetlusest võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

T.A. esitas 13.06.2008 Viru Maakohtule hagi A.A. vastu kohtuotsuse tühistamiseks ja elatise nõudes. Kohus jättis 19. juuni 2008 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja hageja ja kostja andmete, haginõude täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks.

1(3)

Hageja esitas kohtule 07. juulil 2008 täpsustatud hagiavalduse ning menetlusabi taotluse. Täpsustatud hagiavaldusest selguvad hageja ja kostja andmed. Hageja on esitanud alljärgnevad nõuded: tühistada Viru maakohtu 12.03.2007 aasta otsus, kehtestada elatise suurus 1500 krooni, välja mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks alates 13.06.2007 summas 1500 krooni ning määrata kindlaks lapse elukoht. Viru Maakohtu 14. oktoobri 2008 määrusega jäeti hagi teistkordselt käiguta ja anti tähtaeg haginõude täpsustamiseks. Hageja kohtumääruses märgitud puuduseid ei kõrvaldanud. T.A. esitas 06. juulil 2009 kohtule avalduse hagist loobumiseks.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohtule 13.06.2008 esitatud avalduses ja 07.07.2008 esitatud hagiavalduse täpsustuses esinesid järgmised puudused: Hagiavalduses oli märkimata kostja ja hageja andmed, kohtule esitatud nõue on ebaselge ning tasumata on riigilõiv. Kohus selgitas, et hagiavalduse menetlusse võtmiseks tuleb hagejal täpsustada enda ja kostja andmeid (isikukood, aadress ja sidevahendite numbrid). Samuti selgitas kohus, et kui on tehtud kohtuotsus ning see on jõustunud ei ole võimalik esitada kohtuotsuse tühistamise nõuet. Kui hageja leiab, et kuna alaealine laps elab tema juures ning seega puudub alus kostjale elatise maksmiseks, tuleb hagejal esitada kohtusse hagiavaldus elatise võlgnevusest vabastamise ja elatise maksmise lõpetamise nõudes. Kui kohtule esitatakse elatise võlgnevusest vabastamise ja elatise maksmise lõpetamise nõue, siis nimetatud nõuetelt tuleb tasuda riigilõivu. Hagejale selgitati, et juhul, kui hageja soovib kindlaks määrata kindlaks lapse elukohta, tuleb arvestada ka teise lapsevanema ja lapse õigusi ning otstarbeks on samas menetluses kindlaks määrata lapse ja vanema suhtlemiskord. Kooskõlas TsMS § 550 lg 2, vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega. Seega, nimetatud nõuet menetletakse hagita menetluse sätete kohaselt ning avalduse menetlusse võtmiseks tuleb esitada avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja lapsega suhtlemise korraldamiseks. Avalduses tuleb põhistada, miks soovitakse, et alaealise lapse elukohaks määratakse avaldaja elukoht ning tuleb ka teha ettepanek, mis aegadel on võimalik teisel vanemal lapsega suhelda. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et hagita menetluse avalduselt kuulub tasumisele riigilõiv 200 krooni. Hageja esitas 06. juulil 2009 avalduse hagist loobumiseks. Kohus selgitab, et enne kui hagi ei ole kohtu poolt menetlusse võetud, ei ole alust hagimenetluse lõpetamiseks, kuna seda ei ole veel alustatud. Kohus saab antud juhul keelduda haginõuet menetlusse võtmast, kuna kohtu poolt määratud tähtpäevaks on puudused kõrvaldamata. Kohus jättis oma 19. juuni 2008 ja 14. oktoobri 2008 määrustega avaldused käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 20 päeva arvates määruste kättesaamisest. 2(3)

Hageja puuduseid kõrvaldanud ei ole, samas esitas hageja nõudest loobumise taotluse. TsMS § 147 lg 1 kohaselt, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 372 lg 4 alusel, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hageja ei ole Viru Maakohtu 19. juuni 2008 ja 14. oktoobri 2008 kohtumäärustes nimetatud puuduseid kõrvaldanud, seega ei saa kohus hagiavaldust menetlusse võtta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6 loeb kohus, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 10, § 372, § 463 lg 1, § 465 keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.

Marge Tamme Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium