Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse PankrS § 164 sätestatud korras.

I PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

ja Ü. R.le tasutud lõpparve osas. Summast 528 512 (667 493-138 980) tagastas A.V. laenu Ü. R.le 330 000 krooni ja 198 521 krooni eest tasus võlgnevusi hankijatele. A.V.i selgituste kohaselt oli laen võetud tema poolt, kuid saadud rahalised vahendid anti A.V.i poolt omakorda laenuna OÜ-le Kompromiss. Kuna rahalisi vahendeid ei jätkunud kõigile hankijatele võlgade tasumiseks, siis endale tagastatud laenust tasus A.V. 60 353, 70 krooni AS-le Kirde Hulgi ja AS-le A Le Coq ning võttis välja 30 000 krooni töötasudeks töötajatele. Ajutise halduri koostatud võlausaldajate arvestuse kohaselt oli 2008. a aprillikuu seisuga võlgniku võlg hankijatele 303 708 krooni. Põhivara müügi osas on ajutine haldur seisukohal, et ostjaks oli võlgniku lähikondne. OÜ Krysmaris asutati 11.04.2008 ning juhatuse liikmeks on Ü. R., kes töötas OÜ-s Kompromiss tegevjuhina. Põhivara müügist saadud rahalised vahendid kanti OÜ Kompromiss kassase, kuid kassa väljavõtet võlgnik esitanud ei ole. Samuti ei ole A.V. esitanud tõendeid isiklikest vahenditest Kirde Hulgile ja A Le Coq-ile tasumise kohta. Töötajatele maksti välja lõppearved, kuid jäeti maksmata maksud. 4.1.4 Äriühing on kliendina avanud arvelduskontod SEB Pangas, Swedbank’is ja Danske Bank Eesti filiaalis (Sampo Pangas). SEB Panga konto saldo on 0 krooni, Swedbank konto saldo samuti 0 krooni. Sampo Panga kontode saldo kokku 5 500 krooni. Kassas võlgniku seletuste kohaselt rahalised vahendid puuduvad. 4.1.5 Võlgniku andmetel nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole 4.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: - Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti kaudu) seisuga 02.06.2009 339 504, 79 krooni; - hankijatele (pandiga tagamata nõuded) võlgniku andmetel ei ole. Võlad likvideeriti pärast põhivara müüki; - töötajatele võlgnevust võlgniku esindaja andmetel ei ole. Töötajatele maksti lõpparved välja pärast põhivara müüki. - kohtutäituri menetluses olevatest võlgadest on teatanud sissenõuetest Elion Ettevõtted ASnõue 6 838, 05 krooni, Viru Maakohtu registriosakonna rahatrahvid 8 000 krooni, Maksu- ja Tolliameti otsuste alusel 225 017 krooni - muud võlad, mis kajastatud ka pankrotiavalduses, so Sampo Pank AS ees 200 000 krooni, eraisik A.V.ile 900 000 krooni, teadaolevaid kohustusi seega 16.06.2009.a seisuga 1 454 342 krooni. 4.3 Maksejõuetuse tekkimise põhjustest ning juhatuse liikme vastutusest Võlgniku juhatuse liige on jätnud äriühingu tegutsemise ajal oma kohustused täitmata või ei ole täitnud neid vajaliku hoolsusega (puuduvad raamatupidamises koostatavad ja nõutavad aruanded, registriosakondadest on määratud trahvi majandusaasta aruande esitamata jätmise eest). Nii pankrotimenetluses kui ka ajutisele haldurile on võlgnik dokumendid esitamata jätnud, mis tõendaksid, et tema poolt laenuvõtmist Sampo Pangast ning selle laenu eest põhivahendite ostmist äriühingule. Võlgniku tegevus lõppes 2008. a septembris. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud pool aastat, kuna võlgnevusest maksuametile ja ka endale eraisikuna oli ta teadlik juba tegevuse lõpetamisel. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning oma kohustuste rikkumisega on tekitanud kahju äriühingule (ÄS § 187 lg 1 ja lg 2.) Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine võib kaasa tuua ka vastutuse KarS § 3851 alusel. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhtorgani liikme tegevuses on raske juhtimisvea tunnused (PankrS § 28 lg 2), mis annaksid aluse kahjunõude esitamiseks. Samas on ajutine haldur seisukohal, et kahju hüvitise nõue kohtu kaudu toob juurde täiendavad kulud, mille finantseerimiseks äriühingul vahendid puuduvad. Kahjunõude esitamise juhatuse liikme vastu toob tõenäoliselt kaasa A.V.i kui füüsilise isiku pankroti, mistõttu OÜ Kompromiss võlausaldajate nõudeid selle kaudu poleks eelduslikult võimalik

rahuldada. Samuti oleks A.V. ise OÜ Kompromiss pankrotimenetluses tõenäoliselt suurim võlausaldaja. 4.4 Tagasinõuete esitamise võimalused Ajutine haldur on seisukohal, et põhivara müügitehing on võlgnikul tehtud lähikondsega (PankrS § 117 lg 2 p 5). Põhivara müük on toimunud küll õiglase hinnaga, kuid vara müügist saadud vahendite jagamisel on eelistatud ühtesid võlausaldajaid teistele ning sisuliselt on ainsa võlausaldajana jõetud võlgnevus tasumata maksu- ja tolliametile. Tehing on ajutise halduri arvates tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel, kuid tagasivõitmise juures tuleb analüüsida selle otstarbekust ja mõistlikkust, sest kohtu kaudu tehingu tagasivõitmine toob kaasa täiendavad pankrotimenetluse kulud, milleks äriühingul vahendid puuduvad. Pärast tagasivõitmist on vähetõenäoline, et sellest saadav kasu tagaks võlausaldajate nõuete rahuldamise. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid tagasivõitmise hagide esitamiseks ning see on võimalik ainult siis, kui võlausaldaja, võlgnik või keegi kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid kohtu deposiiti.

III KOHTUISTUNG 22.07.2009.a

IV KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

tegevuses on raske juhtimisvea tunnused, mis annaksid aluse kahjunõude esitamiseks, kuid see tooks kaasa täiendavaid kulutusi, milleks äriühingul vahendid puuduvad.

Kohtunik: Evi Kool

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.