Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-78092 08.12.2008 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja määranud ajutiseks halduriks STael’a. 05.01.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli rõivaste jaemüük. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnikul käibevara väärtuses 2 978.50 krooni s.h raha 2 978.50 krooni. Põhivara on ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal 4 000 krooni, kokku vara väärtus 6 978.50 krooni. Võlgnikul on kohustusi 308 002.16 krooni ulatuses, vaieldavad kohustused 538 092.14 krooni ulatuses. Tulenevalt eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri käsutuses olevate andmete kohaselt lõpetas 2006. aasta majandusaasta 34 000 kroonise kahjumiga, 2007. aasta õnnestus lõpetada kasumiga. Võlgnik on selgitanud, et kallimate kaubamärkide hinnatundlikkus on suurem kui odavamatel kaubamärkidel. Majanduskriis annab eelkõige tund kallimate kaubamärkide puhul. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku sooritatud tehinguid ning on tuvastanud, et võlgnik on eelistanud enda huvisid maksuameti huvidele. Enda huvide eelistamine on käsitletav raske juhtimisveana. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluses tehtavate kulude suuruseks umbes 40 000 krooni. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluses tehtavaid kulutusi kanda. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks majanduskriis, mille tõttu ei ole ostjaskonda kalli rõivabrändi jaemüügis. Ajutise halduri hinnangul tulnuks pankrotiavaldus esitada hiljemalt septembrikuus 2008.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

2-08-78092 ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. COÜ seaduslik esindaja likvideerija on esitanud 03.12.2008 avalduse COÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli rõivaste jaemüük, võlgnik on müünud brändi Marlboro Classics. 2008. a juulis on võlgnik andnud oma majandustegevuse üle ASP ning alustanud likvideerimismenetlust. Võlgnikul on vara kokku 6 978.50 krooni, kohustusi on võlgnikul 308 002.16 krooni, vaieldavaid kohustusi on võlgnikul 538 092.14 krooni. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 2008. a on võlgniku majandustegevus igas kuus olnud kahjumlik, igakuised kulud on ületanud tulusid. Pärast varade võõrandamist juulis 2008. a muutus võlgniku omakapital negatiivseks. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 300 000 krooni ja võlgniku omakapital on negatiivne, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et plaanid koostööpartneritega koostöö jätkamiseks ebaõnnestusid ja seetõttu jäi saamata loodetud tulu. Kuna ettevõttel muud tegevused puudusid ja äriühingu kohustuse ületavad äriühingu vara, ei ole võlgnik võimeline oma kohustusi täitma. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tinginud majanduskriis, mille tõttu ei ole ostjaskonda kalli rõivabrändi jaemüügis. Kohus leiab, et võlgniku ja ajutise pankrotihalduri toodud põhjused võisid võlgniku maksevõimet mõjutada, kuid ei toonud kaasa võlgniku maksejõuetust. Pärast võlgniku poolt majandustegevuse üleandmist juulis 2008. a muutus võlgniku osakapital negatiivseks, mis näitab, et võlgnik muutus maksejõuetuks pärast majandustegevuse üleandmist. Majandustegevuse üleandmisel saadud hüvitisest ei ole võlgniku juhatuse liige rahuldanud võlausaldajate nõudeid, vaid on eelistanud enda huvisid ja teinud väljamakseid iseendale. Sellega on võlgniku juhatuse liige alusetult teinud iseendale väljamakseid, millega on kahjustanud võlausaldajate huvisid. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea, kuna on eelistanud võlausaldajate nõuete rahuldamisele isiklikke huvisid.

2-08-78092

Võlgniku omakapital muutus negatiivseks augustis 2008. a, pärast võlgniku majandustegevuse üleandmist. Augustis 2008. a oli võlgniku osakapital -653 527.79 krooni. Võlgniku põhikirjajärgne osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema 40 000 krooni. Kuna augustis 2008. a oli võlgniku omakapital negatiivne, siis tõenäoliselt ei vastanud võlgniku omakapital äriseadustiku nõuetele pärast võlgniku majandustegevuse üleandmist. Täpsema maksejõuetuse väljakujunemise aja hindamiseks kohtul andmed puuduvad. ÄS § 176 kohaselt peavad äriühingu osanikud juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus võtma tarvitusele abinõud osakapitali vastavusse viimiseks äriseadustiku nõuetele või otsustama pankrotiavalduse esitamise. Vaatamata asjaolule, kas võlgniku osanikud otsustavad pankrotiavalduse esitada või mitte, on võlgniku juhatuse liikmetel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole tähtaegselt täitnud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 20.11.2008. Nimetatud tegu on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on KarS § 3851 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Esinevad vara tagasivõitmise võimalused. 09.07.2008 on võlgniku arvelt tehtud väljamakseid võlgniku juhatuse liikmele kokku 99 710 krooni. Kuna võlgnikul oli nõue võlgniku juhatuse liikme P. Sillo vastu 150 000 krooni, siis pidanuks võlgniku juhatuse liige oma nõude tasaarvestama võlgniku nõudega ja seetõttu puudus alus võlgniku arvelt võlgniku juhatuse liikmele väljamakseid teha. 16.07.2008 on võlgniku arvelt tasutud D Vallnerile 150 000 krooni. D. Vallner on ML Tamme elukaaslane, kes otsustas, kuidas müüa äriühingut Classics Kaubanduse P Sillole. Seega oli D. Vallneril nõue PS aga mitte võlgniku vastu ja seetõttu on võlgniku arvel alusetult tehtud väljamakse D. Vallnerile. Eeltoodud tehingutega on kahjustatud võlausaldajate huve. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 14.01.2009 määrusega on kohus teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 40 000 krooni. Nimetatud summat kohtu deposiiti laekunud ei ole. Kohus leiab, et kuna COÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb COÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.