2-09-24666/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Avalduse kohaselt asutati S OÜ juunis 2006. a äriühingu asutamine langes ehitusturu kõrgaega, mis andis head eeldused edukaks arenguks ja tegevuse algatamiseks vajalik kapital oli majandustegevuse käivitamiseks piisavalt planeeritud. Äriühingu põhitegevuseks oli roo varumine ja rookatuste ehitamine. Äriühingul olid sõlmitud vajalikud kokkulepped maaomanikega kindlustamaks vajaliku koguse roo varumine. Kuna rookatuste valmistamiseks vajalik roog varutakse talvel, siis on oluline maa ja veekogu külmumine, kuid soojad 2006/2007 ja 2007/2008 talved tõstsid roovarumisega seotud kulud planeeritust oluliselt suuremaks. Vaatamata nimetatule suutis äriühing 2008. a olla jooksvas kasumis, kuid eelnevalt tekkinud kahjumist väljatulekust selleks ei piisanud. Majanduslanguse ja ehitusturu kahanemise tõttu ei õnnestunud leida täiendavaid investeeringuid roo varumise ning rookatuste ehitamisega seotud tegevuse jätkamiseks. S OÜ lõpetas majandustegevuse 2008. a septembris, kui oli nähtav majanduse langustendents ning eriti suur olemasolev ning eeldatav langus ehitusteenuste turul. Äriühing püüdis kevadtalvel 2008/2009 ümber orienteeruda aiandustehnika (eelkõige murutraktorite) impordile Ameerika Ühendriikidest ning nende vahendamisele Ukrainasse, kuid arvestades võimaliku klientide sihtrühma tarbimise vähenemist Eestis ja eriti Ukrainas ning raskusi krediiditurgudel ja võimalike lepingupartnerite huvi jahenemist, on osutunud võimatuks kaasata vajalikku finantseeringut. 2009. a maiks on selge, et majandustegevusega taasalustamine ning positiivse rahavoo loomine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab võlgniku esindaja, et võlgnik on maksejõuetu, äriühingul on seisuga 30.04.2009 vara, mis koosneb sularajast kassas 442 krooni ja kasutamiskõlbmatuna maha kantud Ford Transit L SCAB kaubik. Kohustusi on võlgnikul kokku 120 848 krooni. võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku esindaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 03.06.2009 Harju Maakohtu määrusega algatas kohus S OÜ pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks I Lepsoo.

2-09-24666 maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kohus, hinnates asjas kogunud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. S OÜ juhatuse liige on esitanud 27.05.2009 Harju Maakohtule avalduse S OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Äriühingul on kohustusi kokku vähemalt 121 756 krooni, vara on võlgnikul 441.55 krooni, millega võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara

2-09-24666 vähemalt 120 000 krooni võrra. Võlgnik on mitmel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult. Võlgniku omakapital ei ole vastanud alates 2006. a äriseadustiku nõuetele, seisuga 30.04.2009 oli võlgniku omakapital -120 406 krooni. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus paremaks muutuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud, võlgnikul puudub arvestatav vara ning kohustused ületavad võlgniku vara, siis puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne, järelepärimiste vastused registritest ja krediidiasutustest, bilanss ja kasumiaruanne seisuga 30.04.2009, 2007. a majandusaasta aruanne – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgnik on kantud äriregistrisse 08.06.2006. Võlgniku omakapital ei ole alates 2006. a vastanud ÄS § 136 nõuetele: 31.12.2006 seisuga oli võlgniku omakapital -13 553 krooni, 31.12.2007 seisuga oli võlgniku omakapital -271 200 krooni, 31.12.2008 seisuga oli võlgniku omakapital -113 879 krooni, seisuga 30.04.2009 oli võlgniku omakapital -120 406 krooni. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks täitnud ÄS § 171 lg 2 p 1 tuleneva osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse. KarS § 380 kohaselt on süütegu juhatuse liime poolt osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine olukorras, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära. Kuna osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Kohtul puuduvad ka andmed selle kohta, kas võlgniku osanikud on tarvitusele võtnud ÄS § 176 nimetatud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Olenemata sellest, kas võlgniku osanikud on otsustanud ÄS § 176 tulenevate abinõude tarvituselevõtmise, on võlgniku juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2006 -13 553 krooni, siis ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele juba enne 2006. a lõppu ja seega muutus võlgnik maksejõuetuks 2006. aasta kestel ning sellest tulenevalt oleks pidanud pankrotiavalduse esitama kohtule juba 2006. a, kuid pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 27.05.2009. Juhatuse liime poolt pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu ka tähtaegse pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu on

2-09-24666 suurenenud ettevõtte kohustused, siis on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. 30.09.2008 on võlgnik sõlminud kolmepoolse kokkuleppe V OÜ (juhatuse liige võlgniku juhatuse liikme isa JS) ja JS(võlgniku juhatuse liige) vahel, mille kohaselt arvestades asjaolu, et OÜ S (endine ärinimi SOÜ) võlgnes OÜ-le V 225 000 krooni ja OÜ S võlgnes JS 100 500 krooni, sõlmiti nõude loovutamise leping, mille kohaselt JS loovutas oma nõude OÜ-le V ja OÜ V tasus JS 100 500 krooni, mille tulemusena suurenes OÜ V nõue võlgniku vastu 325 500 kroonini. Nõude loovutamise lepingu kohaselt müüs võlgnik OÜ-le V kaubiku Ford Transit (väljalaske aasta 1992) hinnaga 23 000 sõiduauto Opel Kadett (väljalaske aasta 1986) hinnaga 4 000 krooni, väiketraktori Suzuki (väljalaske aasta 2006) hinnaga 45 000 krooni ning motobloki hinnaga 55 000 krooni ning nimetatud summad loetakse tasutuks tasaarvestuse korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud juba 2006. a, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea, jättes õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse ja võõrandades olukorras, kus võlgnik oli püsivalt maksejõuetu võlgniku vara lähikondsele, millega eelistas ühte võlausaldajat teistele, mille tulemusel on võlgnik muutunud varatuks ja võlausaldajate nõuete katteks summas 120 000 krooni puudub äriühingul vara. Eelnimetatud tehinguga võlgniku valdusest välja läinud vara on võimalik pankrotiavarasse tagasi võita PankrS § 110 alusel. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on teavitanud, et ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Teised võlausaldajad, võlgnik ja muud isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti maksnud. Kohus leiab, et kuna S OÜ-l puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb S OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.