lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-2557/14

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 03.07.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-2557/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

03.juulil 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi Määruse tegemine

nr 2-09-2557 Urmas Nuuter versus Heidi Kauksi hagi 9745 krooni saamiseks eelmenetluses

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Urmas Nuuter (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xx-x xxxxxxx xxxx) Heidi Kauksi (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxx)

Kostja

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.Hageja vannitoa lae hetkeseis on alljärgnev: Teise korruse lagi toetub laetaladele , mis on kummagi seina (tala otsa) juures kinnitatud nende all, nendega risti asetsevatele horisontaaltaledele. Horisontaaltalad on kinnitatud vertikaalsetele ripptaladele, mis on kinnitatud seinte külge ülevalpool teise korruse põranda kõrgust. Alumised seinatalad on paralleelsed horisontaaltaladega, asuvad allpool eelkirjeldatud konstruktsiooni ja on kinnitatud kummgi vastasasuva seina külge ning ei ole konstruktsiooniga seotud.
2.Pooled lepivad kokku olemasolevat laekonstruktsiooni muuta ja teostada alljärgnevad tööd (edaspidi nimetatud Tööd):

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.1.Laetaladele kinnitatakse nende alla laiendused 5X5 cm materjalist ulatusega seinast seinani. Otstest toestatakse laiendused 5X5 cm materjalist vertikaaltaladele. Vertikaaltalad kinnitatakse seina külge, toetatakse olemasolevatele seinataladele. Horisontaaltalad eemaldatakse, ripptaladel eemaldatakse allpool laetalasid olevad osad. Kostja kohustub omal kulul laiendused katma altpoolt veekindla laekattematerjaliga. Laekattematerjali ja ülemise korruse põranda vaheline vaba ruum täidetakse vahtplastiga.
2.2.Kostja kompenseerib hagejale rahaliselt seinakattematerjali hinna seinatalade ja laekattematerjali alumise pinna vahele jääva seinaosa katmiseks, võttes aluseks 200 EEK/m2. Kostja kohustub hüvitise seinakattematerjali eest kandma üle hageja arveldusarvele nr. 10302013119003 SEB pangas hiljemalt 29.juuliks 2009.a.
3.Hageja kohustub tulevikus mitte eemaldama tema vannitoas asuvaid Seinatalasid ja Vertikaaltalasid. Hageja kohustub Tööde teostamise ajaks lammutama oma vannitoa ripplae ja

kõrvaldama vannitoa seintelt ja põrandalt kõik esemed (ka vann), et tagada Laetalade ajutise toestamise võimalus ja seda hiljemalt 29.juuniks 2009.a.

4.Kostja kohustub teostama käesolevas kompromissis kokkulepitud Tööd hiljemalt 29.juuliks 2009.a., v.a. juhul kui Hageja ei lammuta oma vannitoa ripplage ega eemalda vannitoa seintelt ja põrandalt kõiki esemeid hiljemalt 29.juuniks 2009.a. Taolisel juhul nihkub Tööde teostamise lõpptähtaeg edasi nende päevade võrra, mille võrra Hageja täitis hiljem oma kohustuse.
5.Juhul kui kostja ei teosta Töid hiljemalt 29.juuliks 2009.a., v.a. juhul kui Hageja ei täinud oma kohustust kõrvaldada ripplagi ja eemladada vannitoas olevad asjad hiljemalt 29.juuniks 2009.a., siis kohustub kostja hagejale tasuma leppetrahvi 10 000 krooni, kandes leppetrahvi üle hageja arveldusarvele nr. 10302013119003 SEB pangas hiljemalt 03.augustiks 2009.a.
6.Hageja palub pool tasutud riigilõivust (s.o. 1000 krooni) tagastada enda arveldusarvele nr. 10302013119003 SEB pangas. Ülejäänud hageja ja kostja menetluskulude jaotuse ja suuruse paluvad pooled kindlaks määrata kohtul. Pooled esitavad oma kohtukulude nimekirja hiljemalt 29.juuniks 2009.a.
7.Pooled kinnitavad, et peale kompromissis märgitud tingimuste täitmist ei ole neil enam vastastikuseid varalisi nõudeid. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 1000 krooni, mis laekus kahes osas (hageja poolt 17 novembril 2008 750 krooni ja Katrin Tamre poolt 20. jaanuaril 2009 1250 krooni) hageja Urmas Nuuteri kontole nr 10302013119003 AS-s SEB Pank; välja mõista Heidi Kauksilt Urmas Nuuteri kasuks menetluskuludena riigilõiv 1000 krooni ja tasu õigusabi eest 1000 krooni; ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused Selgitada: TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (TsMS § 1741 lg 1).

Pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad, kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale riigilõivust 1000 krooni ja õigusabikuludest 1000 krooni. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja