Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on KÜ Ulila hagi OÜ Meie Maa Ehitus vastu 18 443,70 krooni (põhivõlgnevus) ja viivise väljamõistmiseks 0,5% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 18.07.2008 sõlmitud töövõtulepingust nr 4-Ta ja hageja poolt kostjale 04.12.2008 esitatud arve tasumata jätmisest (arve teostamata jäänud tööde eest; arve tasumise tähtaeg 12.12.2008). Kohus kohustas kostjat 03.03.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 17). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja juhatuse liige Maikol Kriiva on kohtule 18.05.2009 teatanud menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isiku Imre Kriiva ja tema aadressiks XXX Põlva. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja menetlusdokumentide kättetoimetamiseks volitatud isikule Imre Kriivale 03.06.2009 (tl 23). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad töövõtulepingust nr 4-Ta, hinnapakkumisest, arvetest, teatisest, kulude aruandest, teatisest töövõtulepingu lõpetamise kohta ja arvest teostamata jäänud tööde eest (tl 6-16). Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 76 lg 1, 82 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1, 6, § 113 lg 1, § 641, § 642 lg 2, 647 lg-d 1 ja 2 alusel. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 18 443,70 krooni ning alates 13.12.2008 viivis 0,5% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 4000 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.