Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(9)

2-08-68014 Hageja teavitas juhtunust koheselt korteriühistu esimeest Astra Aita, kelle väitel murdus oks tormi tõttu ning õnnetusjuhtumi lahendamine ei kuulu korteriühistu kompetentsi. Pehkinud puu, millelt pärines õnnetuse põhjustanud oks, oli sama päeva lõpuks maha saetud. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu tegevuse eesmärgiks Pikk 60a asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ja seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumide kasutamisega teenuse osutamine. Maatüki korrashoid hõlmab selle oluliste osade korrashoidu, milleks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 tähenduses on kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Viimaseid tõsiasju on kinnitanud ka kostja oma vastuses kahjunõude avaldusele. Samuti on korteriühistu seaduse § 2 ja §151 kohaselt korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate hoonete ja rajatiste ning maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Pikk tänav 60a parkla ja sellega piirnev kõrghaljastusega haljasriba asuvad Pikk 60a korteriomanike omandis oleval kinnisasjal, kinnistu reg nr 1434534, olles kõigi korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud rajatised. Seega on hagejal nii ühistu liikmena kui korteriomanikuna õigus nõuda, et korteriühistu (kaasomanikud) tegutseks vastavalt ühistu liikmete (kaasomanike) ühistele huvidele, tagades muuhulgas elamu ümbruse korrashoiu. Käsitledes antud juhtumit võlasuhtena (VÖS § 2 lg1) hageja ja korteriühistu vahel, oli korteriühistul kohustus teha hageja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning hagejal õigus nõuda korteriühistult kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse § 103 lõike 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul kui rikkumine on vabandatav. Hageja leiab, et korteriühistu jättis täitmata kohustuse hoida korras Pikk 60a juurde kuuluv maatükk. Korteriühistu kohustuse kohane täitmine oleks eeldanud pehkinud puude seisundi adekvaatset hindamist ning nende eemaldamist. Selleks vajalike vahendite puudumisel, aga näiteks hoiatavate märkide paigaldamist ohtlikele parkimiskohtadele. Korteriühistu poolt kohustuse täitmata jätmine tõi hageja jaoks endaga kaasa olulise rahalise kahju. Kohustuse täitmata jätmine ja kahju tekkimine on omavahel põhjuslikus seoses. Hageja ei nõustu korteriühistu väitega sellest, et võlgnik rikkus antud juhul kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärge ületaks. Kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu peab olema väljaspool võlgniku mõjusfääri. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Loodusjõud võivad olla väljaspool võlgniku mõjuala ja kujutada seega endast vääramatut jõudu, kuid loodusjõu toime tagajärjed võivad olla ettenähtavad ja välditavad. Konkreetsetel asjaoludel võib loodusjõud olla ettenähtav (nt ilma halvenemine, teated tormi kohta jne) ning selle tagajärjed välditavad. Riigikohus on otsuses 3-2-1-111-03 leidnud, et: „Vääramatu jõuna saab käsitada erakordset ja antud asjaolude juures objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Vääramatuks jõuks võib eelkõige olla loodusjõud. Tuule tugevus 7-10 m/s, puhanguti kuni 21 m/s pole Eesti oludes niivõrd erakordne, et seda saaks pidada vääramatuks jõuks. Tormituules võivad murduda nii pehkinud kui terved puud. Pehkinud puu murdumine tuules ei ole erakordne ja seda ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole isiku (võlgniku) poolt mõjutatav. Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, asus pehkinud puu kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida".

2(9)

2-08-68014 Veelgi enam — antud juhtumil ei olnud tegemist tormiga, nagu seda tõendavad asjaomase kuupäeva tuule kiiruse näitajad — puu oks kukkus autole, kuna puu oli jäetud vajalikul ajal pügamata. Seega ei ole korteriühistu kohustuse rikkumine vabandatav. Hageja palub kostjalt välja mõista auto taastamiseks kuluv summa 34 975 krooni.

KOSTJA PÕHJENDUSED

3(9)

2-08-68014 a) korteriühistu Silla Pikk 60a tegevuse eesmärgiks on Kuressaare linnas, Pikk 60a asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ja seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumide kasutamisega teenuste osutamine; b) korteriühistu tegevus on seotud kaasomandi esemeks oleva maatüki majandamisega ja seoses sellega korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamisega. d) maatüki korrashoid hõlmab selle oluliste osade korrashoidu, milleks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 tähenduses on kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kostja hinnangul on hageja teinud ebatäpse viite korteriühistuseaduse §-le 151. Nimetatud paragrahvis on sätestatud korteriühistu majandamiskulude definitsioon. Kostja ei näe seost viidatud paragrahvi ja hagi eseme vahel. Kostja ei nõustu hageja väitega selles, et Pikk 60a territoorium on KÜ Silla omandis. KÜ Silla ei ole Pikk 60a korteriomandi omanik, mistõttu puuduvad KÜ-l Silla ka kaasomaniku staatusega kaasnevad omaniku õigused ühises asjas. Kostja seab kahtluse alla ka selle, kas antud juhul on tegemist kohase hagejaga, kuna hageja ei ole tõendanud oma omandiõigust sõiduautole GGGG. Vaatamata sellele, et korteriühistu liikme ja korteriühistu vahelist suhet on võimalik käsitleda võlasuhtena VÕS § 2 lõige 1 mõttes, ei vastuta võlgnik rikkumise eest juhul, kui rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole isiku (võlgniku) poolt mõjutatav. Vääramatuks jõuks on eelkõige loodusjõud, mille üle inimesel puudub kontroll ning mille negatiivseid mõjusid ei saa inimene objektiivselt ära hoida. Hageja on Pikk 60a, Kuressaare korteriomandi omanik. Seega on hageja korteriühistu Silla 60a liige. Sarnaselt hagejale kui korteriühistu liikmele, puudus ka teistel korterühistu liikmetele sh korteriühistu juhatuse liikmetel võimalus tormist ilma ära hoida ja selle kulgu mõjutada. Antud sündmus asus väljaspool ühistuliikmete mõjusfääri. Kostja vastutuse hageja suhtes välistab vääramatu jõu esinemine. Kostja ei saanud ette teada, millise tuulekiirusega murdub kastanipuu oks. Samuti tuulesuunda, mis on pidevalt muutuv. Viru Ringkonnakohus on teinud järgmise järelduse: "Maakohtu 15. oktoobri 1999.a istungil antud xxxx ja xxxx seletuste kohaselt oli ilm õnnetuse toimumise ajal selge, tormi ei olnud, sadama hakkas alles hiljem. Seega ei ole kostja tõendanud, et telefonipost kukkus autole vääramatu jõu (tugev tuul ja äikesehood) tagajärjel". Nagu ka eeltoodust ilmneb ei ole kohus välistanud, et tugeva tuule põhjustatavaid kahjulikke mõjutusi, ei saaks vabandada vääramatu jõu tõttu. Korteriühistu on oma liikmete kaudu kaasomandi eseme korrashoiu eest järjepidevalt hea seisnud, mis hõlmab ka maatüki ja sellel kasvavate puude korrashoidu. Igaaastaselt on korraldatud maatükil korteriomanike poolt heakorrapäevi. Nagu nähtub hageja enda poolt hagimenetluses tõendina esitatud fotolt, on korteriühistu liikmed tormiööl mootorsõidukile kahjulikke mõjutusi põhjustanud kastanipuu parklapoolse puuoksaharu juba enne aset leidnud sündmust eemaldanud. Seega ei saa õigeks pidada hageja seisukohta selles, et ühistu jättis täitmata kohustuse hoida korras Pikk 60a juurde kuuluv maatükk. Seetõttu ei saa rääkida ka kohustuste mittetäitmisest. Kostja on seisukohal, et antud kaasuses tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas mootorsõidukile tormis langenud kastanipuu oks (oks murdus 04.08.2008 kl 23-24 vahel) oli pehkinud või

4(9)

2-08-68014 mitte. Sõna pehkima tähendab kõdunema, mädanema. Paljasõnalised on väited, et autole murdunud puu on pehkinud. Seda kinnitavad ka hageja enda poolt hagimenetluses esitatud fotod. Neist mitte üheltki ei nähtu, et kastanipuu või selle tormis murdunud oks oleks mädanev ja/või kõdunev. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide pehkinud puude adekvaatsest hindamisest. Kostja on kastanipuud ja selle seisukorda adekvaatselt hinnanud, vastupidiselt hageja eksitavatele väidetele, et puu on pehkinud. Arvestades ülaltoodud asjaolusid ja vääramatu jõu esinemist, leiab kostja, et antud juhul ei saa korteriühistult nõuda välja hageja poolt märgitud nõuet summas 34 975 krooni. Kui kohus siiski leiab, et antud tsiviilasjas ei ole vääramatu jõud kostja poolt vaadatuna vabandavaks asjaoluks, siis tuleb arvestada hageja osa kahju tekkimisel ja rahaliste nõuete arvestamise metoodikat. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 annab viite lg-le 1 sätestades järgnevat: käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Rahalise hüvitise määramisel tuleb muu hulgas arvestada sellist kannatanu käitumist, mis oli kahju põhjustanud sündmuse kaaspõhjuseks. Vaadates hageja poolt esitatud fotosid koos OÜ Denarius arvega, võib asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tormi poolt põhjustatud kahjustused sõiduautole, on seotud tööde tegemise vajadusega ulatuses, mis on näidatud arvel nr 233. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Isegi esitatud arvet ei saa asjakohase tõendina kasutada, kuivõrd vastasel korral ei oleks välistatud hageja aluseta rikastumine kostja arvelt (nt arvel näidatud töölõigud, mis ei oma seost kahjujuhtumiga). Samuti ei peaks näiteks kostja hüvitama auto juures kahjustused, mis tekkisid transpordil autoremonditöökotta, kuivõrd katkenud on kausaalseos. Riigikohus on leidnud, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Just eeltoodut arvestades on oluline ekspertakti koostamise vajadus kohas, kus kahjujuhtum aset leidis. Kostjale on paraku teadmata hageja eesmärgid, miks eksperti ei kutsutud. Hageja poolt esitatud fotodelt on kahju ulatus seostatav vaid sõiduauto mõranenud esiklaasiga. Lisaks puudub kostjal asjakohane info sellest, kas ja kui suures ulatuses on hageja tööde eest OÜ-le Denarius üldse tasunud. Ettevõtja poolt esitatud hinnapakkumine või arve, ei pea tõendama seda, et hageja on ettevõtja ees kohustused täies ulatuses täitnud. Samuti on kostjal etteheited selles (kuna puuduvad vastupidist kinnitavad andmed), et hageja ei võtnud hinnapakkumisi erinevatelt äriühingutelt. Korteriühistu näol on tegemist mittetulundusühistuga, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu , tulu saamine (vastupidiselt äriühingutele). Lähtudes sellest ja arvestades VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõtet, oleks hageja poolt olnud mõistlik võtta erinevatelt ettevõtetelt hinnapakkumised ning pakkumisele aktsepti andes lähtuda ka eeltoodud asjaoludest. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja on seisukohal, et eeltoodud mõistlike kuludena võib käsitleda kohalikku keskmist müügihinda TsÜS § 65 mõttes. Kuna aga hinnapakkumisi ei ole võetud, ei saa teha järeldusi, et tööd tehti kohaliku keskmise hinnaga ehk VÕS-i tähenduses mõistlike kuludega. Kui hageja esitab kostjale

5(9)

2-08-68014 nõudeid, peab hageja suutma ka tõendada, et kandis asja parandamisega seoses mõistlikud kulud. Samas ei pea kostja hüvitama asja parandamiseks tehtavaid mõistlikke kulutusi ületavat osa. Kausaalseos kahju hüvitamise nõude esitamisel on vajalik lisakriteerium, mis takistab lõpmatult kaugele ulatuvate kahjuhüvitamise nõuete esitamist. Hageja on kostjale esitanud arve nr 233 GGGG V40 (reg nr VVVVVVV) kere remondi ja värvimise kohta. Hageja ei ole põhjendanud arvel esitatud ja hagis nõutud summa arvestamist koos käibemaksuga (5335, 16 krooni). Kostja vaidleb vastu käibemaksu lisamisega summale 29 639, 83 krooni. Kahju ei ole käive, mis kuuluks maksustamisele, ja seetõttu ei kuulu käibemaks väljamõistmisele. Rahalise hüvitise määramisel tuleb muu hulgas arvestada sellist kannatanu käitumist, mis oli kahju põhjustanud sündmuse kaaspõhjuseks. Kostja on seisukohal, et tormis murdunud kastanipuu oksa poolt põhjustatud kahjustused mootorsõidukile tekkisid ka kahjustatud isikust tulenevatest asjaoludest ja ta oleks saanud ise kahjustusi vältida. Nagu nähtub ka hageja esitatud EMHI andmetest, oli Saaremaal tugev tuulekiirus juba õhtusel ajal (nt kl 22.00 keskmine tuule kiirus 14,5 m/s, maksimaalne tuulekiirus 18,3 m/s). Seega oleks kahjustatud isik saanud mootorsõiduki suhtes tekkinud kahjustused ära hoida, parkides auto mitte kastanipuu alla, vaid valides selleks ohutuma koha. Pikk 60a korteriomanike kaasomandis oleval maatükil oleks selleks kindlasti võimalusi leidunud. Pikk 60a korteriomandi omanike poolt ei ole vastu võetud ka parkimiskorda reguleerivaid otsuseid, mis oleks teise parkimiskoha valimisel hageja võimalusi piiranud. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et kindlasti ei seadnud ka ilmastikuolud lisaeeldusi selleks, et parkimisala kasutamise intensiivsus oleks tavapärasest suurem olnud. Kostja nõude avaldusest korteriühistu juhatusele ilmneb, et kostjale on teada ühistu juhatuse liikme telefoninumber. Seda arusaamatumaks jääb kostjale hageja tegevusetus kahjujuhtumile eelneval ajal (nt antud küsimustes korteriühistu juhatuse informeerimine). VÕS § 140 lg 1 sätestab kahju hüvitamise piiramise alusena selle, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et hagi on vastuoluline, tõendamata, materiaalõiguslikult põhjendamata. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6(9)

2-08-68014 •

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel /t.l. 11/ oli Kuressaare lähedal Roomassaare jaamas tuule kiirus 4.augustil 2008.a. kell 22.00 keskmiselt 14,5 , maksimaalselt 18,3 m/s; kell 23.00 keskmiselt 10,1 , maksimaalselt 18,7 m/s; 5.augustil 2008.a. kell 0.00 4,3 kuni 6,7 m/s; kell 1.00 3,8 – 6, 6 m/s; kell 2.00 3,2-5,3 m/s; kell 3.00 2,7 -7,6 m/s; kell 5.00 5,2-8 m/s; kell 6.00 4,6-7,4 m/s; kell 7.00 4,3-6,2 m/s ja kell 8.00 4,2-6 m/s.

7(9)

2-08-68014 tagajärg (põhjuslik seos). Kostja põhjustas konkreetse kastanipuu vajaliku hooldamata jätmisega hagejale kahju – vigastused autole. Kohustuse täitmata jätmine ja kahju tekkimine on omavahel põhjuslikus seoses.

8(9)

2-08-68014 OÜ Denarius 10.09.2008.a. arvega nr 233 sõiduauto GGGG V40 remonditööde ja värvimise kohta maksumusega 34 975 krooni /t.l. 7/; • Hageja on 11.09.2008.a. tasunud GGGG V40 reg märk 864BAU remondikuluna 33 660 krooni /t.l. 39/. • Tunnistaja Vjatšeslav Lunkovi ütlustega /t.l. 74-77/, kes töötab autot remontinud OÜ Denarius juhatuse esimehena. Tunnistaja ütluste kohaselt oli puu kukkunud auto katuse ja serva peale, mistõttu oli väga raske selliseid parandustöid teostada. OÜ Denarius tegi GGGG varuosade hinna osas järelepärimise nende maaletoojale AS-ile Info Auto, kuid hinnapakkumine oli kallim kui hagejale tehtud hinnapakkumises, mistõttu telliti sealt varuosi minimaalselt, kuna kasutatud varuosi kuskilt mujalt võtta ei olnud. Firma töömehed tegid töid hinnapakkumise järgi, kus kõik tehtud tööd näha, samuti arvel. Auto remonditi parima hinnaga, pakkumine tehti ja hinnas tehti ka kärpeid. Vähemaga ei oleks saanud. Arvele ei ole midagi juurde kirjutatud, selle summas ka töid teostati. Kohus leiab eelneva alusel, et hageja on viga saanud sõiduauto remontinud mõistliku kulutuste eest. •

9(9)

2-08-68014

Märkus: 01.12.2009 kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohus otsustas:

10(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.