Tsiviilasja number
2-08-68014
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.12.2009 Tallinnas
Tsiviilasi
Aarne Raaperi hagi KÜ Silla Pikk 60a vastu 33 660 kr. kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
33 660 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 01.07.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kostja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
03.11.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aarne Raaper (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk.xxxxxxxxxx, xxxx xxx-x), esindaja Rita Malken; kostja Korteriühistu Silla Pikk 60a (reg.kood 80168759, asuk. Kuressaare, Pikk t. 60a-8) seaduslik esindaja Laas Torri, lepinguline esindaja Mihkel Tuus
Pärnu Maakohtu 01.07.2009 otsus tsiviiasjas nr. 2-08-68014 muuta osaliselt põhjenduste, kostjalt väljamõistetava kahjuhüvituse suuruse ning kohtukulude jaotuses osas ning sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt. Välja mõista korteriühistult Silla Pikk 60a Aarne Raaperi kasuks kahjuhüvitis summas kuusteist tuhat kaheksasada kolmkümmend (16 830) krooni. Poolte esimese ja teise astme menetlukulu jätta kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Hageja Aarne Raaper on Kuressaares asuva korteriühistu Silla Pikk 60a liige, kes parkis oma sõiduki Volvo V 40 ühistu hallataval territooriumil asuva puu juurde (alla). Ööl vastu 05.08.2008 langes tuules murdunud puuoks hageja sõiduauto katusele ja kahjustas seda. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 33 660 kr., s.o. sõiduki remondi maksumuse hüvitamiseks, põhjendusel, et sõiduk paiknes ühistu hallataval territooriumil, ja ka puu, mille murdunud oks sõidukit kahjustas, on kostja hallataval territooriumil. Kostja on vastutav tekkinud kahju eest, kuivõrd ühistu ei hoidnud hallatavat maatükki korras, s.o. ei hinnanud territooriumil asunud puude seisukorda adekvaatselt ega lasknud õigeaegset eemaldada pehkinud puu(oksa) ega seadnud ka välja vastavat hoiatusmärgistust. Kostja vaidles hagile vastu. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus oma 01.07.2009 otsusega rahuldas hagi. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on KÜS § 2 kohaselt korteriühistu esmaseks kohustuseks hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. KÜS §-st 15(1) lg. 2 tulenevalt loetakse eluruumide hoolduseks ka töid, millega tagatakse elamu ümbruse korrashoid, ja see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. VÕS § 3 lg.2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. Kostja jättis täitmata kohustuse hoida korras Pikk 60a elamu ümbrus, sealhulgas sellel kasvavad puud. Kohustuse kohane täitmine oleks eeldanud puude seisundi adekvaatset hindamist, nende vajalikku hooldamist ja vajadusel kahjustatud okste või koguni puude endi eemaldamist, selleks vajalike vahendite puudumisel aga näiteks hoiatavate märkide paigaldamist ohtlikele parkimiskohtadele. Korteriühistu poolt kohustuse täitmata jätmise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Tegemist ei olnud vääramatu jõuga, kuivõrd sellel ajal ei olnud tuule kiirus Eesti oludes niivõrd erakordne, et seda saaks pidada vääramatuks jõuks. Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, asus murdunud oks kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida. Hageja esitatud fotodelt on näha, et murdunud oks on eelnevalt olnud murdekohal kahjustatud või haige. Hageja on kahju tekkimist ja selle suurust tõendanud. Kahjuhüvituse vähendamiseks VÕS § 139 lg. 1 alusel ei ole alust, kuivõrd hageja on oma autot alati samale kohale parkinud ja tal ei saanud olla veendumust, et parkimine võib olla ohtlik. Kostja apellatsioonkaebus Kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu poolt viidatud korteriühistuseaduse sätetest ei tulene korteriühistu kohustust 2(4)
hoida korras korteriomanike kaasomandis olevad ehituse osa ja maatükk. Korteriühistuseaduse sätete eesmärgiks ei ole kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Korteriühistu liikmeks olemisest ei teki võlasuhet ühistu ja liikmete vahel ega lepingulist suhet VÕS § 3 p.1 mõttes. Hagejal kui maatüki kaasomanikul oli samasugune kohustus sellel kasvav puu korras hoida nagu teistel kaasomanikel. Kostja käitumises puudub kahju tekitamise deliktikoosseis. Kahjuhüvitust välistab ka hea usu põhimõte, arvestades, et hageja oli vigastatud puu kaasomanik ja ühistu liige. VÕS § 139 alusel hüvitise vähendamata jätmine ei olnud osundatud asjaolusid arvestades õige, kuivõrd hagejal oli võimalik puu(oksa) ohtlikkus avastada. Ebaõige on kohtu järeldus, et hagejale tekkinud kahju suurus on täies ulatuses tõendamist leidnud. Kohtlane on see, et hageja on remondi eest tasunud mitte remondifirmale, vaid selle osanikule. Maakohus ei ole viidanud otsuses VÕS §-dele 1043, 1045 lg.1 p.7 ja lg.3, millised sätted kuulunuks kohaldamisele. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt muuta põhjenduste ja väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse osas ning apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Maakohus on õigesti leidnud, et KÜS 15(1) lg. 2 tulenevalt on korteriühistu kohustuseks ka elamu ümbruse korrashoid ja et see on ühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Samas on kohus ekslikult leidnud, et kahju hüvitamise kohustus tuleneb antud juhul VÕS §-st 3 p.2, s.o. lepinguvälist kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Hageja oli ühistu liige ja kolleegiumi hinnangul on ühistu liikme ja ühistu vahel seaduse alusel tekkiv lepinguline käsundilaadne õigussuhe, millisele kohalduvad käsundit ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerivad sätted. VÕS § 620 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Maakohus on õigesti tuvastanud, et ühistu oma juhtorganite kaudu ei ilmutanud elamu ja territooriumi haldajana piisavalt hoolt elamu territooriumil asuvate puude seisukorra hindamisel ja hooldamisel, mistõttu sai kahjustada hageja vara seeläbi, et juba eelnevalt kahjustatud puuoks murdus tugevas tuules ja langes puu alla pargitud hageja sõiduautole. Maakohus on ka õigesti tuvastanud hageja sõiduki remondimaksumuse 33 660 kr. esitatud maksekorralduse, remondikalkulatsioonide ja tunnistaja V. L. ütlustega. Maksekorraldus ja tunnistaja ütlused tõendavad, et hageja auto remonditi kahjustustejärgselt ja hageja maksis remondi eest tähendatud summa. VÕS § 132 lg.3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja osa kahju tekkimisel ja väljamõistmisele kuuluva hüvitise suuruse vähendamata VÕS § 139 lg.1 ja 2 alusel. Nagu kohus tuvastas, oli langenud puuoks juba eelnevalt kahjustunud, s.o. osaliselt murdunud, kuid vaatamata sellele jätkas hageja auto parkimist sama puu alla ega juhtinud ühistu tähelepanu vajadusele oks eemaldada. Kolleegium leiab, et seetõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada poole peale, pidades sellises ulatuses hüvitise vähendamisel silmas ka seda, et hageja nõudis kohtueelselt poole remondimaksumuse hüvitamist ja apellatsioonimenetluses pakkus kostja hagejale kompromissi korras ettepaneku poole remondiraha hüvitamist. Seega muudab kolleegium maakohtu otsust, vähendades 3(4)
väljamõistetavat hüvitist 16 830 kr. võrra ning jättes poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Mare Merimaa
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.