Tsiviilasi nr 2-09-3402
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-3402
Tsiviilasi
Korteriühistu Lustivere hagi Vxxxx Axxxx vastu 11 312,69 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Lustivere (registrikood 80062340; asukoht Lustivere küla 5-1 Põltsamaa vald 48032) Kostja: Vxxxx Axxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja esindaja: Kxxxx Kxxxx (elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x
Kohtuistungi aeg
25.03.2009.a, 05.05.2009.a, 18.06.2009.a
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Vxxxx AxxxxxxxKorteriühistu Lustivere kasuks 5908,49 (viis tuhat üheksasada kaheksa krooni ja nelikümmend üheksa senti) krooni, millest 2900 krooni on korteriühistu osamaksete katteks ja 3008,49 krooni majandamiskulude katteks. Jätta rahuldamata Korteriühistu Lustivere nõue majandamiskulude 808 krooni ja elamu remondiraha 4596,20 krooni nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik Korteriühistu Lustivere esitas 28.01.2009.a kohtule hagiavalduse Vxxxx Axxxx vastu kommunaalteenuste võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja vahendanud kostjale kuuluvasse korterisse kommunaalteenuseid, kostja pole aga nõuetekohaselt selle eest tasunud. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista kommunaalteenuste eest võlgnevus summas 11 312,69 krooni. Vxxxx Axxx teatas 06.02.2009.a kirjalikus vastuses, et tema hagi ei tunnista. Kostja ei ole nõus hageja poolt nõutava summaga. Hageja täpsustas ja muutis oma nõuet. Hageja nõue on kommunaalteenuste, üüri ja remondiraha võlgnevus 2008.a seisuga. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista 11 312,69 krooni, millest 3816,49 krooni on võlg kommunaalteenuste eest (prügi, vesi, kanalisatsioon, üldelekter), 2900 krooni üür ja 4596,2 krooni elamu välisfassaadi remondi eest. Kostja esindaja kohtuistungil avaldas, et kostja nõuet ei tunnista. Kostja tunnistab, et tasumata on hageja poolt nõutav üür ja remondiraha. Kostja väitel on aga nõue alusetu, kuna kostja ei ole korteriühistu liige ja ta ei ole nõustunud elamu välisfassaadi remondiga. Kommunaalteenuste eest võlga kostja ei tunnista, kostja väitel on ta hagejale nõuetekohaselt tasunud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab kostjalt 11 312,69 krooni tasumist, nõutav summa on 2008.a lõpu seisuga kostja võlgnevus hageja ees, mis moodustub alljärgnevalt: 3816,49 krooni võlg kommunaalteenuste eest (prügi, vesi, kanalisatsioon, üldelekter), 2900 krooni üür ja 4596,20 krooni elamu välisfassaadi remondi eest. Selle kohta esitas hageja hagiavalduse täienduse ja võlaarvestuse (tl 55). Kostja väitel ei ole tal hageja ees võlgnevusi kommunaalteenuste eest. Üüri- ja remonditööde võlale vaidles kostja vastu põhjendusel, et ta ei ole korteriühistu liige ja ta ei ole osalenud remondi läbiviimise otsustuse tegemisel. Korteriühistu Lossi asutamiskoosoleku protokollist 28.03.1995.a ilmneb, et xxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxuvate elamute nr 2, 3, 4, 5, 6 ja “Vellingu” maja korteriomanikud on asutanud Korteriühistu Lossi (hiljem Korteriühistu Lustivere). Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et kostja Vxxxx Axxx on korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas elamu x korteri nr x omanik (kanne tehtud kinnistusregistriossa nr 1170035 05.02.2001.a). Liikmelisust korteriühistus reguleerib korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1, mille kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Kostja oma väidetes ei ole tuginenud sellele, et Korteriühistu Lustivere moodustamise otsuse tegemisel ei ole järgitud korteriühistuseaduse sätteid. Korteriühistu mõiste sätestatakse KÜS § 2 lg-s 1, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega annavad korteriomanikud korteriühistu moodustamisega ühistule pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi. Eeltoodud eesmärgi tagamiseks loetakse korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on kostja, kellele kuulub korteriomand Lustiveres elamus nr x, korteriühistuseaduse järgi ühtlasi seda elamut haldava korteriühistu liige.
Korteriomanike kohustused kaasomandi majandamisel on sätestatud korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) §-s 13. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KÜS § 7 lg 1 järgi on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Hageja on arvestanud kostjale osamaksu (arvetel nimetatud üür) võrdeliselt tema mõttelise osa suurusega 145 krooni kuus. Alates maist 2007.a kuni detsembrini 2008.a (detsember kaasaarvatud) on osamaksu võlgnevus 2900 krooni. Seega on hageja nõue nimetatud osas põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud osamaksete (üüri) ja kommunaalteenuste eest kostjale igakuiselt arveid (tl 85-104) maist 2007.a kuni detsember 2008.a kokku summas 11 527,49 krooni, millest 2900 krooni on osamaksete ja 8627,49 krooni kommunaalteenuste eest. Hageja väitel on kostja tasunud selle perioodi eest kokku 4811 krooni, mille hageja on arvestanud kommunaalkulude katteks. Kommunaalkulude eest on kostjal võlg 3816,49 krooni. Kostja väitel on tema kõik kommunaalmaksed hagejale tasunud ja võlga ei ole. Nimetatud kostja väide ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Kostja poolt esitatud sularahakviitungid (tl 62-74) ja hageja aruanne kostja maksete laekumiste kohta (tl 55) tõendavad, et kostja on tasunud hagejale 2007.a ja 2008.a 4811 krooni. Sama summa on ka hageja arvestanud kostja 2007.a ja 2008.a kommunaalmaksete katteks. Lisaks esitas kostja kohtule sularahakviitungid nr 80 ja 84 (tl 69 ja 70), millest nähtub, et ta on tasunud veebruaris 2009.a novembri 2008.a prügi eest 455 krooni ja 17. veebruaril 2009.a 2008.a detsembri prügi, vee ja kanalisatsiooni eest 353 krooni. Hageja on nimetatud kostja poolt tasutud summad arvestanud oma aruandes 2009.a kommunaalkulude katteks (tl 55). Kohus leiab, et kostja poolt tasutud summad tuleb arvestada sularahakviitungitel märgitud aluse järgi 2008.a maksete katteks ja hageja poolt nõutavast kommunaalteenuste võlast tuleb nimetatud summad maha arvestada. Sularahakviitungitel (tl 69 ja 70) märgitu põhjal võib järeldada, et kostja on deklareerinud, et soovib tasuda maksed 2008.a kohustuste katteks ja hageja on seda aktsepteerinud, andes selle kohta välja maksekviitungid. Võlaõigusseaduse § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Seega on kostja võlg hageja eest 2007.a ja 2008.a elamu majandamiskulude (kommunaalkulude) eest 3008,49 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud 808 krooni osas tuleb nõue jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt elamule tehtud remondikulude tasumist võrdeliselt temale kuuluva mõttelise osaga. Hageja väitel on üldkoosoleku otsuse alusel teostatud remonttööd, millega remonditi elamu välisfassaad ja rõdud. Tööd on teostatud ja selle eest on töö tegijale makstud korteriühistu rahast, tasutud on ka kostja eest. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et remonttööd, mille eest hageja kostjalt raha nõuab, on teostatud. Kostja vaidlustas nõude põhjendusel, et tema ei ole remondi tegemisega nõus olnud ega ole osalenud vastava otsustuse tegemisel, seega ei ole ta kohustatud ka tasuma. KOS § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 15’ lg 1 järgi ka korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. KÜS § 15`1 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi remondiks KÜS tähenduses ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset
ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KOS § 13 lg-st 1 tuleneb, et ka remondifondi maksete suurus on võrdelises sõltuvuses korteriomanikule kuuluva kaasomandi suurusega. KÜS § 4 lg 2 kohaselt sätestatakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu Lustivere põhikirja punkti 3.2.2 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma osamaksu, sihtotstarbelisi ja muid makse ühistu liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud alusel, suuruses ja tähtaegadel. KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega, kui korteriühistu koosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta, on otsus kohustuslik ka nende liikmete suhtes, kes olid otsuse vastu. Käesoleval juhul ei ole hageja aga esitanud korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega elamule remondi tegemine ja sellega seotud kulude kandmine otsustati. Hageja esindaja on suusõnaliselt märkinud, et remont otsustati majakoosolekul (tl 31). Hageja on küll esitanud Rikson Invest OÜ poolt teostatud tööde aktid ja Rikson Invest OÜ arve teostatud tööde eest, samuti remontööde materjali maksumuse kalkulatsioonid (tl 79-82). Nimetatud dokumendid tõendavad, et remonttööd on tehtud, mille üle ei ole ka vaidlust. Vastavalt KOS § 1 lg 2 kohaldatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 22 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜS § 21 lg 1 järgi üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Antud juhul ei ole võimalik hinnata, kas hageja korteriomanike üldkoosolekul võeti häälteenamusega vastu otsus elamus remondi tegemiseks ja remondiraha kandmiseks. Kui koosoleku kokkukutsumisel ei järgitud seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid, siis on otsus MTÜS § 24` lg 1 kohaselt tühine. Kostja ei ole nõustunud elamule remondi tegemisega ja selle eest kulude kandmisega ja kuna hageja ei ole tõendanud, et vastav otsus korteriühistu üldkoosolekul vastu võeti, siis ei ole teiste korteriomanike kokkulepe kostja kohta siduv ja hagi elamu remondiraha nõudes kostjalt tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.