Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

mis kuulus ITVS § 27 lg. 1 p.1 kohaselt viivitamatult väljamaksmisele; puhkusehüvitise 5 560 krooni, päevarahad 6 000 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest TLS § 119 lg. 2 alusel ühe kuu keskmise palga 19 134 krooni. Tööandja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtule tulenevalt ITLS §-le 24 lg 4 taotluse avaldaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras kõigi esitatud nõuete osas. Hagiavalduse asjaolud ja nõuded Hageja palus kostjalt välja mõista 2007 saamata jäänud töötasu 14 571,72 krooni, päevarahad 6 000 krooni ja puhkusehüvitis 5 560, palga maksmisega viivitamise eest perioodil 12.10.2007- 18.02.2009 summas 14 571.72 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga 19 134 krooni ning menetluskulud. 18.05.2009 toimunud istungil loobus hageja viivise nõudest summas 14 571,72 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga nõudest summas 19 134 krooni. Hageja töötas ajavahemikul 03.01.2007-12.10.2007 töölepingu alusel kostja juures. Tööle asumisel leppisid pooled kokku, et kostja asub tööle santehnikuna Soome Vabariigis põhipalgaga 160 krooni tunnis, lähetuse päevarahade suuruseks määrati 500 krooni. Kostja kohustus maksma töötasu kaks korda kuus iga kuu 15. ja 30. kuupäeval. Kostja kokkuleppest kinni ei pidanud ning tasus töötasu ja päevarahasid suvalistel päevadel ja summades. Septembrikuu ja oktoobrikuu eest kostja hagejale töötasu ja päevarahasid üle ei kandnud. Töölepingus leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva ning hageja viibis puhkusel 22.07.2007-05.08.2007. 08.05.2008 otsusega tunnistas Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr 9.4-02/460/08 hageja töölt lahkumise TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks. Hageja leiab olenemata töölepingu lõpetamise alusest on hagejal õigus saada saamata jäänud töötasu, lähetuse päevarahasid, ja puhkusehüvitist. 07.10.2007 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, mida kostja esindaja Ivar Toika on aktsepteerinud 12.10.2007. Hageja väitel leppisid pooled kokku, et hageja viimaseks tööpäevaks on 12.10.2007. Hagejale jääb selgusetuks kostja hilisem käitumine käskkirjade vormistamise näol 15.10.2007. Hageja on seisukohal, et peale töösuhte lõppemist kostja hilisem käskkirjade vormistamine ei saa kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Samuti leiab hageja, et kostja poolne töölepingu lõpetamise aluse vaidlustamine ei tähenda, et töösuhete lõpetamise kuupäevaks ei või olla 12.10.2007, kuna töövaidluskomisjoni 08.05.2008 otsuses ei ole märgitud, et lepingut ei võidud lõpetada 12.10.2007. Hagejal on saamata 2007 aasta septembrikuu palk 9750 krooni ja oktoobrikuu palk 5616 krooni, päevarahad 2007 septembrikuu eest 3500 krooni ja oktoobrikuu eest 2500 krooni ning kolme kuu eest puhkusehüvituse 5560 krooni . Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et on maksnud hagejale töötasu vastavalt töölepingus kokkulepitud tunnitasule ja päevarahad vastavalt hageja poolt esitatud lähetuskulude aruandele. Põhjuseta töölt puudumise ajast ajavahemikult 01.10.2007-05.10.2007 ja 08.10.2007 kostja töötasu ja päevarahasid hagejale ei arvestanud. Töölepingu seaduse alusel on töötaja poolse töölepingu lõpetamise korral TLS § 82 lg. 1 alusel etteteatamisetähtaeg tööandjale vähemalt viis kalendripäeva, mille vältel töötaja, kes esitab

avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg. 1 alusel, on kohustatud tööl käima. Kostja sai hageja 07.10.2007 kirjutatud avalduse kätte 12.10.2007, s.o. sai teada hageja avaldusest, seega hageja pidi töötama veel vähemalt kuni 17.10.2007.a. 15.10.2007 oli hagejal tööpäev, mil hageja järjekordselt omavoliliselt puudus. Kuivõrd hageja 15.10.2007 tööle ei ilmunud saatis kostja hagejale teatise töölepingu lõpetamise avalduse rahuldamata jätmise kohta ning teate käskkirjaga nr 11, 15.10.2007 hagejale määratud distsiplinaarkaristuse kohta, millega hageja vabastati töölt TLS § 86 lg 6 alusel omavoliliselt töölt puudumise tõttu 15.10.2007. Kostjal ei olnud võimalik maksta hagejale õigeaegselt lõpparvet, kuna hageja tekitas omavoliliste korduvalt töölt puudumistega kostjale raske majandusliku olukorra, Hageja töölt puudumiste tõttu ei suutnud kostja täita õigeaegselt töö tellijatega sõlmitud lepinguid ja töö üleandmine hilines. Kostja ei ole hoidnud tahtlikult kõrvale hagejale töötasu ja lõpparve maksmisest. Kostja ei nõustus lõpparve, töötasu, puhkusehüvitise ja päevarahade arvestusega. Käskkirjaga nr 5, 15.10.2007 karistas kostja hagejat distsiplinaarkorras trahviga hageja 9 päeva keskmise päevapalga ulatuses summas 14 139 krooni ning käskkirjaga nr 8, 15.10.2007 karistas kostja hagejat distsiplinaarkorras trahviga 10 päeva keskmise päevapalga ulatuses summas 15 710 krooni. Seega vähenes hageja keskmine sisstulek ja ka puhkusehüvitis. 02.01.2008 edastas kostja hagejale kirja palvega tulla järgi tööraamatule, kuna hageja ei olnud seda varem teinud, kuigi oli teadlik hageja töölt vabastamisest 15.10.2007 käskkirjaga nr 11. Kostja märgib, et seisuga 12.10.2007 ei olnud hagejal saamata jäänud töötasu. Hageja nõue saab tuleneda vaid 12.10.2007 eelnenud asjaoludel. Lõpparve nõudmine peale töölepingu jätkumist 12.10.2007 on seadusevastane, kuna nõuded töölepingu lõpetamisel 15.10.2007 ei olnud hageja nõuded töövaidluskomisjonile ja tuginedes ITVS § 24 lg 3 ei saa neid nõudeid hagis esitada. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded kuuluksid rahuldamisele ainult juhul, kui tööleping oleks lõpetatud 12.10.2007 hageja avalduse alusel. Kohtuotsuse põhjendused ITLS § 25 lg. 1 järgi ei jõustunud töövaidluskomisjoni 17.12.2007.a. otsus töövaidlusasjas nr. 9.01-02/2271-07, kuna kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtule tulenevalt ITLS § 24 lg 4 taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras kõigi esitatud nõuete osas. Hageja jäi kohtuistungil järgmiste nõuete juurde ja palub kostjalt välja mõista tema kasuks 2007 septembrikuu ja oktoobrikuu eest saamata jäänud töötasu 14 571,72 krooni, 2007 septembrikuu ja oktoobrikuu eest saamata päevarahad 6 000 krooni ja saamata puhkusehüvitise 5 560 krooni ning hageja loobus viivise nõudest summas 14 571,72 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga nõudest summas 19 134 krooni. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu kirjalikult esitatud motiividel. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Töölepingu seadus (TLS) § 1 järgi tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hageja töötas ajavahemikus 03.01.2007 kuni 12.10.2007 OÜ-s S P töölepingu alusel. Hageja ja kostja esindaja,

osaühingu ainuosanik Ivar Toika, kes oli ka kostja esindaja töölepingu sõlmimisel, leppisid kokku, et kostja asub lepingu punkti 2.2. kohaselt tööle Soome Vabariiki, palgaga 160 krooni tunnis ja lähetuse päevaraha suuruseks määrati 500 krooni (lepingu punkt 4.1.) ning kostja kohustus palka maksma kaks korda kuus; iga kuu 15. ja 30. kuupäeval hageja arvelduskontole (lepingu punkt 4.2.). Lepingu punkti 5.1.kohaselt põhipuhkuse kestvuseks lepiti kokku 28 kalendripäeva (tlk. 46). Seega eelnimetatud asjaoludes vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlust selles, et hageja viibis puhkusel 22.07.2007-05.08.2007. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Käesolevaks ajaks puudub ka vaidlus selles, et hageja töölt lahkumine OÜ-st S P TLS § 82 alusel vastavalt hageja 12.10.2007 esitatud avaldusele on tunnistatud ebaseaduslikuks ja hageja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni 08.05.2008 otsust töövaidlusasjas nr 9.4-02/460/08, seega käesolevaks ajaks on see jõustunud ning pooltel puudub selles osas vaidlus (tlk. 81-82). Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 21 lg. kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel, järgides sama seaduse paragrahvidega 11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda ning käesoleva seadusega ettenähtud karistamise tingimusi ja korda. Hageja vabastati töölt distsiplinaarkaristuse korras kostja 15.10.2007 käskkirjaga nr. 11 TLS § 86 p. 6 alusel (töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel) 15. oktoobril 2007.a. Nimetatud kostja käskkirja nr 11, 15.10.2007 hageja ei ole TDVS § 23 korras ja tähtajal vaidlustanud, seega on hageja töölt vabastamine 15.10.2007.a. TLS § 86 p. 6 alusel seaduslik ja käesolevaks ajaks jõustunud. Kostja karistas hagejat 15.10.2007 distsiplinaarkaristuse korras, s.o. samal päeval, kui vabastas hageja distsiplinaarkaristuse korras töölt TLS § 86 p. 6 alusel, veel kahe käskkirja alusel järgnevalt; käskkiri nr. 5, 15.10.2007 alusel rahatrahviga hageja 9 keskmise päevapalga ulatuses, s.o. summas 14 139 krooni, kohustusega trahv kinni pidada hageja 2007 septembrikuu palgast ning käskkirja nr 8, 15.10.2007 alusel rahatrahviga hageja 10 keskmise päevapalga ulatuses, s.o. summas 15 710 krooni, kohustusega trahv kinni pidada hageja 2007 oktoobrikuu palgast (tlk. 34-36). TDVS § 12 lg. 1 kohaselt distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. TDVS § 17 lg. 5 kohaselt trahvi kinnipidamist alustatakse hiljemalt teisest palgast, mis kuulub töötajale väljamaksmisele pärast karistuse määramist. Kostja vormistas hagejale distsiplinaarvastutuse korras rahatrahvide määramise karistused 15.10.2007 käskkirjadega nr 5 ja 8, seega samal päeval kui distsiplinaarvastutuse korras karistuse hageja töölt vabastamiseks TSL § 86 p. alusel. Kostja oma 02.01.2008 kirjades hagejale märgib, et edastas koheselt ka hagejale kõik käskkirjad tähitud postiga (tlk.37-38). Seega sai hageja enda distsiplinaarkorras rahatrahvidega karistamisest teada alles peale 15.10.2007, seega peale seda, kui temaga oli tööleping juba 15.10.2007 lõpetatud. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal enam võimalik vastavalt TDVS § 17 lg. 5 sätestatule pöörata täitmisele 15.10.2007 distsiplinaarkaristuse käskkirju nr. 5 ja 8 rahatrahvide kohta, kuna hagejal järgmist palgapäeva kostja juures enam ei olnud, millest oleks sud hakata kinnipidamisi teostama. Vastavalt TDVS § 17 lg. 6 sätestatule rahatrahvi ei saa kinni pidada lõpparvest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhul kui kostja 15.10.2007.a. käskkirjade nr. 5 ja 8 alusel ka teostas hageja töötasudest rahatrahvi kinnipidamisi, siis olid need ebaseaduslikud tulenevalt TDVS §§-de 12 lg. 1, 17 lg-te 5 ja 6 sätestatust ning hagejal on õigus hageda temal saamata

jäänud 2007 septembrikuu töötasu ja oktoobrikuu ühe nädala töötasu ning vastavad päevarahad. Hageja esitas pangakonto väljavõtted ajavahemikus 01.01.2007 – 17.10.2007 (töövaidlusasja toimiku nr 9.01-02/2271-09, lk. 7-19), millest nähtub, et hageja pangakontol puuduvad välja maksed, mis tõendavad hagejale 2007 aasta septembrikuu ja oktoobrikuu eest töötasu ja päevarahade kandeid. Hageja leiab, et olenemata töölepingu lõpetamise alusest on tal õigus saada saamata jäänud töötasu, lähetuse päevarahad ja kasutamata jäänud puhkuse rahaline hüvitus. TLS § 49 p 2 kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseadus (PalS) § 31 lg 5 järgi palk arvutatakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 2007 septembrikuu kahe nädala töötasu 9750 krooni ja 7 tööpäeva eest päevaraha 3500 krooni (7 x 500), oktoobrikuu ühe nädala töötasu 5616 krooni ja 5 tööpäeva päevaraha 2500 krooni (5 x 500) ning töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse rahaline hüvitus summas 5560 krooni. Seega on hagejal saamata jäänud töötasu 15 366 krooni, päevarahad 6 000 krooni ja puhkusehüvitis summas 5 560 krooni (3 töötatud kuu eest). Kostja ei ole kohtule tõendanud, et hageja on 2007 aasta septembrikuus kaks nädalat töölt puudunud või tema tehtud töö ei vastanud esitatud nõuetele ja seega ei ole tööandja poolt vastu võetud. Seega on hageja õigustatud kätte saama eelnimetatud aja eest hagetava töötasu summas 9750 krooni. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja mittetöötamist 2007 aasta oktoobrikuu alguses (ühel nädalal) ega selle mitte vastuvõtmist tööandja poolt. Seega on hageja õigustatud saama sel ajal töötamise eest töötasu hagetavas summas 5616 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud töötasu arvestamise aluseid. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on hagejale eelnimetatud töötasud hageja pangakontole üle kandnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue 2007 septembrikuu ja oktoobrikuu saamata jäänud töötasude osas kokku summas 15 366 krooni kuulub rahuldamisele ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes asjaolust, et hageja töötas 2007 septembrikuus ja oktoobrikuu alguses kostja juures ja oli õigustatud saama sellel ajal töötamise eest töötasu, siis oli hageja õigustatud ka vastavalt töölepingu punktile 4.1. saama välislähetuses töötamise ajal päevaraha. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei täitnud oma tööülesandeid 2007 aasta septembrikuus ja oktoobrikuu alguses (ühel nädalal) või hageja ei töötanud vaidlusalusel ajal välismaal, siis sellest tulenevalt kohus asub seisukohale, et hageja täitis poolte vahel kokkulepitud töö ülesandeid, mistõttu on tal õigus saada töölepingu punktis 4.1. kokkulepitud päevaraha hageja esitatud arvestuse alusel kokku 6000 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud päevarahade arvestust ega summat. Kohus leiab, et hageja nõue saamata jäänud päevarahade osas tuleb rahuldada ja summa 6000 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Puhkuseseadus (PuhkS) § 25 kohaselt töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja arvutuste kohaselt oli tal õigus töölepingu lõpetamisel saada PuhkS § 25 kohaselt hüvitist kolme kuu kasutamata jäänud puhkuse eest kogusummas 5 560 krooni. Kostja ei ole esitanud kohtule omapoolseid arvestusi lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuulunud summade kohta. Samuti ei ole kostja tõendanud lõpparve arvestuse aluseks olnud asjaolusid. Seega peab kohus põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestustest ja hageja nõue rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks rahaline hüvitus kasutamata jäänud puhkuse eest summas 5 560 krooni. Riigilõivu seaduse § 22 lg. 1 p.1 kohaselt riigilõivu ei võeta töötaja poolt esitatud palganõudes.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2, 3 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.