Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-16887 Tsiviilasi Ene Siilaku hagi Petri Asperki vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks Tsiviilasja hind 15 000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Ene Siilak ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xxx xx, hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kostja Petri Asperk ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xxx xx) Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2009 Resolutsioon Määrata kindlaks xxxxxxx xxxxxxxx xxx xx asuva kinnistu, reg.nr xxxxxx, kasutuskord järgmiselt: Ene Siilaku kasutusse jätta elamu I korruse ruumid nr-d 1, 2, 3, 4, Petri Asperki kasutusse nr-d 5, 6, 7; Ene Siilaku ja Petri Asperki ühiskasutusse jätta ruumid nr-d 9,10,11. Kohustada Petri Aseprki panema tema ruumist ruumi nr 10 viiva ukse ette riivi. Ene Siilaku kasutusse jätta elamu II korrusel jääv ruum nr 12. Petri Asperki kasutusse ruumid nr-d 15, 16; Ene Siilaku ja Petri Asperki ühiskasutusse jätta ruumid nr-d 13, 14, pööning. Pööningule viiv uks jätta Petri Asperki ainukasutusse. Ene Siilaku kasutusse jätta keldrikorrusel olev ruum nr 18, Petri Asperki kasutusse jätta ruum nr 17.
Ene Siilaku ja Petri Asperki ühiskasutusse jätta keldrisse viiv õuetrepp. Maa kasutamiskord määrata kindlaks maavalduse krundi plaani alusel (tl 13), mille kohaselt punasega joonitud alad on Petri Asperki kasutuses, rohelisega joonitud alad Ene Siilaku kasutuses, sinisega joonitud ala Ene Siilaku ja Petri Asperki ühiskasutuses. Ene Siilaku kasutusse jätta 4/7 mõttelist osa pesuköök-kuur-laudast ja Petri Asperki kasutusse jätta 3/7 mõttelist osa pesuköök-kuur-laudast. Jätta Ene Siilaku ainukasutusse garaaž. Ene Siilaku menetluskuludest 30 % jätta Petri Asperki kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja on omandanud 4/7 kinnistu mõttelisest osast asukohaga xxxxxx, xxxxxxxx xxx xx kinnistu ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel 31.08.2001. Kostjale kuulub 3/7 eelnimetatud kinnistust. Poolte vahel on tekkinud probleeme keldrikorruse, pööningu ja maa kasutamisega. Kostja on lubanud sulgeda ühiskasutatava WC esimesel korrusel alates 15.05.2008. Hageja on probleemide lahendamiseks ja kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks pöördunud kostja poole kirjaliku ettepanekuga ja soovinud sõlmida kohtuvälist kokkulepet, kuid kostja ei soostunud kohtuma ega kokkulepet sõlmima. Kaasomandi valdamise ja kasutamise sätestab AÕS § 72. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi valdamisel ja kasutamisel, ei pea taotlema kaasomandi lõpetamist, vaid on õigus nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandi valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele esitades hagi kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Poolte vahel on aastatega välja kujunenud maja eluruumide kasutamine selliselt, et kostja kasutab maja I korrusel olevatest ruumidest ruume nr 5, 6, 7 ja hageja maja I korrusel asuvatest ruumidest nr 1, 2, 3, 4. Ühisesse kasutusse on jäänud trepikoda nr 9 ja Wc nr 10, sahver nr 11 I korrusel ja trepp nr 8.Hageja soovib kaasomandi kasutuskord kindlaks määrata tegelikkuses eelpoolnimetatud väljakujunenud korrale
eluruumidele, trepi ja trepikoja osas, kuid jätte kostja kasutusse WC nr 10 ja hageja kasutusse sahver nr 11. Maja II korrusel asuvatest ruumidest kasutab hageja ruumi nr 12 ja kostja ruume nr 15, 16, trepp nr 13 on ühiskasutuses. Selles osas jätta kasutuskord samaks, samuti jätte keldrikorruse kasutamine endiseks, s.o ruum nr 17 jätte kostja kasutusse ja ruum nr 18 jätte hageja kasutusse. Pööning jätta ühiskasutusse. Hagejale kuulub 4/7 kinnistu mõttelisest osast. Käesolevaks ajaks on välja kujunenud maa kasutamine mõningates piirides. Kostja kasutab heki ja aiaga piiratud nurgapoolset osa, kuid samuti Siilakute akende all olevat maad autode parkimiseks. Hageja soovib, et sissesõit õuele jääks tema kasutusse ja selle eest on nõus loovutama osa maast, mis jääb Mündi tänava poolsesse osasse, kuhu on võimalik rajada sissepääs kostja poolt kasutatava maa ja maja poolele. Hageja on nõus jaotama pesuköögi-kuur-lauda kasutamist, nii et kostja kasutusse jääb 1/3 ja hagejale 2/3 hoonest. Kostja poolt kasutatavaid kuure soovib hageja enda kasutusse, nende aluse maa hüvitab hageja poolt kasutatava maaga Mündi tänava äärest. Maa kasutuskord on joonisel nr 4. Hageja kasutusse jääb Viljandi maantee poolt vaadatuna hekkidest parempoolne maa-ala kuni Mündi tänava naabri aiani. Viis meetrit enne mündi tänava piiret jookseb piir täisnurga all kuuri vasakpoolse nurgani ja edasi kuni lilleklumbini. Ühisesse kasutusse jääks maaosa maja välisuksest kuni pesuköögini. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub AÕS §-de 71 lg 3; 72 lg-te 1, 3, 5 alusel määrata kindlaks xxxxxxx xxxxxxxx xxx xx asuva kinnistu kasutuskord: jätta hageja kasutusse maja I korrusel asuvad ruumid nr 1, 2, 3, 4, 11. Jätta kostja kasutusse maja I korrusel asetsevad ruumid nr 5, 6, 7, 10. Jätta ühiskasutusse maja I korruse trepikoda nr 9. Jätta II korruse ruumid nr 15, 16 kostja kasutusse. Jätta II korruse ruum nr 12 hageja kasutusse. Jätta II korruse ruumid nr 13, 14 ühiskasutusse. Keldrikorruse ruum nr 17 jätta kostja kasutusse. Keldrikorruse ruum nr 18 jätta kostja kasutusse. Pööning jätta ühiskasutusse. Maa kasutamise kord kinnitada vastavalt lisatud joonisele. Ühiskasutusse jätta uksest pesuköögini viiv tee. Kostja kasutusse jätta 1/3 pesuruumist, kasvuhoone Viljandi mnt ääres ja kuur Mündi tänava ääres. Hageja kasutusse jätta 2/3 pesuruumist ja kuur ning kasvuhoone tema poolt kasutataval maal. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja on nõus, et elamu I korruse ruumid nr-d 5, 6, 7 jäävad temale, nr-d 1, 2, 3, 4 hagejale, 9,10,11 ühiskasutusse, kostja on nõus panema enda ruumist WC-sse viivale uksele riivi ette. II korrusel jäävad ruumid nr 15, 16 kostjale, nr 12 hagejale, nr 13 ühiskasutusse. Pööning on ühiskasutuses. Pööningule viiv uks on kostja ainukasutuses. Keldrikorrusel olev ruum nr 17 jätta kostjale, nr 18 hagejale. Keldri sissepääsu hageja sulges, kostja soovib, et ta selle uuesti avaks. Maa kasutamine määrata nii nagu see praegu kasutusel on. Garaaž jätta hageja ainukasutusse. Hageja kasutusse jätta 4/7 pesuruumist, kostja kasutusse 3/7 pesuruumist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. AÕS § 70 lg 3 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
AÕS § 71 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 72 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Väljavõttega kinnistusraamatust loeb kohus tuvastatuks, et hageja omab 4/7 mõttelist osa, kostja 3/7 mõttelist osa kinnistust asukohaga Kohila, Viljandi mnt 20, registriosa nr 597337. Hageja on palunud jätta tema kasutusse elamu I korrusel asuvatest ruumidest nr-d 1, 2, 3, 4, 11 ning kostja kasutusse ruumid nr-d 5, 6, 7, 10, ühiskasutusse ruum nr 9. Kostja nõustub jätma hageja kasutusse ruumid nr-d 1, 2, 3, 4 ja enda kasutusse ruumid nr 5, 6, 7. Ruumid nr-d 9, s.o trepikoda, 10, s.o WC, ja nr 11, s.o sahver, palub kostja jätta ühiskasutusse. Elamus on käesoleval hetkel üks WC ja üks sahver. Hageja ei ole endale WC-d rajanud. Mõlemad pooled vajavad ja kasutavad neid ruume. Ka algselt olnud kasutuskorra kohaselt olid mõlemad ruumid mõlema poole kasutuses. Kohus leiab, et ruumid nr-d 10, 11 kuuluvad jätmisele poolte ühiskasutusse. Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks sahver jääma tema ainukasutusse. Samuti ei ole põhjendatud WC jätmine kostja ainukasutusse. Kaasomanikud peavad asja kasutama selliselt, et nad ei tohi takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Kostjal ei olnud õigust hagejat ähvardada WC sulgemisega. Hageja on palunud jätta tema kasutusse elamu II korrusel asuvatest ruumidest nr 12, kostja kasutusse nr-d 15, 16, ühiskasutusse ruumid nr-d 13,
uue rajatise tegemiseks. Samuti on ebaõiglane panna ainult ühele kaasomanikule kohustusi. Seega ei ole võimalik maa kasutuskorda kindlaks määrata selliselt, et juurdepääs kinnistule Viljandi maanteelt jääb ainult hageja kasutusse. Pesuköök-kuurlaudast 4/7 mõttelist osa jääb hageja kasutusse ja 3/7 mõttelist osa kostja kasutusse, kuna sellistes suurustes on pooled oma mõttelised osad omandanud. Garaaž kuulub jätmisele hageja ainukasutusse. Kostja sellele vastu ei vaidle. Selle hüvitiseks jääb ruum nr 14 kostja ainukasutusse ning kostjale jääb õigus kasutada enda ruumist WCsse viivat ust, millele tuleb samuti riiv ette panna, muidu ei saa WC ühiskasutuses olla. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskuludest jätta 30% kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.