Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskuludest jätta hageja kanda 98, 6% ja kostja kanda 1, 4%.“

Selgitused:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

teenuseid, s. h. kümblustünni ning sauna, vibulaskmist jms. Suvepäevi korraldas AS-i Eskaro nimel kostja, kellele esitati ka arved tarbitud teenuste eest. Kostjale esitati 25. märtsil 2006. a. arve nr. 9-ü kompleksi broneeringu eest summas 1000 krooni ja 16. mail 2006. a. arve nr. 27-ü summas 8000 krooni, mille kostja tasus tähtaegselt, tunnistades sellega pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu. Kostja ei olnud nõus tasuma 30. juuli 2006. a. arvet nr. 49-ü summas 29.195 krooni. Kostja ei tunnistanud osa teenuste kasutamist AS-i Eskaro poolt ning süüdistas hagejat ebakvaliteetses teeninduses. Hageja vähendas heas usus kompromissina nõutavat summat ja esitas kostjale 28. augustil 2006. a. vähendatud kreeditarve nr. 63-ü summas 17.845 krooni, mille kostja tasus 11. oktoobril 2006. a. Hageja sai teada, et AS Eskaro oli suvepäevadel tarbitud teenuste eest kostjale hagejale edastamiseks tasunud kokku 41.425 krooni, millest pool tasuti 24. mail 2006. a. ning ülejäänu

Kostja on tasunud hagejale täies ulatuses eelnimetatud teenuste tellimise, sealhulgas ka tegelikkuses kasutatud teenuste eest kogusummas 26.845 krooni. Hageja väide, et ta on kostjale esitanud arveid kogusummas 10.128, 15 krooni, on väär. Kostja on hagejale tasunud kompleksi broneeringu 25. märtsi 2006. a. arve nr. 9-ü summas 1000 krooni; kanuumatka, majutuse, laagrimaksu ja sauna broneeringu 16. mai 2006. a. arve nr. 27-ü summas 8000 krooni; kanuumatka, majutuse, saunateenuse, kümblustünni, parkimise, telkimise, vibulaskmise, grillipuude, grillimise abitöö, batuudi jm. arve nr. 49-ü summas 29.195 krooni ja kreeditarve nr. 63-ü summas – 11.350 krooni (arvel märge: veel maksta 17.845 krooni). Hageja 30. juuli 2006. a. arvet nr. 49-ü summas 29.195 krooni ei olnud kostja nõus algselt tasuma, kuna arve ei vastanud eelnevalt broneeritud ja tellitud ega ka reaalselt tarbitud teenuste hulgale. Kostja tegi hagejale vastulause, mida hageja aktsepteeris ja väljastas kostjale kreeditarve nr. 63-ü, millega vähendas summat 11.350 krooni võrra. Selle kostja tasus. Hageja väited täiendava 9 kanuu kasutamise kohta on paljasõnalised. Hageja väitel kasutati 17 kanuu asemel 38 kanuud. Samas kinnitab hageja kostjale 1. oktoobril 2006. a. esitatud arvel nr. 73-ü, et kanuumatka juurdemaksuna tuleks kostjal tasuda 4500 krooni ja seda 9 kanuu kasutamise eest. Seega kinnitas hageja arve nr. 73-ü esitamisega, et tellitud 17 kanuu asemel kasutati 26 kanuud (17 + 9 = 26 kanuud). Kostja ei ole kunagi muutnud käsundit ja andnud nõusolekut käsundist kõrvale kalduda. AS-i Eskaro ja kostja vahelised suhted ei puutu kostja ja hageja vahelisse suulisse teenuste osutamise lepingusse. Esimese astme kohtu otsus

Kostja on omaks võtnud, et ta tellis ja sai hagejalt järgmised teenused, mille hinnas pooled nii enne kui ka pärast üritust, tegelikust teenuste tarbimisest lähtuvalt, kokku leppisid: puhkekompleksi privaatbroneering 1000 krooni; majutus kämpingus 46 inimest x 150 krooni, kokku 6900 krooni; telkimine 134 inimest x 50 krooni, kokku 6700 krooni; autoparkla parkimistasu 29 autot x 25 krooni, kokku 725 krooni; kanuumatk 17 kanuud x 500 krooni, kokku 8500 krooni; kümblustünn 1000 krooni; saunad, 2 tk. 1600 krooni; vibulaskmine, 1 tund 100 krooni; grillpuud 120 krooni; grillimise abilised, kaks inimest, 2 tundi 200 krooni. Eeltoodule hageja vastu ei vaielnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja osutas eelmärgitust rohkem teenuseid või mitte. Hageja väitel kasutati 38 kanuud. Hageja soovib saada 9 kanuu kasutamise eest täiendavat tasu 5310 krooni koos käibemaksuga. Kostja eitab 38 kanuu kasutamist ja eitab ka täiendavalt 9 kanuu kasutamist, mille kohta on hageja kostjale arved saatnud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, mitme kanuu kasutamises kokku lepiti ja mitut kanuud tegelikkuses kasutati. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid nii eelnevalt kokkulepitud kanuude kasutamise arvu kui ka tegelikkuses kasutatud kanuude arvu. Kostja poolt hageja meilile 31. juulil 2006. a. saadetud kiri, milles on märgitud, et kanuusõitu kasutas tegelikkuses 90 inimest, annab teavet kasutajate arvu, mitte kanuude arvu kohta. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja kui käsundisaaja sai kostjalt kui käsundiandjalt juhiseid kõrvale kalduda esialgsest kokkuleppest, s. t. 17 kanuu kasutamise pakkumisest (pooled selle arvu üle ei vaidle). Hageja kohustuseks oli teatada käsundiandjale ja oodata juhiseid juhinduvalt VÕS § 621 lõikest 2. Kui hageja loata kaldus kõrvale juhistest ja andis kasutusse 38 või 26 kanuud, siis jääb see hageja riskiks. Seega ei ole hageja tõendanud enamas arvus kanuude kasutamist, mistõttu nõue 5310 krooni saamiseks ei ole põhjendatud. VÕS § 624 lõigete 1 – 3 järgi käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud; lõikes 1 nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes; käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust tasule ja kulutuste hüvitamisele, kui on järgitud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Millistel tingimustel ja millise tasu eest sõlmiti kostja ja AS-i Eskaro vahel leping, ei ole siduvaks kolmandatele isikutele, seega ka hagejale. Kostja ja AS-i Eskaro vaheline leping loob õigusi ja kohustusi ainult lepingu osapooltele. Seega ei tekita see leping õigusi hagejale. Asjaolu, et kostja sai AS-ilt Eskaro suuremat tasu kui ise maksis hagejale, ei ole vastuolus seadusega. Hageja sai oma tasu vastavalt kostjaga kokkulepitule, mistõttu hageja ei olnud õigustatud sellest tulenevalt täiendavat tasu nõudma. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Kuna nõue 5310 krooni saamiseks ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu selles osas rahuldamisele, siis eeltoodud summalt viivise nõudeks puudub alus, seega hagi viivise nõudes 5310 kroonilt ei kuulu rahuldamisele. Hageja soovib saada viivist ka 28. augusti 2006. a. kreeditarve nr. 63-ü tasumise viivitamise eest ajavahemikul 29. augustist kuni 11. oktoobrini 2006. a. summas 3747, 45 krooni. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, millal eelmärgitud arve kostjale saadeti ja millal ta selle kätte sai. Arve tasumise tähtaeg 1 päev on ebamõistlikult lühike. VÕS § 7 lg. 1 ja 2 sätestavad, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kuna tõendamata on arve saatmise aeg, siis ei ole võimalik määrata selle kättesaamise aega, millest edasi oleks võimalik määrata mõistliku tasumise aega. Et puuduvad lähteandmed viivituses olnud päevade määramiseks, siis ei ole võimalik määrata

viivise suurust, mis omakorda välistab hagi rahuldamise viivise osas kreeditarve nr. 63-ü tasumisega viivitamise eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg. 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tuvastatud ei ole, et kostja oleks oma õigusi teostanud eesmärgiga hagejale kahju tekitada. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus ei ole oma otsust küllaldaselt põhjendanud ning seega on kohus oluliselt rikkunud menetlusnormi. Arusaamatuks jääb, mille järgi on kohus tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping, kus on kokku lepitud kõik käsundi aluseks olevad asjaolud ning millest tulenevalt kohus on leidnud, et apellant on käsundi juhistest kõrvale kaldunud. Kohus väidab, et puuduvad tõendid nii eelnevalt kokkulepitud kanuude arvu kui tegelikkuses kasutatud kanuude arvu suhtes, millest võib järeldada seda, et kohus on leidnud, et käsundi olulistes asjades ei olnud eelnevalt kokku lepitud, samas aga väidab kohus, et apellant on käsundist kõrvale kaldunud, kuna esialgselt oli kokku lepitud 17 kanuu kasutamises ja seega ei ole põhjendatud tasu küsimine rohkemate kanuude kasutamise eest. Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt ta leiab, et arve tasumise tähtaeg üks päev on ebamõistlik. Arvete tasumise tähtaega ei ole seaduses reguleeritud, samuti pole selles suhtes kujunenud välja üldist praktikat. Arveid esitatakse tihti ka selliselt, et arve tasumise tähtaeg on sama, mis arve väljastamise kuupäev. Maakohus ei ole arvestanud kõiki apellandi poolt esitatud tõendeid või on neid valesti tõlgendanud. Kohus on väitnud, et e-kiri näitab vaid kanuude kasutajate arvu, mitte kanuude arvu, ning ei ole tõendatud, et kasutati rohkem kanuusid kui 17. Vastava meiliga on aga vastustaja sisuliselt omaks võtnud, et tegelikkuses kasutas kanuuteenust rohkem kui 50 inimest. Kui 50 inimest mahtus 17 kanuusse, siis loogiline on, et kui 50 inimese asemel läheb kanuumatkale 90 inimest, siis kasutatakse ka rohkem kanuusid. Seega on tõendatud rohkemate kanuude kasutamine ning vastustajal on kohutus lisaarve summas 5310 krooni tasuda. Apellant ei ole rikkunud käsundit, kuna otseselt ei olnud vastustaja andnud kindlapiirilist käsundit. E-kirjas on märgitud, et kanuutama läheb umbes 50 inimest. Mingisugust konkreetset inimeste arvu ei ole vastustaja apellandile öelnud. Seega on ka pooltevahelist õigussuhte olemust ja sisu kohus valesti tõlgendanud. Kohus väidab, et ei ole tuvastatav, millal arved on vastustajale saadetud, seega pole ka tõendatud kättesaamine ning tuvastatav viiviste suurus. Kohus on tähelepanuta jätnud apellandi poolt esitatud e-kirjad, kus on poolte vahel juttu arvete esitamisest ja tuvastatav on ka asjaolu, et arvetele märgitud kuupäeval on arved vastustajale esitatud. Vastustaja ise ei ole esitanud vastuväiteid, et arveid ei oleks kätte saadud või et need oleksid koostatud ja esitatud mingisugusel muul ajal, kui arvetest nähtub, samuti ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla arvete õigsust. Vaidlus käis vaid arvetel märgitud summade ja nende põhjendatuse üle. Kohtumenetluses ei ole tegelikkuses viiviste küsimust, s.o. vastuväiteid viiviste nõudele, sisuliselt käsitletud. Seega on kohus omaalgatuslikult võtnud seisukoha, et arvete kättesaamine ei ole tuvastatud ja seega pole viiviste nõue põhjendatud, arvestamata poolte seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust tühistada maakohtu otsust põhivõla ja selle tasumisega viivitamise eest nõutava viivise osas. Otsus tuleb aga tühistada osas, millega viivisenõue arve nr. 63-ü tasumisega viivitamise eest rahuldamata jäeti; selles osas tuleb hagi osaliselt rahuldada, mõistes kostjalt hageja kasuks välja viivise 195, 07 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et neil oli suulises vormis sõlmitud leping, mille kohaselt hageja kohustus kostja tellimusel osutama 29. – 30. juulil 2006. a. majutus- ja muid teenuseid AS-i Eskaro suvepäevadel osalejatele, muuhulgas võimaldama teha kanuumatku. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja tasus ettemaksed hageja 25. märtsi 2006. a. arve 9-ü alusel summas 1000 krooni ja 16. mai 2006. a. arve 27-ü alusel summas 8000 krooni. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 30. juuli 2006. a. arvet 49-ü summas 29.195 krooni keeldus kostja tasumast, esitades hagejale pretensioone teenuse kvaliteedi osas; hageja esitas kostjale seepeale

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Et ajavahemikul kreeditarve esitamisest kuni kostja poolt selle tasumiseni oli VÕS § 94 lg. 1 kohaseks intressimääraks 3, 5%, siis oli seadusjärgseks viivisemääraks sel ajal 10, 5% aastas. Mis arve nr. 63-ü maksetähtaega puudutab, siis ei ole hageja põhjendanud ja tõendanud, nagu oleksid pooled kokku leppinud 1 päeva pikkuses maksetähtajas. Kolleegium leiab, et VÕS § 27 lg. 2 alusel tuleb pooltevahelise lepingu olemust ja eesmärki (meelelahutusteenuse osutamine) ning asjaolusid (arve esitamise ajaks oli teenus osutatud) ja hea usu põhimõtet arvestades pidada mõistlikuks maksetähtajaks 7 päeva. Sellest lähtudes oli kostja kreeditarve tasumisega viivituses ajavahemikul 4. septembrist 11. oktoobrini 2006. a. ehk 38 päeva. Arvestades võlgu oldud summa suurust 17.845 krooni ja viivisemäära 10, 5% aastas on viivise suuruseks selle aja eest 195, 07 krooni. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb kooskõlas TsMS § 163 lõikega 1, arvestades hagi osalise rahuldamise ebaolulist ulatust, jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Sellest lähtudes tuleb hagejal kanda menetluskulud 98, 6% ulatuses, milles tema hagi jäi rahuldamata, ja kostjal 1, 4% ulatuses, milles tema vastu esitatud hagi rahuldati.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.