Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

06.02.2009 OÜ A esitas Harju Maakohtule hagi AS Mvastu vee ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu korralise ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt OÜ A on OÜ A H õigusjärglane. OÜ A H ja kostja vahel on sõlmitud järgmised lepingud: 10.06.2002 vee müügileping; 19.04.2004 liitumisleping V.K.S. – 3; 13.01.2005 kokkulepe; 05.05.2006 kokkulepe; 09.05.2007 kokkulepe. Kostja esitas 11.11.2008 hagejale vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu korralise ülesütlemisavalduse. Kostja väitel on hageja maksekäitumises 2008.a. algusest esinenud olulisi häireid ning kostja on jätnud osaliselt või täielikult tasumata mitme kuu vee- ja kanalisatsiooni müügiarved. Kostja väitel on 30.10.2008 seisuga hageja võlgnevus kostja ees 330 450 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja reorganiseeris oma ettevõtteid ning selle tulemusena ühinesid OÜ A H ja OÜ A. Peale reorganiseerimist tehti ettevõttes inventuur ning vaadati üle paberimajandus. Inventuuri käigus avastati mitmeid segaseid ning seletust nõudvaid dokumente ning toimunud tehinguid. Selguse saamiseks esitas hageja kostjale 15.11.2008 teabenõude, saamaks infot kostja poolt esitatud arvete kohta. Kostja vastas 21.11.2008. 08.12.2008 hageja esitas uue teabenõude, sest kostja vastus oli sisult vastuoluline ning hageja soovis kindluse mõttes veelkordset selgitust. Kostja vastas taas, kuid sisulist vastust ei andnud. 06.01.2009 hageja saatis kostjale võlateatise, milles viitas kostja ebaseaduslikule tegevusele ning alusetu rikastumisena alusetult sisse nõutud arvete osadele. Hageja tegi võlateatises kostjale ettepaneku enammakstu tasaarveldada tulevikus tekkivate nõuetega või tagastada alusetult enamsaadud summa 303 397,39 krooni hageja kontole. Nimetatud võlateatise sai kostja kätte 13.01.2009. Kostja võlateatisele ei vastanud ega vastuväiteid ei esitanud. Ülesütlemisavalduses soovib kostja olemasoleva õigussuhte üles öelda alates 17.02.2009, samas avalduses põhistab kostja oma õigust ka 10.06.2002 sõlmitud lepingu punktiga 3.3. Samas jätab kostja tähelepanuta liitumislepingu V.K.S. – 3, mille punkt 4 võimaldab lepingust tulenevate kohustuste hageja poolt põhjendamata täitmata jätmisel kostjal ajutiselt peatada/katkestada veeja kanalisatsiooniteenuste pakkumise. Seega ei või kostja tulenevalt lepingute kronoloogiast tähelepanuta jätta hilisemalt sõlmitud lepinguga kokkulepitut.

Hageja tugineb võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatule ning leiab, et kuna leping on sõlmitud pikemaks ajaks kui viieks aastaks, ei või kostja VÕS § 630 lg 3 kohaselt lepingut korraliselt 3 kuulise etteteatamisega tasumisraskuste põhjendusega üles öelda. Lisaks on hagejale arusaamatu, millise või millised lepingud kostja soovib üles öelda ning ülesütlemisavalduses puudub ka viide avalduse vaidlustamise võimalusele. Hageja on tulutult üritanud pooltevahelisi lepingulisi suhteid selgitada ja lahendada. Hageja taotleb tunnistada kostja ülesütlemisavaldus tühiseks ja kohustada kostjat jätkama lepinguliste kohustuste täitmist hagejaga. Samuti taotleb hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

13.04.2009 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et on pooltevahelise lepingu kehtivalt üles öelnud. Kostjal oli õigus pooltevaheline õigussuhe vastavalt seadusele ja lepingule üles öelda ning seetõttu ei ole kostjal hageja ees mingeid lepingulisi kohustusi. Hagiavalduses hageja tunnistab, et kostja on pooltevahelise lepingu üles öelnud 10.06.2002 sõlmitud lepingu punkti 3.3. alusel. Pooltevahelise müügilepingu punkt 3.3. sätestab, et poolel on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt ühepoolselt, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 3 kuud ette. Kostja saatis hagejale lepingu ülesütlemisavalduse 11.11.2008, mille kostja sai kätte 14.11.2008. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et leping öeldakse üles alates 17.02.2009. Kuna pooltevahelise müügilepingu punktis

Kuigi kostja arvates ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline, kas hageja on rikkunud kostja ees oma lepingulisi kohustusi, märgib kostja, et hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi kohaselt. 10.06.2002 pooltevahelise Vee Müügi Lepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja müüma hagejale puurkaevu vett Peetri külas Rae vallas Harjumaal; samuti võimaldama vee kanaliseerimist. Hageja, kui ostja kohustuseks oli tasuda kostjale kui müüjale vee ja selle kanaliseerimise eest. Lepingu punkti 1.2. (mida kinnitab ka pooltevaheline praktika) kohaselt oli hageja kohustuseks tasuda kostjale tasu kostjale kuuluva veemõõtja näidu alusel. Veemõõtja on paigaldatud vahetult hageja veetrassi liitumispunkti ette. Lepingu kohaselt esitas kostja vastavalt selle veemõõdiku näidule hagejale igakuiselt arve. Hageja teatas kostjale igakuiselt ka nende veemõõdikute näidud, mis olid paigaldatud hageja klientide vee tarbimise mõõtmiseks. Kui hageja trassi liitumispunkti ette paigaldatud mõõdiku näit erines hageja klientide veemõõdikute näitudest, on tegemist hageja veetrassi kaoga. Pooltevahelise kokkuleppe ja praktika kohaselt alates õigussuhte tekkimisest kajastas kostja selle hageja veetrassi kao esitatava arve viimase reana („vesi (ettevõtted)“) ning selle eest oli hageja kohustatud kostjale maksma nagu juriidilistele isikutele vee hinna eest ilma kanalisatsioonita. Kostjale kuuluv veemõõtja tõendab, kui palju hageja on kostja poolt „tarnitud“ vett tarbinud. See, mis juhtub kostja poolt hagejale müüdud veega pärast hageja veetrassi jõudmist, ei kuulu enam kostja mõjuvõimu ega vastutuse alasse ning hageja veetrassi jõudnud vee eest on hageja kohustatud kostjale tasuma. Esimest korda väitis hageja alles 2008.a. juulis (so pärast 6 aastast pooltevahelist teistsugust praktikat), et müüdud vee kogus tuleb kindlaks määrata vastavalt hageja klientide veemõõdikute näitudele. Hageja seisukoht, mille kohaselt kostja peaks vastutama hageja võimalike trassikadude (nt lekked veetrassis) ning hageja klientidest tulenevate võimalike riskide (klientide veemõõdikute vead, vee varastamine jms) eest, ei vasta seadusele, pooltevahelisele lepingule, poolte vahel välja kujunenud praktikale ega ka pooltevahelise lepingu olemusele. 2008.a. on hageja jätnud kas osaliselt või täielikult kostja poolt esitatud arved tasumata. 2008.a. lõpu seisuga oli hageja võlgnevus kostja ees 451 102,16 krooni. Eelnevast tulenevalt on ebaõige hageja väide, et kostja oleks kohustatud tasuma hagejale 303 397,39 krooni. Kostja rõhutab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole oluline see, kas hageja lepingu ülesütlemise ajal, lepingu lõppemisel oli või on käesoleval ajal kostjale võlgu. Kostja ütles lepingu üles korraliselt. Pooltevahelised erimeelsused võlgnevuse suuruse osas lahendatakse kohtus siis, kui kostja otsustab hageja vastu esitada hagi võlgnevuse tasumiseks. Kostja taotleb jätta hageja vastavad väited tähelepanuta.

KOHTUISTUNG

09.06.2009 kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet, jäädes selle juurde, et on esitanud kohustuse täitmise nõude, mille käigus kohus peab niikuinii tuvastama lepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja loobus taotlusest, et kohus tunnistaks lepingu ülesütlemisavalduse tühisust. Hageja taotles lõpliku nõudena, et kohus kohustaks kostjat täitma lepingulist kohustust ja pakkuma hagejale vee- ja kanalisatsiooniteenust. Hageja jäi oma vastuväidete juurde, mille kohaselt ülesütlemisavaldus on ebaselge, sest sellest ei tulene, millist lepingut üles öeldakse, ülesütlemisavalduses märgitud pealkirjaga lepingut pooled ei ole kunagi sõlminud. Hageja leidis, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusest tulenevalt ei ole kostjal õigust lepingut üles öelda, vaid kostja on kohustatud teenust osutama kuni piirkonnas vee - ettevõtja määramiseni. Vaidlusaluses piirkonnas vee-ettevõtjat määratud ei ole, kohaliku omavalitsusega käivad läbirääkimised hagejale kuuluvate veetrasside ülevõtmise kohta. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. Kostjal on lepinguline suhe hagejaga, elanikega kostjal mingit õigussuhet ei ole. See ei puutu kostjasse, kellele hageja vett edasi müüb ja palju selle eest raha võtab. Hageja ei ole tõendanud, et piirkonnas ei ole vee- ettevõtjat määratud. Kostja teada on Rae vallas vee – ettevõtjaks vallavolikogu otsuse alusel AS E. Kostja ei ole vee-ettevõtjaks

ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseaduse tähenduses ja tal ei ole kohustust hagejale vett müüa. Kostjal on seadusest ja lepingust tulenev õigus leping üles öelda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ühendamine kostjale kuuluva vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Liitumislepingu alusel korraldati vee- ja kanalisatsiooni ühendustorustike ehitamine kostja pumplast kuni hagejale kuuluva kinnistuni, täismahus kinnistu siseselt, samuti kinnistu veevärgiga liituvatel aladel (p 3.1.). Liitumislepingu punkti 7 kohaselt M tagab hagejale omavaheliste kokkulepete tulemina vee- ja kanalisatsiooni teenuse lepingus näidatud mahus. Seejuures on lepingu punktides 7.1. – 7.3. eraldi nimetatud eramute ja ridaelamute veetarbimise maht, ärimaa eeldatav veetarbimise maht ja TTAS veetarbimise maht. Liitumislepingu punktis 7.4. võttis kostja endale kohustuse tagada läbi hagejale kuuluvate trasside veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ka K OÜ-le ja IK SG’ile. Liitumislepingu punktis 8 on kostja teenuse osutamise kohustuse tähtaeg seotud antud piirkonda vee – ettevõtja määramisega. Liitumislepingu punktides 8.1. ja 8.2. on määratud vee ja kanaliseerimise hinnad eraldi juriidilistele isikutele ja füüsilistele isikutele. Sisuliselt on hageja näol tegemist üksnes kostja poolt osutatava teenuse vahendajaga, kelle ülesandeks oli vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasude administreerimine.

02.03.2009 kohtumäärusega kohus reguleeris esialgse õiguskaitse korras pooltevahelist õigussuhet ja kohustas kostjat jätkama hagejale teenuse osutamist kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. 17.03.2009 saabus selle kohtumääruse peale kostja määruskaebus. 24.03.2009 kohus määrusega tühistas 05.03.2009 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, kuna hageja ei tasunud kohtu määratud tähtpäevaks tagatist. Kuigi kohus hagi tagamise tühistas ja sisuliselt kostja kaebuse eesmärgi täitis, ei ole tegemist kostja 17.03.2009 määruskaebuse rahuldamisega, sest kohus tühistas määruse teistel põhjustel ning ei rahuldanud ka kostja määruskaebuse taotlust jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 07.04.2009 saabus maakohtule hageja määruskaebus 24.03.2009 määruse tühistamiseks. Kohus korraldas määruskaebuse lahendamiseks ja pooltevahel kohtuvaidluse ajaks teenuse osutamise jätkamise osas võimaliku kompromissi saavutamiseks kohtuistungi. Pooled kohtu määratud aja jooksul kompromissile ei jõudnud. Määruskaebuse lahendamisel kohtul on TsMS § 663 lg 4 ja 5 alusel kaks valikuvõimalust: määruskaebus rahuldada või rahuldamata jätta, määruskaebuse osalist rahuldamist ette ei nähta. ei ole võimalik. Kuna kompromissi ei saavutatud, jättis kohus määruskaebused rahuldamata. Võttes arvesse asja arutamiseks määratud kohtuistungini jäänud lühikest aega, pidas kohus otstarbekaks määruskaebuseid enne kohtuistungit ringkonnakohtule mitte saata. Kohus edastab määruskaebused ja kohtutoimiku ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 koheselt pärast kohtulahendi avalikult teatavaks tegemist. Kuna kohus oma 23.03.2009 määrusega hagi tagamise abinõu tühistas, ei ole vaja kohtuotsuse resolutsioonis hagi tagamise küsimust lahendada.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.