2-15-3686 OÜ Agenor hagi H.Y vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasi Harju Maakohtu 12.07.2018 otsus Vaidlustatud kohtulahend 317 994 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses OÜ Agenor apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Agenor (registrikood 10700098, aadress Kelgumäe 27/6, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond, 75301), seaduslik esindaja (juhatuse liige) V.S (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): H.Y (isikukood XXX, aadress XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar (e-post:XXX)
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686 31.01.2019 Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.07.2018 otsus osas, milles OÜ-lt Agenor mõisteti H.Y kasuks välja menetluskulud 6 000 eurot ületavas osas, muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi jätta rahuldamata. 3.2.Poolte menetluskulud jätta OÜ Agenor kanda. 3.3.Määrata rahaliselt kindlaks H.Y põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 7 400 eurot (so 6 000 + 1 400), millest 2 960 eurot hüvitada hageja poolt menetluskulude tagatiseks kantud summa 2 960 euro arvelt ja ülejäänud osa summas 4 440 eurot mõista välja OÜ-lt Agenor H.Y kasuks. OÜ-l Agenor tuleb H.Y kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.4.Kanda V.S poolt 18.04.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele kantud menetluskulude tagatis summas 2 960 eurot üle H.Y arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXX.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.03.12.2010 algatati hageja suhtes pankrotimenetlus. 2011 oktoobris käivitus hageja vee-ettevõtluse müük. Perioodil sügis 2011 kuni jaanuar 2012 oli enampakkumisele järgnenud läbirääkimiste protsessis palju küsitavusi. 31.01.2012 andis pankrotitoimkond selged suunised, pannes pankrotihaldurile kohustuse leping potentsiaalse ostjaga ette valmistada. Enampakkumisel osalejatel paluti tasuda summad notari deposiitkontole.
2.05.03.2012 võttis V.S ühendust mitmete pankrotitoimkonna liikmetega ning selgitas vajadust pankrotitoimkonnal koguneda ning tegutseda OÜ Agenor ja võlausaldajate huvide kaitsmisel. ES teavitas, et vastav koosolek toimub 07.03.2012 ning arutamisele tulevad vee-ettevõtte müügitingimused. Tõenäosus, et haldur sellest kavast aimu ei saanud, on olematu ja halduri vale.
3.06.03.2012 sõlmis pankrotihaldur hageja esindajana ilma eelneva pankrotitoimkonna ja võlausaldajate üldkoosoleku loata vee-ettevõtluse müügilepingu Väike-Peetri külaseltsiga. Hageja huvide tagamiseks ei seatud märkimisväärseid garantiisid,
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686
lepingu tingimused lubasid mitmeti tõlgendatavust ning huvide tasakaalu seisukohalt oli leping Väike-Peetri külaseltsi poole tugevalt kaldu. Sellise tegevusega lõi pankrotihaldur olukorra, mis lõi eelduse hagejale kahju tekkimiseks. Toimkond sai tehingust teada 07.03.2012, samal päeval taunis toimkond tehingut ühehäälselt. 14.03.2012 toimus hageja võlausaldajate üldkoosolek. Lõppkokkuvõttes suutis pankrotihaldur veenda võlausaldajate üldkoosolekut napi häälteenamusega andma tehingule heakskiidu. Arusaamatuks jääb KN ja AK tegevus ja hääletamine võlausaldajate üldkoosolekul, sest samad isikud olid 07.03.2012 pidanud tehingut võlausaldajate huvisid kahjustavaks. INTRAC Eesti AS esindajat veendi valedele toetudes, et tema huvid on kaitstud ent tegelikkuses ei kohustanud antud leping INTRAC Eesti AS huve kaitsma ja hilisemalt ostja, Väike-Peetri külaselts ka nii toimis. Väike-Peetri külaseltsi juhatuse liige TL ei ole kunagi varjanud, et kogu tehingute jada eesmärk oli vee-ettevõtlus üle anda kolmandale isikule ning hageja jätta ilma mistahes tulust. 21.08.2012 seadis Väike-Peetri külaselts AS ELVESO kasuks kasutusõiguse ettevõtluse aluseks olevate trasside, pumplate, dokumentatsiooni, kehtivad lepingud tarbijatega, õigused liitumistasude nõudmiseks veel mitte liitunutega. Pooled leppisid ka kokku, et valdav enamus veel juriidiliselt liitumata, ent füüsiliselt ressurssi tarbivatest isikutest ei peakski liitumistasu maksma ja AS ELVESO seda küsima. Tehinguga loodi sisuliselt võimalused, et täiendavat tulu ei laeku, sest tulu teenimise võimalus vee-ettevõtluse läbi anti üle kolmandale isikule. 06.12.2012 toimus OÜ Agenor võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati, et pankrotihaldur peab tegutsema vee-ettevõtluse tagasivõitmise nimel. Haldur ei ole seda teinud. Pankrotihaldur on põhjustanud 06.03.2012 vee-ettevõtluse müügitehinguga ning viimase mitte tagasikutsumisega äriühingule kahju suures ulatuses. Pankrotivara ei ole valitsetud majanduslikult otstarbekaimal viisil, seda ei ole valitsetud võlgniku huvisid silmas pidades, on tehtud tehinguid, mille tegemiseks ei olnud pankrotitoimkonna eelnevat nõusolekut. Pankrotihaldur ei näidanud käibes vajaliku hoolt, sest tehingu tegemise vorm ja tingimused ei kindlustanud parimal viisil võlausaldajate huvide kaitset. Kostja ei saa oma kohustuse rikkumist põhjendada sellega, et teda sundis lõplikult tehinguks võimalik oht kanalisatsiooni ja veevarustuse häiretes ja pankrotimenetluses massikohustuse suurenemine. Pankrotihaldur teadis, et Harju Maakohus oli tsiviilasjas nr 2-09-4282 hagi taganud ning et sel perioodil kehtis kohtulik kaitse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise vastu. Hageja jaoks väljendub kahju reaalsel varalisel kahjul – eelkõige tuleb lähtuda vajadusest asetada hageja olukorda, kus ta oleks olnud juhul kui pankrotihaldur oleks kindlustanud maksimaalsete vahendite jõudmise pankrotivõlgniku pankrotivarasse. Eksisteerib põhjuslik seos pankrotihalduri tegevuse ja kahju vahel. Kahju ei pea olema igal juhul tekkinud kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjusahelas, mille kahju tekitaja oma tegevusega loob. Hageja kahju moodustub otsesest varalisest kahjust ja saamata jäänud tulust. 06.03.2012 tehing ei vastanud keskmisele turuhinnale – tehinguga saadi 17 551 eurot, kuid tehinguga üleantud varade väärtus oli palju suurem. Vee-ettevõtluse turuväärtuse aluseks võtmisel ei saa lähtuda 06.03.2012 tehinguga kujunenud hinnast, see ei vastanud oma olemuselt kohalikule keskmisele müügihinnale. Vastavalt õigusaktidele saab ja tohib arvutada vee-ettevõtluse turuhinda, võtteks aluseks tegelikult tehtud kulutused ning lubatud kasumlikkuse määr, mis jagatakse selles piirkonnas olevate tarbijate vahel. Sellise tehingu tegeliku turuhinna määramisel on vaja lähtuda seadusandja kriteeriumitest. Hageja on esitanud oma arvestuse Rae vallas kehtinud
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686 Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määruse nr 16 “Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri” alusel. Vastavalt määrusele, eeskätt § 7, on hinnakujunduse seaduslikuks aluseks tegelikud kulud ning arvutuskäiguks lubatud kasumimäär aastas. Kahjusumma on 335 545 eurot, millest lahutades 06.03.2012 tehinguga laekunud summa 17 551 eurot, kujuneb kahju nõudeks 317 994 eurot. Kostja vastus hagile
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
10.Hageja pankrotivarasse kuulunud vee-ettevõte tegeles veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega Rae valla, Peetri aleviku, Kelgumäe, Tähnase põigu ja Kraavipealse tänavate piirkonnas. Veevarustuseteenuse osutamiseks vajaliku vee ostis hageja AS-ilt MÕIGU EHITUSKOONDIS. Vee-ettevõttel oli kokku ca 50 klienti. Juba enne pankroti väljakuulutamist oli hageja vee-ettevõttel probleeme veekadudega, mille tekkepõhjust ei suutnud hageja tuvastada ning seda ei õnnestunud kindlaks teha ka pankrotimenetluse ajal. Veekadude tõttu genereeris vee-ettevõte pankrotimenetluse ajal ca 800 euro suurust igakuist kahjumit.
11.Veekaod ei olnud ainus vee-ettevõttega seotud tõsine probleem. Enne pankrotimenetluse algust majandas hageja vee-ettevõtet viisil, mis tõi kaasa järelevalvemenetluse alustamise Konkurentsiameti poolt. Konkurentsiamet tegi 25.05.2010 hagejale ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse, hageja jättis ettekirjutuse täitmata. Konkurentsiamet rakendas hageja suhtes sunniraha kokku 10 korral kokku 50 000 Eesti krooni ulatuses.
12.Pankrotimenetluse käigus selgus, et hagejal ilmselt puudub õiguslik alus OÜ-le Texlin kuuluval kinnistul asuva sadevee- ja kanalisatsioonipumpla kasutamiseks. 26.01.2012 esitas OÜ Texlin kostjale nõude, mille kohaselt tuleb hagejal alates 2012 veebruarist maksta OÜ-le Texlin kuuluval kinnistul asuva pumpla kasutamise eest igakuist ekspluatatsioonitasu 500 eurot (lisandub käibemaks).
13.Väike-Peetri külaseltsi liikmed elasid enne hageja pankroti väljakuulutamist pidevas vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkemise ohus. Külaseltsi huvi oli tagada vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkematu osutamine.
14.Hageja tegi juba 2010 sügisel ettevalmistusi vee-ettevõtte võõrandamiseks. Algselt kavatses hageja vee-ettevõtte tõsta oma tütarettevõtte Dike OÜ bilanssi mitterahalise sissemaksena väärtusega 260 000 Eesti krooni s.o 16 617,03 eurot. Pärast veeettevõtte omaniku muutumist pidi toimuma Dike OÜ osa müük.
15.Vee-ettevõtte müügiprotsessi käigus suurenes pidevalt massikohustus AS MÕIGU EHITUSKOONDIS ees. 05.03.2012 esitas AS MÕIGU EHITUSKOONDIS kostjale kirjalikku teate, et lõpetab võlgnevuse tõttu ühepoolselt alates 07.03.2012 hagejaga sõlmitud vee müügi lepingu ja veetarnimise. Tulenevalt asjaolust, et nõuetekohaselt täitis pankrotitoimkonna poolt seatud vee-ettevõtte müügitingimused üksnes VäikePeetri külaselts ning arvestades vajadust hoida ära veetarnimise lõpetamine ja suurema kahju tekkimine, sõlmis kostja pankrotitoimkonna 31.10.2012 otsusest juhindudes 06.03.2012 vee-ettevõtte müügilepingu Väike-Peetri külaseltsiga. Sõlmitud müügileping vastas pankrotitoimkonna poolt seatud tingimustele. Veelgi enam, müügileping sisaldas mitmeid hageja huve arvestavaid täiendavaid tingimusi, sh tagatisi, mille lisamist müügilepingusse pankrotitoimkond ei nõudnud. Kostja teavitas müügilepingu sõlmimisest pankrotitoimkonda 07.03.2012. Müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjale teada, et 07.03.2012 oli pankrotitoimkond planeerinud koosoleku pidamise, kostjat sellest kavatsusest ei teavitatud. Samuti edastas kostja pankrotitoimkonnale teadmiseks Harju Maakohtule 02.03.2012 esitatud avalduse ning AS MÕIGU EHITUSKOONDIS 05.03.2012 teate. Müügilepingu edastas kostja
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686 pankrotitoimkonnale 08.03.2012. 14.03.2012 toimunud hageja võlausaldajate üldkoosolekul selgitas kostja vee-ettevõtte müügi asjaolusid ning võlausaldajate üldkoosolek kiitis tehingu tegemise täielikult heaks.
16.Vaidlusalune tehing tehti tingimustel, mille oli eelnevalt kindlaks määranud pankrotitoimkond. Ka 14.03.2012 võlausaldajate üldkoosolek on vaidlusaluse tehingu täielikult heaks kiitnud. Seega on kaks pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet teostavat ning võlausaldajate huvide eest seisvat pankrotimenetluse organit leidnud, et pankrotihalduri tegevus oli seaduslik ja otstarbekas. Isegi juhul, kui kostja oleks 06.03.2012 müügilepingu sõlminud ilma pankrotitoimkonna vastava nõusolekuta, oleks nimetatud rikkumise kõrvaldanud müügilepingu heakskiitmine hageja võlausaldajate poolt.
17.Hageja arvates tõendab Harju Maakohtu 29.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-09-4982 seda, et AS MÕIGU EHITUSKOONDIS ei tohtinud veetarneid katkestada. Hageja selline väide on vale. Harju Maakohtu 29.06.2009.a otsus tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2009 otsusega (ringkonnakohtu otsus on jõustunud). Ringkonnakohtu otsusega kohustati AS-i MÕIGU EHITUSKOONDIS jätkama veevarutuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamist hagejale pooltevaheliste lepingute alusel. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest ei saa aga järeldada, et AS-il MÕIGU EHITUSKOONDIS puudub õigus hagejaga sõlmitud lepingut üles öelda.
18.Kostja ei ole tagasivõitmise hagi esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Tagasi saab võita üksnes enne pankroti väljakuulutamist tehtud võlgniku tehingut. Lisaks oli hagejal endal pankrotimenetluses tehtud kompromissi tõttu ka ilma kostjata võimalik esitada mistahes nõudeid või hagisid seoses 06.03.3012 müügilepinguga.
19.Hageja ei ole isegi väite tasandil suutnud jälgitavalt selgitada, kuidas on hageja poolt avaldatud kahju suurus kujunenud ja millised hageja poolt üldsõnaliselt kirjeldatud komponendid seonduvad otsese varalise kahju ja millised saamata jäänud tuluga. Hageja kahjuarvestusest ei selgu seegi, kas ja millises ulatuses on hageja arvestanud hageja poolt seoses vee-ettevõtte võõrandamisega säästetud kulusid (maamaks, OÜ Texlin nõue, veekaost tingitud kahjum, kulud, mida tulnuks vee-ettevõtte tegevuse jätkamiseks teha jne). Lisaks ei ole hageja kahju tekkimist ega ka kahju suurust tõendanud. Hagejale tekkinud kahju ei saa seisneda selles, et hageja jäi ilma talle kuulunud varast. Kostja kohustus oli hageja vara pankrotimenetluse käigus võõrandada ja selle arvelt rahuldada võlausaldajate nõuded. Kuna vee-ettevõte tegutses kahjumlikult ning seetõttu kasvasid pidevalt ka massikohustused, oli veeettevõte vaja võõrandada võimalikult kiiresti. Eeltoodust tulenevalt oleks vee-ettevõte nii või teisiti võõrandatud, mistõttu oleks hageja vastavast varast nii või teisiti ka ilma jäänud. Kuna alghinna 20 000 euro eest vee-ettevõtet müüa ei õnnestunud, siis tuleb asuda seisukohale, et vee-ettevõtte turuhind oli alla selle summa. 06.03.2012 müügilepingu järgi kujunes vee-ettevõtte müügihinnaks 17 511 eurot, lisaks võttis ostja enda kanda hageja erinevaid kohustusi. Asjaolusid arvestades tuleb nimetatud hinda pidada ettevõtte harilikule väärtusele vastavaks hinnaks. Seda enam, et enne pankroti väljakuulutamist oli vee-ettevõtte väärtus hageja enda arvates 16 617,03 eurot. Ühelgi juhul ei saa hageja kostjalt nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist.
20.Hagejale väidetavalt tekkinud varalise kahju suuruse tuvastamisel tuleb 06.03.2012 müügilepingu tingimusi vaadelda tervikuna. Teisisõnu ei saa nimetatud müügilepingu alusel Väike-Peetri külaseltsi poolt hagejale tehtud sooritusena vaadelda üksnes veeettevõtte eest tasutud ostuhinda 17 511 eurot, vaid arvesse tuleb võtta ka muid kokkuleppeid.
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686
21.Teadaolevalt esitas hageja 13.02.2015 Väike-Peetri külaseltsile avalduse 06.03.2012 ettevõtte müügilepingust taganemiseks. 06.03.2012 müügilepingust taganemise tõttu on müügilepingu sõlmimise kaudu kahju tekkimine hagejale välistatud.
22.Pankrotihaldur ei saa olla kahju tekkimises süüdi, sest ta on oma tegevuses olnud hoolas. Pankrotihaldur järgis tehingu tegemisel pankrotitoimkonna poolt ette antud tingimusi. Lisaks oli tehingu tegemine sellistel tingimustel tolles olukorras mõistlik ja otstarbekas lahendus, mis võimaldas saadud raha arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning hoidis ära suurema kahju tekkimise. Ka võlausaldajate üldkoosolek leidis, et haldur on käitunud õigesti. Kui tehing oleks võlausaldaja huve kahjustanud, siis ei oleks üldkoosolek tehingu tegemist heaks kiitnud. Seega on haldur rakendanud oma tegevuses käibes vajalikku hoolt. Kui vaatamata sellele on hagejale tekkinud kahju (millega kostja ei nõustu), siis sellise kahju tekkimises ei ole kostja süüdi. Edasine menetluse käik
23.21.12.2015 vaheotsusega jättis kohus hagi rahuldamata aegumise tõttu. 29.09.2017 jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu lahendi resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Riigikohus tühistas 18.04.2018 kohtuotsusega Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused osas, millega jäeti rahuldamata hagi 290 484 euro suuruse kahjuhüvitise ja sellelt arvutatava viivise saamiseks. Asi saadeti tühistatud osas menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule Harju Maakohus tegi 12.07.2018 otsuse. Maakohtu otsus
24.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 11 946,80 eurot ja viivise.
25.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohus seisukohal, et asjaolusid arvestades valitses kostja pankrotivara majanduslikult otstarbekalt ja müüs vee-ettevõtte maksimaalse kasuga, mida vee-ettevõtte müügist oli võimalik saada. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole isikut karistada, mis antud juhul näib olevat hageja peamine eesmärk. Kuna hagejale ei ole kahju tekkinud, puudub vajadus analüüsida, kas halduri tegevus on olnud süüline. Kohus jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
26.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus otsus, millega hagiavaldus rahuldatakse.
27.Apellatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt on tõendatud, et pankrotihaldur sõlmis MTÜ–ga Väike-Peetri külaselts lepingu omal suval ilma, et oleks eelnevalt toimkonda teavitanud. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas sisuliselt ühehäälselt, et pankrotihaldur peab tegutsema vee-ettevõtte müügi tagasivõitmise nimel. Kohus, hinnates tõendeid oleks pidanud lähtuma üldkoosoleku tegelikust tahtest, mitte hindama seda, kas sellel tahteavaldusel on õiguslik alus. Hageja on tõendanud, et pankrotihaldur varjas ilma õigusliku aluseta kuni 08.05.2015 apellandi ja võlausaldajate üldkoosoleku eest pankrotitoimkonna 17.10.2011 protokolli, seega rikkus pankrotihaldur pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.
28.Maakohus ei selgitanud hagejale, kas tal tuleb esitatud nõuete õiguslikku alust ja nõudeid täpsustada või neid täiendavalt tõendada. Hageja on seisukohal, et kohus oleks pidanud rahuldama taotluse ekspertiisi läbiviimiseks.
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686
29.Maakohtu otsus on põhjendamata ka osas, milles apellant tugines sellele, et pankrotihaldur sõlmis teadlikult näilise ja seadusega vastuolus oleva tühise müügilepingu.
30.Maakohus ei küsinud kostja menetluskulude taotluse kohta hagejalt seisukohta. Kostja on kutsetegevuses õigusteadmistega isik, kes omab küllaldaselt teadmisi enda esindamiseks kohtus. Arvestades asja keerukust ei ole kostja kulude suurus põhjendatud. Õigusabi tunnihinnaga 144 eurot ületab mõistlikku tunnihinda 19 eurot. Teeside koostamiseks ei läinud rohkem kui 1,5 tundi. Vastustaja seisukoht
31.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osas, milles OÜ-lt Agenor mõisteti H.Y kasuks välja menetluskulud 6 000 eurot ületavas osas tühistada, muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
33.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et kostja rikkus oma kohustusi, kuna sõlmis 06.03.2012 MTÜ– ga Väike-Peetri külaselts lepingu oma suva järgi ilma, et oleks eelnevalt toimkonda teavitanud. Nimetatud leping oli hageja väidete järgi hageja jaoks kahjulik, kuna hageja vara müüdi liiga odavalt.
34.PankrS § 63 lg 1 järgi haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Eeltoodust tulenevalt, selleks, et hagi oleks edukas tuleb hagejal esile tuua ja tõendada, et kostja rikkus pankrotihalduri kohustusi, hagejale on tekkinud kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
35.Pankrotihalduri põhikohustused ja õigused sätestab PankrS § 55. PankrS § 55 lg 1 järgi haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse, lg 2 kohaselt haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve, lg 3 p 1 järgi haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise.
36.Asjas ei vaielda selle üle, et 07.04.2011 võlausaldajate üldkoosolekul (II kd, tlk 36-40) otsustati lõpetada hageja tegevus, samas jätkates vee-ettevõtte tegevust kuni selle tervikvara müügini. Seega pidi pankrotihalduri tegevus olema suunatud hagejale kuulunud vee-ettevõtte müümisele. PankrS § 136 lg 1 järgi pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjas puudub vaidlus, et võlgnikule kuulunud vee-ettevõtte müügiks korraldati enampakkumine. Vee-ettevõtte müügi enampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.09.2011 (IV kd, tlk 89-90). Enampakkumise alghinnaks määrati 20 000 eurot. 17.10.2011 toimunud vee-ettevõtte avalikul suulisel enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot osales kaks isikut. Ostupakkumisi ei tehtud. Seega väljakuulutatud ajal enampakkumine nurjus.
37.17.10.2011 toimus pankrotitoimkonna koosolek (II kd, tlk 54-56; IV kd, tlk 208-210). Toimkond võttis vastu otsused, mille järgi täpsustati vee-ettevõtte müügitingimusi. 20.12.2011 toimus pankrotitoimkonna koosolek (II kd, tlk 57-60), kus haldur selgitas, et pakkumise on teinud Väike-Peetri külaselts hinnaga 5 000 eurot. Toimkond otsustas
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686 anda ka teisele võimalikule ostuhuvilisele võimaluse oma pakkumise tegemiseks tähtajaga 16.01.2012. 26.01.2012 toimus pankrotitoimkonna koosolek (II kd, tlk 6163; IV kd, t lk 97-99). Haldur selgitas, et pakkumised vee-ettevõtte omandamiseks on esitanud Väike-Peetri külaselts ja ettevõtjate grupp (esindaja ES). Pakkumised on erinevad ja neid on keeruline võrrelda. Seetõttu otsustas toimkond, et halduril tuleb pakkumiste esitajatele saata ettepanek pakkumiste täpsustamiseks ja lõpliku pakkumise esitamiseks, arvestades toimkonna poolt vastu võetud täiendavaid müügilepingu tingimusi. Toimkond otsustas, et lõplike pakkumiste tähtajaks on 31.01.2012 kell 14.00 ning ettevõtte müük otsustatakse 31.01.2012 kell 16.00 toimuval toimkonna koosolekul. 26.01.2012 tegi haldur pakkujatele ettepaneku pakkumiste täpsustamiseks ja anti ette tingimused, millest lähtuda (II kd, tlk 64-65). 31.01.2012 toimus pankrotitoimkonna koosolek (II kd, tlk 66-71; IV kd, tlk 100-105). Koosolekul anti ülevaade laekunud pakkumistest ning toimkond võttis vastu otsused vee-ettevõtte ostu-müügilepingu koostamise kohta. Toimkonna otsuse kohaselt kohustati pakkujaid tasuma ostuhind tasumise kohustuse tagamiseks notari kontole ning anti pankrotihaldurile õigus sõlmida vee-ettevõtte ostu-müügileping pakkujaga, kes notari kontole ostuhinna tasub. 10.02.2012 teavitas haldur toimkonda, et tähtajaks 09.02.2012 täitis 31.01.2012 toimkonna otsuse kohased tingimused üks pakkuja – Väike-Peetri külaselts, kes tasus notari deposiitkontole 17 511 eurot (II kd, tlk 72-73). Eeltoodust nähtuvalt oli pankrotihalduril pankrotitoimkonna 31.01.2012 otsuse järgi heakskiit tehingu tegemiseks Väike-Peetri külaseltsiga.
38.06.03.2012 sõlmis pankrotihaldur hageja esindajana vee-ettevõtte müügilepingu Väike-Peetri külaseltsiga (IV kd, tlk 110-141). Kostja teavitas müügilepingu sõlmimisest pankrotitoimkonda 07.03.2012 (II kd, tlk 81). Müügilepingu edastas kostja pankrotitoimkonnale 08.03.2012 (II kd, tlk 82-83). 07.03.2012 toimus pankrotitoimkonna koosolek (IV kd, tlk 146-147). Toimkond taunis halduri tegevust vee-ettevõtte müümisel, põhjusel, et toimkond andis nõusoleku tehingu sõlmimiseks ainult juhul, kui vaid üks pakkuja tasub ostusumma deposiiti. Toimkond pidas vajalikuks, et haldur selgitaks tehingu tagamaid võlausaldajate üldkoosolekul. 14.03.2012 toimus võlausaldajate üldkoosolek (IV kd, tlk 148-160), kus haldur selgitas vee-ettevõtte müügiprotsessi ja tehinguga seonduvaid asjaolusid. Võlausaldajate üldkoosolek kiitis tehingu heaks.
39.PankrS § 137 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu, lg 2 kohaselt kui üldkoosolek ei ole haldurile teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, kuid haldur leiab, et vara müük enampakkumiseta annab suuremat kasu, võib pankrotivara enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil müüa pankrotitoimkonna nõusolekul. Käesolevas asjas ei olnud pankrotihalduril tehingu tegemiseks võlausaldajate üldkoosoleku ettekirjutust, samas oli pankrotitoimkond andnud selge õiguse haldurile tehingu tegemiseks, kui ostupakkumisi teinud isikutest tasub notari deposiiti raha vaid üks pakkujatest. Pankrotitoimkonna 31.01.2012 koosolekul toimkonna poolt määratud tähtajaks oli deposiiti kandnud ostusumma vaid üks pakkujatest. Seega oli pankrotihalduril olemas pankrotitoimkonna heakskiit tehingu tegemiseks. Kuna 14.02.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul andis üldkoosolek tehingu tegemisele tagantjärgi heakskiidu on ringkonnakohus seisukohal, et kostja ei ole hagejale kuulunud vee-ettevõtte müügitehingu tegemisega oma kohustusi rikkunud.
40.Hageja on tuginenud ka sellele, et pankrotihaldur varjas ilma õigusliku aluseta kuni 08.05.2015 apellandi ja võlausaldajate üldkoosoleku eest pankrotitoimkonna 17.10.2011 protokolli, seega rikkus pankrotihaldur pankrotiseadusest tulenevaid
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686 kohustusi. 25.09.2015 koondhagis sisaldus väide, et nimetatud toimkonna protokolli varjati V.S eest (IV kd, tlk 80) ja seisukoht, et nimetatud protokolli olemasolu varjati hageja eest tõi hageja esile ka 11.07.2017 menetlusdokumendis. 17.10.2011 pankrotitoimkonna koosolekul (II kd, tlk 54-56) võttis toimkond vastu otsused, mille järgi täpsustati vee-ettevõtte müügitingimusi. Hageja etteheite pankrotihaldurile ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. PankrS § 73 lg 1 kohaselt kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Seega peaks pankrotitoimkond oma otsused vastu võtma kõigi võlausaldajate kaitseks. Kuidas seondub 17.10.2011 toimkonna poolt vastuvõetud otsus väidetavalt hagejale tekkinud kahjuga, arvestades, et peale nimetatud koosolekut täpsustati veel mitmel toimkonna koosolekul müügilepingu tingimusi, seda hageja väidetest võimalik tuvastada ei ole.
41.06.02.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosolek (IV kd, tlk 198-204) otsustas, et halduril tuleb esitada kohtule hagi 06.03.2012 sõlmitud vee-ettevõtte müügilepingu tagasivõitmiseks. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus oma kohustusi, kuna ei järginud võlausaldajate üldkoosoleku tahet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et haldur ei oleks saanud müügilepingut PankrS § 109 jj alustel tagasi võita, kuna see oli õiguslikult võimatu. Üldkoosolek ei esitanud mingeid argumente, mille alusel oleks haldur PankrS § 55 lõikeid 1 ja 2 järgides saanud lepingust taganeda. Selliseid argumente, mille alusel saaks asuda seisukohale, et võimalik taganemisavaldus oleks omanud toimet, ei ole käesolevas asjas esile toonud ka hageja. Asjast nähtuvalt on hageja seisukohal, et taganemiseks esines piisav põhjus, kuna asi müüdi väiksema hinnaga tema väärtusest. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Maakohus on põhjalikult esile toonud poolte väited ja hinnanud asjas esitatud tõendeid seoses veeettevõtte müügiprotsessiga avalikul ennempakkumisel ja sellele järgnevalt. Nagu asjas tuvastati ei soovinud avalikul enampakkumisel keegi vee-ettevõtet omandada. Seejärel täpsustas pankrotitoimkond korduvalt müügilepingu tingimusi ja pankrotitoimkonna määratud tähtajaks täitis müügilepingu sõlmimise eelduseks olevad tingimused vaid üks pakkuja, kellega sõlmiti ka leping. Tõendamata on, et haldur oleks saanud vee-ettevõtte müüa võlgniku ja võlausaldajate jaoks soodsamate tingimustega. Hageja tugineb sellele, et tegelikult oli teise pakkuja ES`i ja partnerite ehk Mäeotsa farmi pakkumine parem ja osutab sellele, et ta esitas selle koos 15.06.2018 teesidega vastava tõendi, kuid maakohus jättis selle ebaõigesti tähelepanuta. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Maakohtus toimus 29.05.2018 istung, kus asja sisuline arutelu lõpetati, avati kohtuvaidlused ja anti selleks pooltele tähtaeg kirjalike seisukohtade esitamiseks. Hageja esitas uued taotlused tõendite kogumiseks ja asja juurde võtmiseks kohtuvaidluste käigus, põhjendamata, miks ta ei saanud taotlusi ja tõendeid varem esitada. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja taotlused rahuldamata. Varasemalt ei esitanud hageja menetluses tõendit selle kohta, et Mäeotsa farmi pakkumine oli parem.
42.Ringkonnakohus osutab, et asjaoluga, mille kohaselt jäi hageja ilma temale kuulunud vee-ettevõttest ei saa tõendada hagejale tekkinud kahju, sest pankrotimenetluses olid võlausaldajad vastu võtnud otsuse lõpetada hageja tegevus ning müüa hagejale kuulunud vara. Vara müük, arvestades tasutud müügihinda ja lepinguga ostja poolt üle võetud kohustusi kolmandate isikute ees, alla selle tegeliku väärtuse, ei ole tõendamist leidnud.
43.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses hageja poolt tõendina esitatud kohtuotsus tsiviilasjas 2-15-8191 ei tõenda kostja kohustuste rikkumist ega hagejale
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686 kahju tekkimist. Nimetatud kohtuotsuses ei ole tuvastatud, et kostja poolt sõlmitud vee-ettevõtte müügileping on tühine.
44.Hageja leiab, et maakohtu otsus temalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb tühistada. Otsusega mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11 946,80 eurot ja viivise tasumisega viivitamise korral. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoha, mille kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot on põhjendatud, õigsust tuleb jaatada. Nimetatud määras lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik.
45.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et menetlusosaliseks on isik, kes omab ise õigusteadmisi, alust asuda seisukohale, et kostja ei vaja õigusabi ning jätta kostja lepingulise esindaja kulud hagejalt üldse välja mõistmata. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. TsMS ei sätesta sellist piirangut (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8616, p 11). Ka ei ole tsiviilasja materjalide põhjal alust asuda seisukohale, et vaidlus on lihtne ning kostja oleks hagi rahuldamata jätmise saavutanud ilma advokaadi abita.
46.Ringkonnakohus osutab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist.
47.Küll nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire ning seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust vähendada. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-12, p 13). Käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et maakohtu diskretsiooniotsus menetluskulude väljamõistmisel on jäänud piisavalt põhjendamata, mistõttu tuleb maakohtu otsust selles osas korrigeerida.
48.Täpsemalt on ringkonnakohus järgmisel seisukohal. Põhjendatud ei ole nõuda hagejalt hüvitist menetluskulude kohta seisukoha koostamise eest, sest vastaspoole menetluskuludele arvamuse esitamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Sellise arvamuse saab anda ka menetlusosaline ise. Kui menetlusosaline soovib vastuse koostamiseks kasutada oma esindaja poolt pakutud teenust, siis ei too see selles osas kaasa vastaspoole hüvitamise kohustust.
49.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja nõudnud esindajakulude tasumist ka selle eest, et esindaja osales teises tsiviilasjas toimunud istungil kuulajana (V kd, tlk 40). Ringkonnakohus märgib, et hagejalt saab kostja nõuda vaid esindaja kulude hüvitamist, mis seonduvad käesolevas menetluses tehtud toimingutega. Samuti ei ole põhjendatud maakohtus esitatud menetluskulude tagatise andmise taotluse ja selle täiendamise eest kulude hüvitamine täies mahus, sest maakohus rahuldas taotluse vaid osaliselt. Põhjendatud ei ole lepingulise esindaja kulu ka 28.03.2016 määruskaebusele esitatud vastuse koostamise eest täies mahus, sest tegemist oli hagita menetluses läbi vaatamisele kuuluva määrusega. Ringkonnakohus toob esile, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-3686 menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-18-11, p 19). Samuti ei ole põhjendatud nõue lepingulise esindaja kulude hüvitamise eest 09.05.2017 ja 09.03.2018 esitatud taotluste koostamise tõttu, sest need kostja taotlused jäeti ringkonnakohtu poolt rahuldamata.
50.Nõustuda tuleb hagejaga osaliselt ka selles, et ülepaisutatud on kulud erinevatel aegadel esitatud vastuste/teeside koostamise eest. Kuigi menetluslik olukord on tinginud selle, et kostjal on tulnud korduvalt vastuseid esitada on nende sisu suures osas kattuv, mistõttu ei ole täies mahus selles osas lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja poolt osutatud teenuse ajakulu tuleb hinnata dokumentide sisu, nende tutvumiseks või koostamiseks tehtud eeldatava töömahu alusel ning käesoleval juhul, arvestades eeltoodut on ajakulu esitatud liiga suurena.
51.Arvestades eeltoodut, asja keerukust ja menetluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et maakohus mõistis põhjendamatult hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 11 946 eurot. Põhjendatud menetluskulude suuruseks tuleb kõiki asjaolusid arvesse võttes lugeda maakohtu otsuse tegemise seisuga 6 000 eurot Menetluskulude jaotus
52.Kuigi apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades menetluse asjaolusid ja juhindudes TsMS § 178 lg-s 4 sätestatust tuleb poolte menetluskulud käesolevas ringkonnakohtu menetlusetapis jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel on kostja vastanud ka apellatsioonkaebuse väidetele rahalise kindlaksmääramise kohta ning ka kostjal puudub õigus saada selle eest menetluskulude hüvitist. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et kostja poolt esitatud taotlus jäi rahuldamata ning kuna apellatsioonkaebusele koostatud vastus ja seisukoht dokumentaalse tõendi vastuvõtmise kohta vormistati istungi suhtes väikese ajavahega, siis ei ole põhjendatud täies ulatuses istungi ettevalmistamise kulu. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetlusetapis ringkonnakohtu menetluses oli põhjendatud kulude suuruseks 1400 eurot.
53.Ringkonnakohus andis hagejale 24.09.20118 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja osaliselt riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub alus riigilõivu riigituludesse väljamõistmiseks (riigikohtu lahend 3-2-1-19-13, p 15). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.