Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Siemens Financial Services AB võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjatele allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja OÜ Bonatal vahel 7.08.2006.a sõlmitud kasutuslepingust nr 660158 (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi OÜ Bonatal hagi asjaolude kohaselt ei täitnud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Seega rikkus kostja omapoolselt lepingulisi kohustusi ja hageja ütles lepingu üles. Lepingu lõppedes oli kostja kohustatud tasuma kõik lepingu lõpetamise päevani tekkinud maksekohustused, s.h kasutusse võetud esemete jääkväärtuse. Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi käendas kostja Kurt Johan Eduard Ehrnsten. 10.02.2009.a kuulutati võlgniku OÜ Bonatal pankrotiotsus. 6.03.2009.a hageja teatas kohtule, et nõude OÜ Bonatal vastu esitab ta pankrotihaldurile, kuid hagimenetlust soovib jätkata käendaja Kurt Johan Eduard Ehrnsteni vastu. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 28.04.2009.a määrusega lõpetati pankrotimenetlus OÜ Bonatal suhtes pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ning OÜ Bonatal on nimetatud määruse alusel äriregistrist kustutatud 5.06.2009.a. Kohus jätkab hageja nõuete menetlemist käendaja vastu. TsMS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Lepinguga võttis K. Ehrnsten rahalise vastutuse OÜ Bonatal poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest solidaarselt OÜ-ga Bonatal. Käendaja rahalise vastutuse maksimumsummaks on lepingus märgitud 54 509.76 krooni. Kohus leiab, et kostjat ei saa käsitada tarbijana VÕS § 34 mõttes. Leping, mille täitmist kostja isiklikult käendas, seondub otseselt tema kui äriühingu omaniku ja juhatuse liikme majandustegevusega. Kostja ei sõlminud lepingut oma isiklike või elukondlike vajaduste 2 (2)

rahuldamiseks ning seetõttu kostja ei ole tarbija VÕS § 34 mõttes. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandusvõi kutsetegevusega. Kostja sõlmis vaadeldava lepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Kuna kostja ei ole tarbija, siis vastutab ta juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust käendajana VÕS § 145 järgi. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kuna K. Ehrnsten vaatamata hageja nõudele, raha maksmise kohustust vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt nende põhivõlgniku kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt lepingust tuleneva võla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja lg 2, 108 lg 1 ja § 145 lg 2 kohaselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nii põhivõlgnik kui ka K. Ehrnsten ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma temalt viivist. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 18776 krooni. Hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega VÕS § 113 lg 1 kohaselt õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuste eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Seega võib käendaja kohustus tema vastu nõude esitamise ajal olla oluliselt erinev võrreldes käenduslepingu sõlmimise ajaga, kuid VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kuna hageja nõuded kokku (55 059.05 krooni) ületavad Lepingus kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma, s.o 54509.76 krooni, siis kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o summas 54509.76 krooni ning jätab rahuldamata hageja viivise nõude TsMS § 367 alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 2000 krooni ja kulust õigusabile summas 11210 krooni. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik, kuna käendaja oli teadlik põhivõlgniku vastu sissenõude esitamise kavatsusest ja seeläbi andis hageja käendajale võimaluse omapoolse kohustuse täitmisega vastavate kulude tekkimist vältida. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.